Obsah (6)

§ 424§ 73§ 50§ 16§ 29§ 2

1-20-2275 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2020. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2275 (17267000992) Kohtunik Anu Tammeniit K

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Indrek Kalda Süüdistatav XX Kaitsja isikukood: xxxx; xxxx varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. kokkuleppel Margo Põbo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 314, kohus otsustas: 1. Mõista XX süüdistuses

§ 424lg 1 järgi õigeks. 2. Kr

MS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskuluna riigi kanda: - tunnistajale kriminaalmenetlusega tekkinud kulu 207 €; - vere etanoolisisalduse uuringu maksumus 14 €; - arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus 95 €. - süüdistatava valitud kaitsja kulu 2820 €. Mõista Eesti Vabariigilt XX kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu 2820 €.

1. CD plaat - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde. 1 1-20-2275
2. Kustutada kohtuotsuse jõustumisel XX andmed riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris, millised edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile XX suhtes seoses käesoleva kriminaalasja menetlemisega.
3. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks Rahandusministeeriumile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 06.10.2020.a. Süüdistuse sisu XXa süüdistatakse selles, et tema juhtis 04.12.2017.a kella 03.00-03.16 paiku alkoholijoobes olles Pärnu maakonnas Tori vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 123 km–l xxx OÜ kuuluvat mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx ja põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. XX juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, kuna uuringuakti nr 581T, toksikoloogiaekspertiisi akti ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti kohaselt leiti XX uuringuks esitatud verest etanooli 2,47±0,07 mg/g, seega vähemalt 2,40 mg/g. Sellise tegevusega rikkus XX Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Sellise tegevusega pani XX toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ning palus süüdistatava süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ja karistada 10-kuulise vangistusega, mille kandmisest vabastada tingimisi

§ 73

lg 1, 3 alusel 2-aastase katseajaga.

§ 50

lg 1 p 1 alusel taotles prokurör võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kaitsja leidis, et XXle esitatud süüdistus

§ 424

lg 1 järgi on alusetu ja põhjendamatu, mistõttu tuleb XX talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja on seisukohal, et XX tegutses mootorsõidukit juhtima asudes hädaseisundis ning hädaseisundi puhul on tegemist õigusvastasust välistava asjaoluga. Samuti taotles kaitsja mõista XX kasuks välja Eesti Vabariigilt valitud kaitsja kulud kokku summas 2820 €. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtu seisukoht XXle on esitatud süüdistus karistusseadustiku (

) § 424 lg 1 järgi ehk täpsemalt mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (alkoholijoobes).

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest elemendist: mootorsõiduki juhtimisest ning juhtimise ajal joobeseisundis olekust. Joobeseisund kui tunnus on käesolevas kuriteokoosseisus blanketne, s.t alkoholijoovet sisustab liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 2 p

1. Tulenevalt LS § 69 lg 2 punktist 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 1-20-2275 Vaidlust ei ole selles, et XX juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Asjaolu, et süüdistatav XX juhtis 04.12.
2. a kella 03.00-03.16 paiku Pärnu maakonnas Tori vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 123 km–l C OÜ kuuluvat mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx ja põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, kinnitavad tunnistajate xxx, xxx, xxx ja xxx ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ning süüdistatava ütlused. Süüdistatav XX ütlused tõendavad seda, et ta tarvitas 03.12.2017 õhtul vastu 04.12.
3. a ööd kodus xx koos xxx alkoholi, mille käigus tekkis neil tüli ja xxx kasutas tema suhtes vägivalda, peale mida ta sõitis mootorsõidukiga minema. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et 04.12.
4. a sai politsei väljakutse Sauga Konsumi juures toimunud liiklusõnnetusele, kus sõiduauto oli kraavis ja 2 rekat seisid tee ääres. Sai aru, et sõiduauto roolis oli olnud naisterahvas. Tunnistaja xxx ütlused tõendavad 04.12.
5. a kiirabi poolt sündmuskohale saabumist, süüdistatava tunnistamist, et võttis tüli või peo järgselt auto. Tunnistaja xxxx ütlused tõendavad seda, et ta tarvitas 04.12.
6. a öösel koos süüdistatavaga alkoholi ja neil oli tüli, peale mida sõitis süüdistatav autoga minema ning põhjustas liiklusõnnetuse. Ühisest alkoholi tarvitamisest ja peale seda autoga ära sõitmisest rääkis tunnistaja xxx omakorda ka tunnistaja xxx. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et 04.12.
7. a öösel helistas xxx talle ja teatas, et XX läks peale ühist alkoholi tarvitamist hulluks ja sõitis autoga Sauga ringil ennast puruks. Hiljem tunnistaja kuulis, et nende vahel oli ka tüli olnud. Tunnistaja läks ka ise sündmuskohale, mis oli 1-2 km eemal xxx kodust ja nägi, et tema ettevõttele kuuluv Mercedes oli kraavis. Mootorsõidukiga Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamist kinnitavad lisaks eeltoodule väljavõte liiklusregistrist ja registreerimistunnistuse koopiad (tl 38-39) ning sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ning asitõendi vaatlusprotokollid (tl 15-16, 18-31, 34-37, 49-57). 26.02.
8. a asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud Häirekeskusele tehtud telefonikõne nähtub, et Häirekeskusele teatati liiklusõnnetusest 04.12.
9. a kella 03.16 Saugas
10. kilomeetril. Teatatakse, et ühes autos on tüdruk, kelle sõiduauto kaldus veoautole ette. Seega oli XX poolt sõiduki juhtimine lõppenud hiljemalt kella 03.16-ks. Liiklusregistri väljavõttest ja registreerimistunnistuse koopiast nähtub, et mootorsõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx vastutav kasutaja on xxx OÜ. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest koos skeemiga ja sellele lisatud fotodelt ning asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et XX põhjustas 04.12.
11. a enda juhitud mootorsõidukiga Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx Pärnu maakonnas Tori vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 123 km–l varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Sündmuses osales sõiduk Mercedes Benz Actros registreerimismärgiga xxx ja selle haagis registreerimismärgiga xxx, millele on tekitatud järgnevad kahjustused: sõidukil esipamper katki. Samuti osales sündmuses sõiduk Mercedes Benz Actros registreerimismärgiga xxx ja selle haagis registreerimismärgiga xxx, millele on tekitatud järgnevad kahjustused: veoauto haagisel kolm silda deformeerunud. Kahjustusi illustreerivad sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotod. Kahjustused olid ka 3 1-20-2275 XX juhitud Mercedes Benzil – sõiduki esiots täielikult deformeerunud. XX juhitud sõiduk oli kokkupõrke momendil vastassuunavööndis. Asjaolu, et XX oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes, tõendavad lisaks eelviidatud tunnistaja xxxx ütlustele ja süüdistatava enda ütlustele ka laboriuuringute vastus, joobeseisundi tuvastamise saatekiri, toksikoloogiaekspertiisi akt ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt (tl 17, 32-33, 71-77). Laboriuuringute vastusest nähtub, et 04.12.
12. a kell 3.56 võetud XX vereproovist leiti etanooli 2,91 g/l. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et 04.12.
13. a kell 04.00 võetud XX vereproovist leiti etanooli 2,47±0,07 mg/g. Toksikoloogiaekspertiisi aktist nr 10-I nähtub, et 04.12.
14. a võetud XX vereproovist leiti etanooli 2,47±0,07 mg/g. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktist nr 19E-LÕX0156 nähtub, et XX vere etanooli kontsentratsioon mootorsõiduki juhtimise hetkel 04.12.
15. a kella 03.00-03.16 ajal oli sarnane või veidi suurem kui XX vereproovist mõõdetud etanooli kontsentratsioon 2,47±0,07 mg/g. Seega on tuvastatud, et 04.12.
16. a kella 03.00-03.16 ajal ehk mootorsõiduki juhtimise hetkel oli XXl selline alkoholijoove, mille puhul tema veres oli alkoholisisaldus 2,47±0,07 mg/g, seega vähemalt 2,40 mg/g ehk isik oli liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 mõttes alkoholijoobes. Seega XX rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse, et XX olles alkoholijoobes ja põgenedes kodust oli sellises seisundis, mis takistas tal liiklusolusid adekvaatselt tajumast, mistõttu kaotas ta juhitavuse ja kaldust vastassuunavööndisse ning põhjustas seetõttu liiklusõnnetuse. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et on tõendatud, et XX juhtis 04.12.2017.a kella 03.00-03.16 paiku Pärnu maakonnas Tori vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 123 km–l mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx joobeseisundis ja põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Tuvastatud on, et XX oli alkoholijoobe seisundis, kuna tema verest leiti etanooli vähemalt 2,40 mg/g, mistõttu on täidetud

§ 424

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

§ 424

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis ehk mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on toime pandud siis, kui isik pani antud teo toime tahtlikult ehk vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et XX pani talle etteheidetava kuriteo ehk alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. XX ütlustest nähtub, et ta teadis, et ta on alkoholijoobes, kuid ta asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, kuna tal oli vaja kodust põgeneda. Nimetatud põhjustel on kohus seisukohal, et XX pani alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetusega, mistõttu on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud.

Vaidlus käesolevas kriminaalasjas seisneb selles, kas XX juhtis mootorsõidukit joobeseisundis olles ise hädakaitseseisundis või mitte.

§ 29

kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Seega peab hädaseisundi puhul esinema esiteks oht õigushüvedele ning teiseks peab 4 1-20-2275 ohu kõrvaldamiseks valitud vahend olema ohu kõrvaldamiseks vajalik. Prokurör leidis, et antud juhul ei olnud vältimatult vajalik süüdistatava poolt mootorsõidukiga sõitmine. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et hädaseisundi esinemist kontrollides tuleb eristada hädaolukorda (oht õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (päästetoiming), mida oli vaja toime panna ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Ohuks on Riigikohus pidanud olukorda, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist. Oht tuvastatakse objektiivsest kõrvaltvaatlejast lähtuvalt. Päästmistoiminguks on Riigikohus pidanud tegu, millega täidetakse mõne õiguserikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest, märkides, et hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Seejuures tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, s.t õigushüvede kaalumisest. Võrdsete hüvede korral võrreldakse ähvardava ohu suurust. Hinnata tuleb ka ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks toimepandud koosseisupärase teo ohtlikkust laiemas tähenduses (Riigikohutu lahend nr 3-1-1-42-09 p 11). Süüdistatav ütluste kohaselt muutus xxxx vägivaldseks kesköö paiku. Ta hakkas süüdistatavat sõimama ja tõukama. Xxx lükkas köögis süüdistatava maha kivipõrandale ja hakkas jalaga kõhtu lööma. Selle tagajärjel tekkisid süüdistataval hingamisraskused. Kui xxx löömise lõpetas, hakkas ta süüdistatavat tapmisega ähvardama ja süüdistataval tekkis hirm. Vahepeal xxx jõi alkoholi ning hiljem lõi süüdistatavat veel mitu korda pikali ja vastu nägu. Peksmine toimus kuni selle ajani, mil XXl õnnestus xxxx juurest ära minna. Peksmisi võis olla rohkem kui 10 ning xxx muutus järjest agressiivsemaks. Süüdistatav arvas, et ta ei pääse sealt enam eluga. Xxx tunnistas, et ta kasutas tüli käigus XX suhtes ka vägivalda. Seega vaidlust ei ole selles, et xxx kasutas 04.12.

1. a öösel XX suhtes füüsilist vägivalda. xxxx. a Pärnu Maakohtu otsusest nähtub, et xxx on süüdi tunnistatud XX kehalises väärkohtlemises xxx. a kella 00.30 ajal Pärnumaal xxxx asuvas korteris. Samuti on näha, et xxx on ka varem XX suhtes kasutanud füüsilist vägivalda vähemalt kolmel korral (xxx. a, xxx. a ja xxx. a). Prokurör leidis, et kuna xxx süüdistuses on märgitud, et XX kehaline väärkohtlemine leidis aset kella 00.30 ajal, siis ei esinenud kella 03.00 ajal enam vahetut ega vahetult eesseisvat ohtu XX õigushüvedele. Selleks hetkeks, kui XX autoga minema sõitis, oli vägivalla kasutamine lõppenud. Kohus prokuröri seisukohaga ei nõustu. XX ütlustest nähtub, et xxx peksis teda pikema aja vältel, peksmine algas umbes kesköö paiku, seega võib süüdistuses märgitud kellaaeg olla peksmise alguse aeg. Seda kinnitab ka süüdistuses kirjeldatu. Nimelt süüdistusest tulenevalt peksis xxx XX mitmel korral ja kahes erinevas toas. Seega füüsilise vägivalla kasutamine kestis pikemat aega. Süüdistatava sõnul kestis peksmine 2-3 tundi. Prokurör leiab, et oht ei olnud vahetu ka seetõttu, et xxx oli juba magama jäänud, kui kuulis ja seejärel ka nägi, kuidas süüdistatav autoga minema sõitis. Süüdistatava ütluste kohaselt see ei ole õige, et xxx läks tema lahkumise hetkel magama. Seega on tegemist olukorraga, kus tuleb hinnata kelle ütlused on usaldusväärsemad. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et tüli tema ja XXga lõppes nii, et nad läksid üles ja ta jäi sinna magama, X läks alla tagasi ja siis kuulis mingi aeg, et auto sõitis minema. Tunnistaja nägi kuidas auto ära sõitis ja sõitis süüdistatavale järele. Nägi ka autoga tehtud liiklusõnnetust. Xx arvas, et üleval lõppes neil tüli ära, täpselt ei mäletanud enam. Tarvitati väga palju alkoholi. Ta on süüdistatavaga sellest sündmusest rääkinud ja teab, et süüdistatav sõitis autoga minema 5 1-20-2275 kartusest. Xxx tunnistas, et süüdistataval oli põhjust teda karta, kuna ta kasutas tema suhtes vägivalda. Süüdistatava ütluste kohaselt toimus peksmine kuni selle ajani, mil tal õnnestus xxx juurest ära minna. Süüdistatav tekkis selline võimalus hetkel, kui xxx läks wc-sse. Süüdistatav jooksis majast välja, võttis auto võtmed ja kui ta hakkas autot maja eest välja tagurdama, oli xxx juba väljas ja jooksis auto kapoti peale ja küsis kuhu ta sõidab. Seejärel süüdistatav sõitis autoga minema. Eemalt nägi, et üks auto hakkab talle järele sõitma ja sai aru, et see on tõenäoliselt xxx. Kõrvutades XX ja xxx ütlusi, leiab kohus, et süüdistatava ütlused on eluliselt usutavad ja nende ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Arvestades kui kiiresti jõudis xxx XXle järele, on eluliselt usutavam, et ta ei maganud sel hetkel ja võiski olla tualetis. Samuti kinnitavad XX ütlusi selle kohta, et ta kasutas võimalust põgenemist hetkel, kui xxxx oli tualetis, asjaolu, et ta läks välja ilmastikule mittevastavate riietega. XX ütluste kohaselt ei tulnud talle minema joostes mõttesegi võtta kaasa mingeid riideid või panna jalga jalanõusid, kuna tal oli vaja lihtsalt kuidagi sealt minema pääseda. Seljas olid tal vaid maika ja lühike seelik. Jalas ei olnud midagi, oli paljajalu. Tema sellekohaseid ütlusi kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et sõiduauto roolis olnud naisterahval oli midagi lühemat seljas, põlved olid paljad, ehk tema riietus ei vastanud ilmastikule. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et patsiendi riietus oli aastaajale liialt õhuke, oli seljas vaid napp kleit vms, kuigi oli külm aastaaeg. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt nägi ta haiglasse saabudes, et XXl on seljas ainult maikasärk ja lühike seelik. Tema riietus ei vastanud aastaajale. Tal ei olnud ka jopet ega muid asju (dokumente, rahakotti) kaasas. Tunnistaja xxxx ütlustest nähtub, et XX oli väga õhukeselt riides ning kaasas ei olnud tal midagi, ei telefoni ega rahakotti. Seega, kui xxx oleks maganud ja mingit vahetut ohtu ei olnud ning XXl oli vaba voli kodust lahkuda, siis jääb arusaamatuks, miks ta ei võtnud oma asju kaasa ja ei pannud ennast vastavalt ilmale riidesse. Eeltoodu alusel kohus leiab, et XX ütlused on eluliselt usutavad ning tema ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Samas aga xxx korduvalt oma ütlustes viitas, et ei mäleta kõike täpselt, kuna oli väga palju alkoholi joonud. Xxx tarvitades mitme tunni vältel suures koguses alkoholi, muutudes XX ütluste kohaselt järjest agressiivsemaks ja ähvardas süüdistatavat tappa, andis XXle põhjust arvata, et tema elu ja tervis on ohus. Xxx on süüdistatavaga vägivaldne olnud ka varem, mida kinnitab lisaks XX ütlustele ka xxx. a Pärnu Maakohtu otsus. Seetõttu oli XXl seda enam põhjust karta xxx ähvarduste täideviimist kui ka vägivalla kasutamise jätkamist. Seega on eluliselt usutav, et XX tundis xxx suhtes suurt hirmu. Kõike eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et esines vahetult eesseisev ohtu XX elule ja tervisele. Prokurör leidis, et isegi kui oht süüdistatava õigushüvedele oli, on oluline võtta ka arvesse ohu kõrvaldamiseks abi kutsumise võimalusi, mis olid tal olemas. Esiteks oli tal võimalik joosta naabrite poole abi küsimiseks, samuti väljas appi hüüda. Teiseks oli tal piisavalt aega, et arvutist Facebooki Messengeri kaudu edastada abipalveid või interneti teel politseile. Politseil on ka olemas Facebooki lehekülg, kuhu saab ka kuriteoteateid ja abipalveid edastada. Samuti oleks ta võinud oma telefoni xxxx tagasi küsida. Seega ei olnud valitud ohu kõrvaldamise vahend minna autoga sõitma vajalik. Süüdistatava ütluste kohaselt polnud tal võimalik varem xxx juurest ära minna ega telefoniga abi kutsuda, kuna ta ei leidnud enam oma telefoni. Tema telefon oli tol õhtul alguses köögis, 6 1-20-2275 kuid mingil hetkel seda enam seal ei olnud. See kadus peale seda, kui süüdistatav oli muutunud närviliseks ja xxxx nägi seda. Ta proovis abi kutsuda magamistoas olnud sülearvutiga, kirjutades nii kui võimalus tekkis lühikesi sõnumeid Facebooki Messengeri kaudu emale, sõbrannale ja pojale. Muid võimalusi tal abi kutsumiseks ei olnud ja uksest välja ta ei oleks saanud. Politsei kutsumisest e-kirja teel ei olnud süüdistatav teadlik. XX selgitas, et naabri juurde ta ei julgenud abi saamiseks joosta, kuna xxx oleks sinna järele tulnud. Pealegi elas naabrinaine üksi 3 pojaga ja kartis ka xxx. Naabri juurde ta ei ole varem öösel kella 3 jooksnud. Seetõttu otsustas süüdistatav, et sõidab autoga ära kusagile, kus on inimesed, kes saaksid talle abi kutsuda. See oli tema hinnangul ainus võimalus sealt minema pääseda. Eemale sõites ei peatanud süüdistatav koheselt autot, kuna nägi, et üks auto hakkas talle järele sõitma ja ta arvas, et see on xxx. Ta ei tahtnud, et xxxx ta kätte saab, kuna arvas, et siis tapab xxx ta ära, seetõttu jätkas ta sõitmist. Haiglas olles süüdistatav ei saanud aru, mis oli juhtunud, ta ei teadnud liiklusõnnetusest midagi. Algul viis politsei ta tema laste isa juurde. Seal tekkisid tal hingamisraskused ja ta tundis hingates tugevat valu, mistõttu kutsus ta eksabikaasa telefoni kasutades endale uuesti kiirabi. Eksabikaasa andis talle ka plätud jalga ja kiirabi viis ta tagasi haiglasse. Kuna tal ei olnud kusagile minna, viidi ta haiglast naiste varjupaika. Asjaolu, et süüdistataval puudus telefon kinnitab ka kiirabikaardilt (tl 63, 68-70) nähtu. Nimelt on isik kiirabi välja kutsunud kasutades kontaktisiku (xxx) telefoni, kiirabi kutsumise põhjus oli hingamisraskused. Eeltoodut kinnitas ka XX oma ütlustes. Samuti andis XX ütlusi, et ka varjupaigas kasutas ta varjupaiga telefoni ja oma telefoni sai ta xxx käest kätte alles 1-2 kuu peale õnnetust. Telefoni puudumist on kinnitanud ka tunnistajad xxx ja xxx oma ütlustes. XX ütlusi selle kohta, et proovis abi kutsuda ja ta tundis ennast ohustatuna ka peale kella 00.30, kinnitavad Messengeri kaudu edastatud sõnumid (tl 40-44) oma lähedastele. Sõnumid on saadetud
2. detsembril kell 00.48; 00.54 ja 01.
3. Sõnumitele reageeriti alles kell 05.12, 6.62, 07.11 ehk peale süüdistuses kirjeldatud sündmuse aset leidmist. XX ütluste kohaselt saatis ta need sõnumid arvutist, kui tal tekkis selleks võimalus. Lisaks XX selgitas, et xxx lõi teda nii enne sõnumite saatmist, kui ka pärast sõnumite saatmist. Seega proovis XX kasutada abi saamiseks ka leebemaid variante, kuid need ei viinud oodatud tulemuseni. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt ta ei teadnud, kas ta võttis XXlt telefoni ja arvuti ära või mitte, kuna ei mäleta seda õhtut täpselt. Xxx tunnistas, et ta on varasemalt süüdistatavalt neid ära võtnud, aga seda õhtut ei mäleta. Xxx arvates oli süüdistataval võimalus minna öösel naabri juurde, ta on varem seal olnud ja ta ei ole järele tulnud. Asjaolu, et XX tundis xxx ees suurt hirmu ja see sündmus põhjustas talle suuri läbielamisi, kinnitavad lisaks XX ütlustele ka tunnistajate ütlused ning kiirabi- ja patsiendikaardid. Süüdistatava ütluste kohaselt ei julgenud ta ka haiglast välja tulla, kuna kartis, et xxx jälgib teda ja ei jäta seda asja nii. Selleks, et ta julgeks autosse istuda, sõideti autoga haigla taha garaaži ja pandi uksed kinni. Ka autos peitis süüdistatav ennast taha istmete vahele, et xxx teda ei näeks. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt puutus ta 04.12.
4. a XXga kokku seetõttu, et Pärnu Haiglast tuli teade, et üks naisterahvas vajab varjupaika. Alguses haiglas olles XX ei kontakteerunud tunnistajaga ega rääkinud midagi. XX ei julgenud koos tunnistajaga haiglast lahkuda, kuna kartis, et mees on kusagil. XX oli ka varjupaigas šokis ja värises ning kartis, et mees saab ta kätte. Samuti avaldas XX tunnistajale, et kui ta autoga sõitis, siis ta kartis, et tema mees ajab teda autoga taga. XX vajab siiani nõustamist. Tunnistaja xx ütlustest nähtub, et EMO töötajal tekkis arusaam, et XX vajab naiste tugikeskuse teenuseid, mistõttu ta helistas neile. Inimene oli hirmul, ei saanud koju tagasi minna. XX rääkis järgmine päev ka tunnistaja xxle, et ta tundis 7 1-20-2275 hirmu, kartis oma elu pärast, mees peksis teda ja pidi seetõttu kodust ära jooksma. Kiirabikaardilt ja patsiendikaardilt (tl 63-67) nähtub, et XX on vahetult peale juhtunud avaldanud, et põgenes kodust. Samuti kinnitavad süüdistatava tervislikku seisundit, käitumist sündmuskohal ja sellele järgnevat kiirabikaardid ja patsiendikaardid (tl 61-70). xx koostatud kiirabikaardilt nähtub, et isik oli šokis, eitab valu ja keeldub arstiabist. Tunnistaja xx oma ütlustes aga väitis, et patsient käitus pigem hüsteeriliselt, mitte nagu šokiseisundis. Patsiendi ei allunud korraldustele, jooksis ühest kohast teise, käitumine oli ebastabiilne, patsient jättis mulje nagu ta oleks midagi tarvitanud. xx koostatud kiirabikaardilt nähtub, et hiljem ka XX ise kinnitas, et keeldus abist, kuna oli šokis. Prokurör leiab, et süüdistatava selline ebaadekvaatne käitumine viitab lihtsalt raskele joobeseisundile. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et selline seisund on üsna tavapärane šokiseisundis inimesele, kuna sellisel hetkel inimesed ei saagi kõikidest asjadest adekvaatselt aru ja ei tunne koheselt valu. Prokurör leidis, et vajalik ei olnud see vahend ka seetõttu, et XX on ise andnud ütlusi, et ta pani auto uksed lukku, kui tema suhtes eelnevalt vägivalda kasutanud xx auto juurde tuli. Seega oli tegemist olukorraga, kus ei olnud tema suhtes võimalik vahetult mingit vägivalda enam kasutada. Kohus leiab, et xxst eemale sõitmine oli aga vajalik, kuna xx oleks XX juurde autosse võinud pääseda näiteks akna lõhkumise teel. Samuti oli XX eesmärk kutsuda endale abi, mitte jääda lukustatud autosse istuma. Seetõttu asus XX põhjendatult autoga eemale sõitma. XX ütluste kohaselt sõitis ta algul, arvestades ilmastikuolusid, rahulikult eemale, kui ta aga nägi, et xx järgneb talle, sõitis ta edasi. Ka xx on kinnitanud, et ta sõitis XXle järele. Arvestades asjaolu, kui kiiresti xx asus XX jälitama ja jõudis liiklusõnnetuse sündmuskohale, ei ole eluliselt usutav, et xx kutsus autot juhtima oma sõbra. Seetõttu jätab kohus xx sellekohased ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale. Kohus leiab, et kuigi antud olukord lõppes liiklusõnnetusega, oli valitud vahend vajalik, sobiv ja proportsionaalne. XXl oli algul plaan sõita ainult rahulikult eemale, et küsida inimestelt abi ning sellest oleks ka ohu tõrjumiseks piisanud, kuid xx, kui võimalik ohuallikas, asus teda teise sõidukiga jälitama, mistõttu tuli ka XXl sõitu jätkata ning põgenemine lõppes liiklusõnnetusega. Arvestades asjaolusid, et käesolevas asjas on vaadeldavad hüved - inimese elu ja tervis - võrdse väärtusega siis sellises olukorras on määrav kaitstavat hüve ähvardava ohu suurus rikkumisega ohustatava õigushüvega võrreldes. Nii loetakse üks hüve enam ohustatuks, kui seda ähvardab konkreetne oht teist hüve ähvardava abstraktse ohuga võrreldes (Riigikohutu lahend nr 3-1-142-09 p 12). XX ähvardas antud juhul konkreetne oht – xx. Teisi kaasliiklejaid ähvardas aga abstraktne oht, s.o juhul kui isik peaks mootorsõidukit joobes juhtides põhjustama liiklusõnnetuse. Prokurör pidas vajalikuks ka märkida, et süüdistatava ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et kiirabikaardi kohaselt leiti XX uriinist kokaiini, millest ta ise pole midagi rääkinud. Kohus leiab, et kui süüdistatava käest ei ole ristküsitluses küsitud ühtegi küsimust kokaiini tarvitamise kohta, ei muuda see kuidagi tema ütlusi ebausaldusväärseks. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et XX kasutas abi kutsumiseks ka teisi võimalusi. Messengeri kaudu saadetud sõnumitest nähtub, et keegi tema abipalvetele ei vastanud. Samuti on eluliselt usutav, et võimalusest kutsuda politsei Facebooki kaudu XX ei teadnud midagi, kuna tegemist on üsna uue võimalusega. Telefoni XX xxlt tagasi ei küsinud, kuna kartis seda teha ja teadis, et see oli ära võetud eesmärgiga, et ta ei saaks abi kutsuda. Samuti leiab kohus, et asjaolusid arvestades ei oleks ka õues karjumine ja naabri juurde jooksmine suutnud vahetult 8 1-20-2275 eesseisvat ohtu kõrvaldada. Tegemist oli öise ajaga, kui inimesed magavad ning ei ole üldse teada, kas naabri on kodus. Samuti andis XX ütlusi selle kohta, et naaber kardab xx. Seega kui XX oleks väljas karjuma hakanud või naabri juurde jooksnud, oleks xx enne välja jõudnud, kui keegi oleks appi jõudnud. Seega ei olnud XXl muud valikut, kui enda elu ja tervise kaitseks rikkuda liikluseeskirju ja asuda sõidukit juhtima olles ise tarvitanud alkoholi. Vahetult enne autosse põgenemist ei olnud XXl enam võimalik ohu kõrvaldamiseks abi kutsuda, kuna tal ei olnud olemas selleks vahendeid. Eeltoodu alusel kohus nõustub kaitsjaga, et võtte arvesse õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust, tuleb asuda seisukohale, et antud asjas oli kahju tekitamine kolmandate isikute õigushuvidele vältimatu ja põhjendatud. Seega on tõendamist leidnud, et XX asus joobeseisundis mootorsõidukit juhtima olles ise hädaseisundis.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Hädaseisundis sõiduki juhtimine ei ole õigusvastane. Seetõttu tuleb XX süüdistuses

§ 424lg 1 järgi õigeks mõista.

Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine XX andmed riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris (tl 48), millised edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, tuleb seoses XX õigeksmõistmisega kustutada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid CD plaat, millel on Häirekeskuse kõne salvestus ja mis asub kriminaalasja juures, jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 175 lg 1 p 1, 2, 3 kohaselt on menetluskuludeks ekspertiisi tegemise kulu, joobe tuvastamisega tekkinud kulu, tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad ja valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis maksumusega 95 € (lk 76) ning vere etanoolisisalduse uuring maksumusega 14 € (lk 32). Tunnistaja xx on kohtule esitanud taotluse hüvitada temale saamata jäänud sissetulek ja sõidukulud kokku summas 207 €. KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus ekspertiiside tegemise kulud 95 €, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 € ning tunnistajale kriminaalmenetlusega tekkinud kulu 207 € riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskuludeks loetakse ka valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. XX kaitsja esitas taotluse mõista riigilt süüdistatava kasuks välja menetluskulud koos käibemaksuga 2820 €. Esitatud taotluses ja sellele lisatud arvetel on välja toodud toimingud, millele kaitsja aeg kulus. Kohus leiab, et arvetel märgitud toimingud XX kaitsmiseks kohtueelses ja kohtumenetluses on vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaitsja Margo Põbo taotlus 9 1-20-2275 on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga, kokku summas 2820 €. Arvestades kõike eelmärgitut, tuleb Eesti Vabariigilt XX kasuks välja mõista valitud kaitsjale makstud tasu 2820 €. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 10