lg 2 p 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: R M Kt süüdistatakse selles, et ta pani toime teise inimese tervise kahjustamise, mis seisnes selles, et 19.10.2019 kella 06.19 ajal xxxx maanteel
1 Poolte seisukohad kohtuistungil Prokurör leidis, et R M K pani antud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Prokurör leidis, et süüdistatava süü tõendamiseks tuleb lähtuda eelkõige vahetu tunnistaja E Ai ütlustest ning teistest kirjalikest tõenditest ehk ekspertiisidest. Süüdistatav teadis, et tee ääres viibib seltskond, mistõttu pani ta sõidukituled kustu, et teistele ei oleks näha, et tema läheneb. Samuti prokurör leiab, et ei saa arvestamata jätta asjaolu, et süüdistatav oli eelnevalt lubanud sõiduki xxxx külje maha sõita ja ta tuligi tagasi suhteliselt kohe, seejuures kustus tuledega. Süüdistatav pani küll tuled tagasi põlema, kuid siis oli teel olevatel isikutel aega reageerida maksimaalselt 2 sekundit. Süüdistatav pidi aru saama, et sellise tegevusega võib ta kellelegi otsa sõita ehk tekitada tervisekahjustusi, kuid möönab seda. Prokurör taotleb kohtul mõista R M K süüdi mõista
Prokurör karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Isik on varem karistamata. Seadusandja näeb
lg 2 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks rahalise karistuse või viieaastase vangistuse. Prokurör leidis, et rahalist karistust ei ole võimalik süüdsitatava suhtes kohaldada, kuna isiku puudub kindel sissetulek. Eeltoodust tulenevalt palub prokurör tunnistada R M K süüdi
121 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.10.2019.a. kuni 13.02.2020.a., seega lugeda karistus kantuks. Kannatanu E P esitatud tsiviilhagi summas 231,80 eurot rahuldada ning mõista välja R M Kelt. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõiste menetluskulud. Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohtadega ning leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja leiab, et ei ole täidetud
Tema kaitsealune ei pidanud võimalikuks, ega möönnud kannatanule tervisekahjustuse põhjustamist ja valu põhjustamist. Kaitsja leiab, et tegemist on tavalise liiklusõnnetusega. R M K ei osanud mitte kuidagi aimata, et kannatanu ise jookseb talle auto ette. Antud asja kohta on tehtud ekspertiis. Subjektiivsest küljest eeldab
tahtlust ja selleks, et inimest süüdi tunnistada
Kaitsja leiab, et kohtulikul uurimisel ei ole leidnud tõendamist, et R M K pani talle ette heidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Samuti ekspertiisi kohaselt oli R M K otssõidu hetkel oma sõidureas ning kannatanu ise jooksis talle ette. Tunnistaja E P ütluste kohaselt on ka kannatanu varasemalt alkoholijoobes tahtlikult jooksnud teiste autode ette. Materjalidest nähtuvalt tema kaitselause ütlused riimuvad eksperdi arvamusega. R M Ke poolt sõidukitulede välja lülitamine enne kokkupõrget ei ole leidnud kinnitamist, seega ei tegutsenud tema kaitsealune vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja R M K õigeks mõista. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtulikul uurimiselt süüdistatav R M K vastas kohtu küsimusele, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista oma süüd. Kohtuistungil süüdistatav ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava ütlused „Kas Te olete toime pannud kuriteod, milles Teid kahtlustatakse? Vastus: Ei, ma ei ole toimepannud kuritegu, milles mind kahtlustatakse. Ütlused: Mulle esitatud küsimustele vastan järgnevalt. 18.10.2019a. veetsime sõpradega aega. Umbes kella 17:00-18:00 ajal läksime sõprade A Ke ja I Iga xxxx tanklasse burgerit sööma. Xxxx tanklasse sõites oli roolis A, mina istusin tagaistmel. Tanklas olles võttis sõiduki roolis olev A viina lonksu ning teavitas mulle, et nüüdsest olen sõiduki juht mina. Kuna mina olin sel hetkel kaine ning oman juhtimisõigust, olin ma selle plaaniga nõus. Edasi sõitsime Xxxxsse, kus on garaaž. Mina istusin A sõiduki xxxx rooli, mille reg. märki ma öelda ei oska. 2 Xxxxsse sõites A ja I jõid sõidukis alkoholi. Xxxxsse garaaži juurde jõudes ootasime me oma teisi sõpru, kes pidid samuti sinna tulema. See garaaž ongi selline olemise koht, kus me sõpradega kokku saame ning remondime autosid. Minu sõiduk xxxx, mille reg. märki ma peast öelda ei oska, seisis sel hetkel seal garaaži juures. Mingi hetk oli vaja Xxxx järele minna kahele inimesele. Mina istusin xxxx rooli ning minuga tulid kaasa A ja I. Xxxx jõudes võtsime kaks inimest E L ja minule tundmatu isiku peale ja sõitsime viiekesti edasi Xxxx, kus elas minu enda sõbranna, kelle juurest soovisin ma ära võtta endale kuuluva viina pudeli. Sõbranna nimi on K E. K maja ees tegime mõned suitsud ning seejärel sõitsime kohaliku poodi, kus A ostis endale viina juurde. Seejärel sõitsime viiekesti tagasi Xxxxsse garaažide juurde. Seal panime kaks inimest sõidukist maha - I Ii ning mulle tundmatu inimese, kelle me olime enne just peale võtnud. Siis oli vaja minna järele sõbrannale M Pele. Minuga sõitsid kaasa temale järele A K ja E L. M võtsime peale xxxx lauluväljaku juurest, pärast seda läksime xxxx auto pesulasse ning seejärel läksime xxxx kaudu xxxx tanklasse, kus A soovis endale osta suitsu. Seal tanklas rääkisime juttu ning pärast seda läksime tagasi Xxxxsse garaažide juurde. Olin kogu see aeg olnud neile kaine sõidukijuht ja soovisin samuti jooma hakata. Mina jõin alguses siidrit ning hiljem hakkasin viina jooma. Seda, palju ma alkoholi ära jõin sel õhtul, ma öelda ei oska. Garaažis jõudsin ma sel õhtul veel ära keevitada oma sõiduki xxxx sumbuti. Mingi hetk ütles garaaži omanik A P, et ta soovib nüüd garaaži uksed sulgeda ja meie peame sealt lahkuma. Siis oli kell juba pärast südaööd seega kuupäevaliselt 19.10.2019a. Meie jäime garaaži ette muusikat kuulama. Mina oma sõidukis ja A, I, M P ja keegi neljas kuulasid oma sõidukis xxxx muusikat. Nägin mingi hetk, et A sõiduk xxxx sõidab minema xxxx suunas. Mina sõitsin siis neile oma sõidukiga xxxx järele. Seda, miks ma neile järele sõitsin, ma öelda ei oska. Sõitsime mööda xxxx teel suunaga Xxxxst. Millegipärast sõitsin ma I sõidukist xxxx mööda ning soovisin neid sõidukiga peatada, keerates neile ette. Nad jäid tee äärde seisma ning mina tulin sõidukist välja. Samuti tulid sõidukist välja ka teises sõidukis viibinud sõbrad. Mäletan, et ma kaklesin A, kuid põhjust, miks me seda tegime, ma öelda ei oska. Mäletan vastastikkust kaklust, seda kes kaklust alustas, ma ei mäleta. Minu mäletamist mööda ma I ei kakelnud. Põhjust ma selgitada ei oska. Seda, mis kell see sündmus juhtus, ma öelda ei oska. Minu mäletamist mööda oli väljas sel hetkel juba suht valge aeg. Pärast kaklust istusin oma sõidukisse ning hakkasin xxxx poole ära sõitma. Kuna xxxx poole hakkasin ma sõitma täiesti sihitult, siis sõidu hetkel soovisin ma tagasi minna Xxxxsse garaažide juurde, seega keerasin ma umbes 1 kilomeetri pärast maanteel tagasi Xxxx poole. Nägin kaugelt, et A, I, M ning mulle tundmatu neljas isik seisavad vastassuunas tee ääres kohas, kus ma olin varasemalt A kakelnud. Sõidukiiruseks hindan ma umbes 80km/h. Sel maanteel oli lubatud sõidukiirus 90km/h. Mina sõitsin paremal pool enda sõidu suunas. Mina mäletan, et minu sõidukil põlesid sõidu hetkel kõik vajalikud tuled. Minu sõidukil on automaat tuled, kuid saan neid lülitist ise põlema ja kustu keerata. Ma tean öelda, et ma ei keeranud tulesid sõidu hetkel maha. Lähenedes A sõidukile xxxx, mis seisis vastassuunas vasakul tee ääres, nägin, et nad seisavad sõiduki taga minu mõistes parema sõiduki nurga juures. Soovisin neist lihtsalt mööda sõita ning kui olin A sõiduki kõrvale jõudnud, jooksis või kõndis M P minu sõidukile ette. Väidan, et mina olin jätkuvalt oma sõidu suunas paremal pool. M otsasõitu ma vältida ei jõudnud. Samuti ei jõudnud ma vahetult enne kokkupõrget isegi mitte pidurdada. M lendas pärast talle otsasõitmist minu esiklaasi. Seda, kuhu ta edasi lendas, ma öelda ei oska, kuna mina olin sel hetkel väga endast väljas- shokis. Pärast otsasõitmist M pidurdasin ma pisut, kuid siis mõtlesin, et ma siiski sõidan ilma peatumata edasi. Minema sõitmisel mõtlesin ma vaid oma lapsele. Sõitsin Xxxxsse, kus on silo augud ja jätsin sinna oma sõiduki maha. Edasi läksin ma jalgsi umbes 7-8 km läbi metsa oma sõbra Ei juurde. Kuna ma olin oma telefoni ära visanud, siis teadsin, et Ei juures saan ma helistada oma naisele. Ei juurde jõudes 3 palusin ma tal anda mulle telefon, mida ta ka tegi ning helistasin oma naisele A. A soovis mulle Ei juurde järele tulla, et võtta mind peale ja viia mind mu lapse juurde, keda ma soovisin väga sel hetkel näha. Sel ajal, kui ma oma naist endale järele ootasin, tegime Eiga suitsu ja E ütles mulle, et ma olen vist suure jamaga hakkama saanud. Mina tunnistasin talle, et tõepoolest ning arvasin, et mu elu on nüüd läbi ja lähen pikaks ajaks vangi. Ma ju tegelikult ei soovinud mitte kellelegi halba, veel vähem kellelegi füüsiliselt haiget teha. Ei juures olles võtsin ma 2-3 lonksu valget likööri, kuna E küsis, kas ma tahan midagi ja mina ütlesin, et anna midagi. Jõin alkoholi Ei juures pigem shoki seisundist tulenevalt. Ei uksele koputas politsei ning sel hetkel käis mul peast läbi mõte, et äkki jookseks läbi akna sealt korterist minema, kuna soovin nii väga oma naist ja last näha. Tegin Ei korteris oleva akna lahti. Konkreetset põgenemisplaani mul ei olnud. Politsei tuli sel hetkel korterisse sisse ja kõnetas mind. Politseinikud ütlesid mulle, et ma pean nendega kaasa tulema ning mina nõustusin ja läksin nendega vabatahtlikult kaasa. Politseisõiduki juures kontrollis politseinik minu alkoholijoovet, mille näit oli positiivne. Palusin nendelt veel, et äkki saame ära oodata minu naise, kelle olin ma endale järele kutsunud, aga politseinikud panid mu käed raudu ning viisid mu politseisõidukisse. Seejärel toimetasid politseinikud mu Tallinnasse Rahumäele politseimajja, kus ma puhusin joobe tuvastamiseks tõenduslikku alkomeetrisse ning seejärel: uuesti indikaatorvahendisse. Minu joove oli positiivne, kuid täpseid näite ma öelda ei oska. Seejärel paigutati mind kambrisse ära. Mul ei ole varasemalt olnud otseselt kaklusi ning suuri tülisid kellegagi. Ma ei pea ennast agressiivseks inimeseks, isegi siis, kui ma olen joonud alkoholi. Politseiga on mul olnud 1 kord kokkupuude seoses mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest ning sõbra dokumendi kasutamise eest. Ma ei tahtnud seda tegu teha tahtlikult. Mul ei olnud mõtet kedagi tappa. Ma ei soovinud kellelegi halba. Mul on siiralt kahju selle eest, mis juhtus. Ma ei arvanud kunagi, et ma võin endaga lõpetada politseimajas selliste kahtlustustega. M Pt pean ma enda sõbrannaks. Suhtleme temaga nii, kuidas juhtub. Olen 185 cm pikk ja kaalun 107 kg. 18.10.2019a. ma sõin hommikul hakkliha hautist ning õhtu poole ühe burgeri. Rohkem ma 18.10.2019a- 19.10.2019a. kahe päeva jooksul ei söönud.“ ( II kd, tl. 154-155). Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi isikulisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu M P, kannatanu E P (M Pe ema), tunnistajad I I, A K, E P, A V ja E A. Tunnistajast S Nst kutsumisest kohtuistungile kaitsja loobus. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: • Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fotodega 19.10.2019.a., milles on vaadeldud xxxx tee 3 kilomeetrit. Antud teelõigul on suurim lubatud kiirus 90 km/h, soovituslik kiirus 30 km/h, kuna tee on kaetud märg asfaltbetoonkattega. Ilm on pilvine ja sademeteta. Pime aeg ja valgustus puudub. Vaatlus toimus Xxxx poolt suunaga Tallinn–Pärnu–Ikla maantee poole. Sõidutee on kahesuunaline. Tee on 6,8 meetrit lai. Liiklusmärgist nr 1 on tõmmatud sirge vasakpoolse tee servani ja antud koht on edaspidi 0 punkt. Koht, kus oli jalakäija asub 0 punktist 10,6 m kaugusel vaatluse suunas. Piltidelt nähtub, et sõiduteel eraldusriba puudub ( II kd, tl. 4-10); 4 • Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fotodega, 19.10.2019, millega on vaadeldud xxxx ning millest nähtub sõiduauto xxxx asukoht ja et tegemist on avariilise sõidukiga ( II kd, tl. 11-23); • Indikaatorvahendi kasutamise protokolli, 19.10.2019.a. kell 12:41 tuvastati R M Kel alkoholijoove 0,31 mg/l kohta ( II kd, tl.145); • Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, 19.10.2019, mille kohaselt tuvastati R märkus Kel alkoholijoove ning mõõtetulemus oli 0,34 mg/l kohta (lõplik lugem 0,39 mg/l +/- 0,05 mg/l kohta) (II kd, tl.146-147); • Indikaatorvahendi kasutamise protokolli, 19.10.2019.a. kell 11:01 tuvastati R M Kel alkoholijoove 0,54 mg/l kohta ( II kd,tl. 148); • Asitõendi vaatlusprotokolil koos fotodega, 01.11.2019, millega on vaadeldud kannatanule M P kuuluvad esemed ja nimelt rohelist värvi laiguline jope, musta värvi teksapüksid Sara ja valget värvi tennised Sinsay. Jope paremal käel on hulgaliselt riidekanga kahjustusi, kapuutsi sisemisel valget värvi voodril kuivanud verekahtlane määrdumine. Vasakul käisel määrdumised ja kangavigastused. Jope ülaosas paremal selja piirkonnas riidekangal hulgaliselt vigastusi. Püksid on määrdunud ja vasaku püksisäärel kangavigastus. Visuaalsel vaatlusel verekahtlase aine määrdumisi pükstel ei tuvastatud. Jalatsitel välisel vaatlusel verekahtlase aine määrdumised pealsel esiosal ( II kd tl 24-35); • Asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, 14.01.2020, millega on vaadeldud kannatanule M Pele kuuluvat roosat värvi sokki Puma ( II kd, tl. 36); • Kannatanule tekitatud kahju tõendavad dokumendid: 12.12.2019.a. jalakabineti maksekorraldus summale 13,50, OÜ Rehabilitatsiooni arve nr 190836290, SA Tallinna Lastehaigla traumapunkti külastusajad. Samuti sõiduki xxxx reg.nr xxxx registreerimistunnistus ja väljatrükk kütusehinnast seisuga 09.01.2020.a., kust tuli ka kütusekulu summa. ( II kd, tl. 46-52); • Läbiotsimisprotokolli koos fotodega, 04.11.2019.a., mille kohaselt on läbiotsitud sõiduk xxxx reg.nr xxxx. Sõiduki uksed lukus ja suletud. Sõiduki esiklaas purunenud. Lukuabi avab sõiduki ukse. Juhi istme juures porimatilt leitud punast värvi pudeli kork, korgi serval kirje Liviko ning maksumärk. Sõiduki käigukangi juures plastmassist üleni punast värvi pudeli kork ilma kirjeteta. Juhipoolse ukse taskust leitud mobiiltelefon Samsung, ekraan katki ja beeži korpusega. Kindalaekas sõiduki hooldusraamat. Sõiduki pagasiruumis spordikott esemetega. (II kd, tl.68-89); • Ekspertiisiakti nr 19E-LÕX0160, 18.11.2019, mille kohaselt oli R M Ke veres etanooli kontsentratsioon 19.10.2019.a. liiklusõnnetuse põhjustamise ajal kella 06:19 paiku 0,75 – 2,47 mg/g vahemikus. Ekspertiisi maksumus 95 eurot (II kd, tl. 149-153); • Ekspertiisiakti nr 19E-PÕI0203, 28.11.2019, milles ekspert on andnud arvamuse, et kannatanul M Pel esinesid 19.10.2019.a. toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel järgmised tervisekahjustused: pea tömp trauma (peajuvapustus, põrutushaav vasakul otsmiku piirkonnas, nahamarrastused vasakul peapoolel, nahaalused verevalumid mõlemapoolselt otsmiku piirkonnas, vasakul kiiru ja paremal kiiru – kukla piirkonnas); kehatüve tömp trauma (kopsude põrutus – olulise hingamisfunktsiooni häireta, nahamarrastused vasakul pool alaseljal); ülajäsemete tömp trauma (nahamarrastused ja nahaalused verevalumid parema küünarliigese sirutuspinnal, nahamarrastused vasakul labakäel selgmiselt); alajäsemete tömp trauma (parema reieluu keskosa nihkumisega murd, vasaku põlve põrutus, nahamarrastused vasaku reie alumises kolmandikus välisküljel, nahaalused 5 verevalumid vasaku sääre ülemises kolmandikus välisküljel, põrutushaav ja nahamarrastused vasaku labajala välisküljel). M Pel esinevad tervisekahjustused võisid olla tekitatud 19.10.2019.a liikuvalt sõidukilt saadud löögist ja paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Arvestades kannatanul liiklusõnnetuse toimumise ajal olnud pükste vasaku püksisääre välisküljel paiknevat riidevigastust ( orienteeruvalt 45 cm kõrgusel püksisääre alaservast) ning kannatanul samas piirkonnas ulatusliku nahaaluse verevalumi ja nahamarrastuste esinemist, samuti asjaolu, et kolmandal päeval peale avarii toimumist oli kannatanu vasak põlveliiges valulik sellisel määral, et ei olnud võimalik jalale astuda, on esmane löök sõidukilt saadud tõenäoliselt vasaku sääre ülaosa välisküljele. Samas ei saa siiski täielikult välistada esmase löögi saamist parema alajäseme piirkonda (löögi suunaga reie tagaosast-välisküljelt ette keskele). M Pel tuvastatud terevisekahjustused ei ole eluohtlikud ja nende paranemine kestab neli nädalat kuni neli kuud. Ekspertiisi maksumus 84 eurot (II kd, tl.37-45); • Ekspertiisiakti nr 19E-LA0009, 17.01.2020.a. millest nähtub, et vaadeldavaks sõidukiks on xxxx reg.nr xxxx. Sõiduki esiklaas on keskosalt sisse surutud ja purunenud. Esikapott on keskosal vähesel määral deformeerunud. Sõiduki juhitavust tagavates süsteemides: rooli- ja pidurisüsteem, veermik ning rehvid ei tuvastatud selliseid tehnilisi rikkeid, mis vaadeldaval juhul oleksid juhile ootamatult sündmuse toimumist või kulgu kuidagi mõjutanud. Sõidukil ei põle vasakpoolne esimene ääretuli. Kõik ülejäänud tuled põlevad vastavalt nende lülitamise režiimile. Kui tulede pöördnupp on pööratud põhitulede asendisse, siis põlevad ääre- ja lähituled automaatrežiimis – mootori käivitamisel ja töötamisel need süttivad (põlevad) ning mootori välja lülitamisel kustuvad. Tehniliselt on võimalik ääre- ja lähitulesid sõidu ajal (mootori töötamisel) välja lülitada – selleks tuleb tulede lülitamise pöördnupp pöörata „0“ asendisse. Ekspertiisi maksumus 503 eurot (II kd, tl.53-60); • Ekspertiisiakti nr 19E-LL0048, 15.01.2020, milles ekspert on andnud arvamuse, et sõiduauto xxxx reg. märk xxx arvutuslik liikumiskiirus otsasõidu hetkel jalakäijale oli ca 65 km/h. Jalakäija ja sõiduauto xxxx reg.märk xxxx tehniliselt reaalne paiknemine tee otsasõidu hetkel on toodud aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 11.1 rekonstruktsiooni skeemil. Otsasõidu hetkel paiknes sõiduauto xxxx oma suunavööndis. Sõiduauto xxxx reg. märk xxx suurim kaugus otsasõidu kohast ohu tekkimise hetkel oli arvutuslikult ca 36 m. Sõiduauto xxxx juhil puudus võimalus otsasõitu jalakäijale vältida. Ekspertiisi maksumus 457 eurot. ( II kd, tl.61-67); • Helisalvestist häirekeskusesse, millest nähtub, et 19.10.2019.a. kell 06:17:47 A K annab teada, et tema sõbranna M P jäi auto alla xxxx maanteel, umbes teisel kilomeetril. Alla ajajaks oli R märkus K, kes oli punast värvi sõidukiga xxxx vist Saksa numbritega ja kes lahkus sündmuskohalt. M P oli teadvusel. (II kd, tl.1-3); • Riigiõigusabi kulude dokumendid, mille kohaselt on kohtueelses menetluses kaitsjakulu kokku 969 eurot (II kd, tl.90-98, 102-116) ja kohtumenetluses 1851,60 eurot ( I kd, tl. 1315, 22-24); • Asitõendite üleandmise–vastuvõtmise akte 14.01.2020.a. mille kohaselt on kannatanu M P riided, plastikdetail, xxxx hooldusraamat ja sõidukilt võetud DNA proovid asitõendite hoidlas (II kd, tl. 117-118) ja sõiduki üleandmise–vastuvõtmise akt 17.01.2020.a., mille kohaselt on sõiduk xxxx reg.nr xxxx, kelle omanikuks on R M K teisaldatud politseiparklasse Rahumäel ( II kd, tl. 119-121); 6 • Vahistamismäärust ja vahistamise pikendamise määrust, 21.10.2019.a. kohtumäärusega vahistati R M K 2 kuuks ning 17.12.2019.a. kohtumäärusega pikendati vahistamist neljanda kuuni ,s.o. 19.02.2020.a. ( II kd, tl.122-131); • Karistusregistri väljavõtet, millest nähtub, et R M K puuduvad kehtivad kriminaal- kui ka väärteokaristused ( II kd, tl. 132); • Tõendit isiku maksustatava tulu kohta ( II kd, tl.133-134); • Võtme valmistamisega seotud kulu, kuivõrd autovõtmed olid kadunud ja sõidukisse ei olnud võimalik siseneda, siis telliti võtmed ja programmeeriti, mille maksumus 280 eurot (II kd, tl.135); • R M K kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti isik kinni xxxx 19.10.2019.a. kell 11:00. R M Kel välisel vaatlusel vigastused puuduvad (II kd, tl. 136-138); • Isiku läbivaatlusprotokolli, millest nähtub, et R M Kel on riided määrdunud ja märjad, isiku paremal käel käelaba välisküljes väikese sõrme juures väike marrastus. ( II kd, tl. 139-144); • Taotlust süüteo menetluses tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5937,47 eurot, mis kanda R M K arveldusarvele ( II kd, tl.156). Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav.
objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Lõike 2 p 1 näeb kooseisupärase tagajärjena ette tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat. Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 19.10.2019 kella 06.19 ajal xxxx maanteel 3. km–l R M K sõitis otsa tema poolt juhitud mootorsõidukiga xxxx M Pele, mille tagajärjel tekitati M Pele tervisekahjustused: pea, kehatüve, ülajäsemete ja alajäsemete tömp traumad, sh parema reieluu keskosa nihkumisega murru, vasaku põlve põrutuse, peaajuvapustuse. Nimetatud tervisekahjustuste paranemine kestab tüsistumata kulu korral vähemalt neli nädalat. Nimetatud asjaolu on tõendatud R M K kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, mille kohaselt 19.10.2019.a xxxx maanteel sõitist ta otsa M Pele. Tema sõitis paremal pool enda sõidu suunas, mäletab, et tema sõidukil põlesid sõidu hetkel kõik vajalikud tuled. Lähenedes A sõidukile xxxx, mis seisis vastassuunas vasakul tee ääres, nägi, et A, I, M ning talle tundmatu neljas isik seisavad vastassuunas tee ääres sõiduki taga parema nurga juures. Tema soovis neist lihtsalt mööda sõita ning kui ta oli Ae sõiduki kõrvale jõudnud, jooksis või kõndis M P tema sõidukile ette. Mile otsasõitu ta vältida ei jõudnud. Samuti ei jõudnud ta vahetult enne kokkupõrget pidurdada. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kannatanu M Pe ütlustega, et 19.10.2019.a kella 06:19 ajal oli ta koos sõpradega maanteeääres. Ta seisis sõiduteel auto kõrval. Ta kuulis auto häält ja arvas, et see võib olla R ning hakkas minema auto taha ning siis käis mats. Seda ta ei mäleta, kas ta läks auto taha rahulikult või joostes. Otsasõidu tagajärjel tekitati talle reieluumurd, õmblused keha peal ja paar kuud hiljem tuli välja, et tal on põlvesisese liigeseluumurd. Taastumine võttis kokku 3 kuni 7 4 kuud. Samuti tunnistaja I I ütlustega, et ta nägi 19.10.2019.a. toimunud liiklusõnnetust, mis toimus xxxx teel umbes kella 6 ajal hommikul, kui R M K sõitis otsa M Pele. Tunnistaja A Ke ütlustega, et pool aastat tagasi sai M autolt löögi ja oli haiglas. Õnnetus juhtus xxxx teel. Seda hetke ta ei näinud, kui sõiduk Mile otsa sõitis. Ta kuulis ainult mingit häält ja plaksu. R sõitis Mi otsa arvatavasti xxxx. Tunnistaja E P ütlustega, et liiklusõnnetus toimus xxxx maanteel, liiklusõnnetusest sai ta teada, kuna nad sõitsid sealt mööda. Nägi, et M oli maas ja öeldi, et talle sõideti otsa. Tema oma silmaga ei näinud, kes otsa sõitis. Hiljem kuulis seltskonna käest, et M sõitis. Tunnistaja A V ütlustega, et eelmise aasta lõpus oli avarii ja M jäi R M Ke auto alla. Avarii toimus xxxx lähedal. Tema oli ka avarii hetkel sündmuskohal. See toimus varahommikul. Tema seda hetke ei näinud, kui Mile auto otsa sõitis. Mile otsa sõidust sai teada, kui kõlas pauk. Tunnistaja E Ai ütlustega, et ta töötab avariigrupis ning 19.10.2019.a. kella 06:30 ajal said väljakutse seoses liiklusõnnetusega. Sündmuskohal oli kaks autot (xxxx, xxxx) ja palju rahvast. Kannatanut tema ei näinud, kuna kannatanu oli kiirabiga juba ära viidud. Tema vormistas liiklusõnnetuse, tegi mõõtmised ja fotod. Ekspertiisiaktiga nr 19E-PÕI0203, 28.11.2019, milles ekspert on andnud arvamuse, et kannatanul M Pel esinesid 19.10.2019.a. toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel järgmised tervisekahjustused: pea tömp trauma (peajuvapustus, põrutushaav vasakul otsmiku piirkonnas, nahamarrastused vasakul peapoolel, nahaalused verevalumid mõlemapoolselt otsmiku piirkonnas, vasakul kiiru ja paremal kiiru – kukla piirkonnas); kehatüve tömp trauma (kopsude põrutus – olulise hingamisfunktsiooni häireta, nahamarrastused vasakul pool alaseljal); ülajäsemete tömp trauma (nahamarrastused ja nahaalused verevalumid parema küünarliigese sirutuspinnal, nahamarrastused vasakul labakäel selgmiselt); alajäsemete tömp trauma (parema reieluu keskosa nihkumisega murd, vasaku põlve põrutus, nahamarrastused vasaku reie alumises kolmandikus välisküljel, nahaalused verevalumid vasaku sääre ülemises kolmandikus välisküljel, põrutushaav ja nahamarrastused vasaku labajala välisküljel). Antud vigastused olid tekitatud liikuvalt sõidukilt saadud löögist ja paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. M Pel tuvastatud terevisekahjustused ei ole eluohtlikud ja nende paranemine kestab neli nädalat kuni neli kuud. Kohus leiab, et
Käesolevas kriminaalasjas on keskseks küsimuseks see, kas antud juhul saab jaatada teokoosseisu subjektiivse elemendi esinemist, s.o asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kas R M K pani talle süüksarvatava teo toime tahtlikult või mitte. Kohus märgib, et kehtiva karistusseaduse loogika kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu (
lg 1), v.a juhul, kui seadus sätestab vastutuse ettevaatamatu kuriteo eest.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu on karistatav üksnes juhul, kui see on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega (vt siinkohal nt RKKKo lahend nr 3-1-1-50-13).
lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
lg 2 kohaselt on kavatsetusega tegemist juhul, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks, lisaks on tegemist kavatsetusega juhul, kui isik kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul ei viita ükski asjas kogutud tõend sellele, et R M K oleks talle süüksarvatavad kuriteod toime pannud kavatsetult või otsese tahtlusega. Käesoleval juhul tuleb piiritleda, kas R M K tegutses kaudse tahtlusega või oli tegemist ettevaatamatusega. 8
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda;
lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus, viimaseid eristab asjaolu, kas isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid loodab seda tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu vältida (s.o kergemeelsus) või ei tea isik süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Tunnistamaks inimest
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi, tuleb tuvastada vähemalt kaudne tahtlus. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis ja tahtis koosseisupäraste asjaolude esinemist. Toimepanija tahtlus avaldub
koosseisu realiseerimisel selle, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (
RKKKo on oma erinevates lahendites korduvalt rõhutanud asjaolu, et kaudse tahtluse ja hooletuse vahel asuvat süüteo subjektiivset tunnust – kergemeelsust – on võimalik kaudsest tahtlusest piiritleda voluntatiivse elemendi kaudu (vt lahendid nr 3-1-1-124-03, 3-1-1-50-13), s.o kas isik möönab lisaks tagajärje ettenägemisele ka selle saabumist või loodab seda vältida. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-142-05 märkinud, et ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele, kuid see peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes; lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, s.o see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses isiku poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, s.o soostub sellega. Süüdistatav R M K end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud. R M K on tunnistanud, et M Pe kehavigastused on tekitatud tema poolt M Pele otsasõidu tagajärjel, kuid eitab, et ta oleks M Pele otsasõitnud tahtlikult. Kohtueelsel menetlusel on R M K andnud ütlusi „Pärast kaklust istusin oma sõidukisse ning hakkasin xxxx poole ära sõitma. Kuna xxxx poole hakkasin ma sõitma täiesti sihitult, siis sõidu hetkel soovisin ma tagasi minna Xxxxsse garaažide juurde, seega keerasin ma umbes 1 kilomeetri pärast maanteel tagasi Xxxx poole. Nägin kaugelt, et A, I, M ning mulle tundmatu neljas isik seisavad vastassuunas tee ääres kohas, kus ma olin varasemalt Aega kakelnud. Sõidukiiruseks hindan ma umbes 80km/h. Sel maanteel oli lubatud sõidukiirus 90km/h. Mina sõitsin paremal pool enda sõidu suunas. Mina mäletan, et minu sõidukil põlesid sõidu hetkel kõik vajalikud tuled. Minu sõidukil on automaat tuled, kuid saan neid lülitist ise põlema ja kustu keerata. Ma tean öelda, et ma ei keeranud tulesid sõidu hetkel maha. Lähenedes Ae sõidukile xxxx, mis seisis vastassuunas vasakul tee ääres, nägin, et nad seisavad sõiduki taga minu mõistes parema sõiduki nurga juures. Soovisin neist lihtsalt mööda sõita ning kui olin Ae sõiduki kõrvale jõudnud, jooksis või kõndis M P minu sõidukile ette. Väidan, et mina olin jätkuvalt oma sõidu suunas paremal pool. Mile otsasõitu ma vältida ei jõudnud. Samuti ei jõudnud ma vahetult enne kokkupõrget isegi mitte pidurdada. M lendas pärast talle otsasõitmist minu esiklaasi.“ Süüdistava ütlused selle kohta, et ta oli oma sõidureas ja kannatanu jooksis tema auto ette riimuvad eksperdi arvamusega. Ekspertiisiaktis nr 19E-LL0048 uurimuse osas on ekspert kirjeldanud, et sõidukil xxxx on deformeerunud esimese numbrimärgi alaserv ja kapott. Kapotil ja katusel esinevad nühkejäljed. Purunenud on esiklaas. Murdunud ja eraldunud on numbrimärgi aluse alaserv. Kontaktjälgede paiknemine sõidukil näitab, et jalakäija pidi otsasõidu hetkel liikuma xxxx suhtest vasakult paremale. Xxxx esimese numbrimärgi deformatsioon pidi tekkima kokkupuutel 9 jalakäija jalaga. Deformatsiooni paiknemine numbrimärgi alaosas viitab, et jalg on n.ö surutud teatud ulatuses kaitseraua alla. Kirjeldatud olukorras on võimalik, et autoga kontakteerunud jalale toetumisel eraldub jalanõu ning löögi mõjumise suunda jääv labajala külg surutakse vastu teekatet. Ekspertiisiakti nr 19E-PÕI0203 põhjal esinesid jalakäijal muuhulgas põrutushaav ja nahamarrastused vasaku jalalaba välisküljel. Lisaks muudele vigastustele esines jalakäija parema reieluu keskosa nihkumisega murd. Tehniliselt on reaalne, et otsasõidu hetkel paiknes jalakäija auto ees parema küljega ja liikus auto suhtes vasakult paremale. Otsasõidu hetkel oli sõiduki Xxxx liikumiskiirus 65 km/h ja jalakäija liikumiskiirus otsasõidu hetkel 9 km/h, mille kohaselt jalakäija liikus otssõidu hetkel joostes. Otsasõidu hetkel pidi sõiduk Xxxx liikuma oma suunavööndis ja kokkupõrge on toimunud enne tee serval fikseeritud sokki. Sündmuse toimumise ajal oli vastassuunas teeserva pargitud sõiduk, mis võis mõjutada Xxxx juhi nähtavust. Kuivõrd pargitud sõiduki paiknemine tee suhtes ei ole üheselt teada, on ohu tekkimise hetkeks loetud hetk, kui jalakäija paikneb asfaltkatte serval ja liigub joostes Xxxx ette. Uurimise tulemusena on ekspert andnud arvamuse, et sõiduauto Xxxx reg. märk xxxx arvutuslik liikumiskiirus otsasõidu hetkel jalakäijale oli ca 65 km/h. Jalakäija ja sõiduauto Xxxx reg.märk xxxx tehniliselt reaalne paiknemine tee otsasõidu hetkel on toodud aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 11.1 rekonstruktsiooni skeemil. Otsasõidu hetkel paiknes sõiduauto Xxxx oma suunavööndis. Sõiduauto Xxxx reg. märk xxxx suurim kaugus otsasõidu kohast ohu tekkimise hetkel oli arvutuslikult ca 36 m. Sõiduauto Xxxx juhil puudus võimalus otsasõitu jalakäijale vältida. Läbivalt on kriminaalasjas süüdistatava sõiduki tulede põlemise või mitte põlemise temaatika. Kriminaalasjas kogutud tõendite järgi oli tegemist pimeda ajaga ning süüdistatav oli joobes. Sündmuskohal viibinud isikuliste tõendiallikate sõnul põlesid süüdistatava autol esmalt kaugtuled, siis lülitusid autol tuled välja ja ca 50 m enne sündmuskohale jõudmist süttisid lähituled. Süüdistatav ise selgitas, et tema mäletamist mööda sõiduki tuled põlesid kogu aeg. Antud juhul ei saa süüdistatava joovet ja ärevust seoses varasema konfliktiga välistada, et süüdistatav võis roolis olla segaduses ning üritas kaugtulesid asendada lähituledega, lülitades need korra välja. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et kohtu hinnangul ei oma antud asjas mingit tähtsust kas süüdistatava tuled põlesid või ei, süüdistava juhtis sõiduautot Xxxx, seega ei ole tegemist tänapäeval toodetud elektriautoga, mille lähenemist võib tajuda kummide vaikse sahina järgi, tegemist on tavakütust kasutavava mootorsõidukiga, mille lähenemist peaks olema kaugelt kuulda. Kannatanu M P ütlustest nähtub, et ta kuulis auto häält ja arvas, et see võib olla R siis ta hakkas minema auto taha ning siis käis mats. Tema auto tulesid ei näinud. Tunnistaja I I ütlustest nähtub, et kui ta Aega suitsu tegema hakkasid kuulis ta et R tuleb tagasi. Ta seisis seljaga sinna suunas, kust R tuli. Vahemik oli paar minutit. Kui ta kuulis, et R tuleb, võttis ta Mil käest kinni ja tõmbas ta teisele poole, tahtis ta ära tõmmata, siis M ehmatas ja tõmbas käest lahti. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli tema xxxx kõrval juhipoolse tagumise ukse pool. Tunnistaja A K ütlustest nähtub, et ta kuulis tulevat autot, siis märkas tulesid ja siis ta tuli ise teepealt ära ning siis kuulis mingit pauku. Tunnistaja A V ütlustest nähtub, et ta oli ka avarii hetkel sündmuskohal. R tuli tagasi umbes 5 kuni 10 minuti pärast. Ta nägi taeva kaudu tulesid, siis läksid tuled kustu ja oli ainult auto häält kuulda ja siis 2 kuni 4 meetrit enne neid hakkasid tuled jälle põlema. Ta nägi, et auto tuleb ja karjus, et hoidke tee peale eest ära. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et
Kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et R M K pani talle ette heidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatav ei ületanud antud teelõigul lubatud sõidukiirust, sõites kiirusega 65 km/h, kui antud teelõigul oli lubatud suurim kiirus 90 10 km/h. Samuti läbi viidud ekspertiisi kohaselt süüdistatav sõitis teo toimepanemise ajal oma sõidureas ning kannatanu ise jooksis süüdistatava auto ette. Samuti puudus süüdistataval võimalus ka otsasõitu vältida. Seetõttu leiab kohus, et R M K tuleb talle esitatud süüdistuses
MS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd R M K tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3,4,10 kohaselt on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu, riiklikul ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja muu kulu (võtme valmistamine). Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: ekspertiisitasud kokku summas 1139 eurot, määratud korras kaitsjatasud kohtueelses, kui ka kohtumenetluses kokku summas 2820,60 eurot ja võtme valmistamise kulu 280 eurot. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Seega tuleb menetluskulud, mis on ekspertiisitasud kokku summas 1139 eurot, võtme valmistamise kulu 280 eurot ja kaitsjatasud kokku summas 2820,60 eurot jätta riigi kanda. Süüteomenetluses kahju hüvitamine Süüdistatav R M K on antud kriminaalasja raames kinni peetud 19.10.2019.a. ning vahistatud 21.10.2019.a. kuni 13.02.2020.a. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 1 säte kohaldab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Nimetatud seaduse § 5 lg 1 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1,2,5 alusel võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega. Kriminaalasja materjalide kohaselt R M K oli kahtlustatavana kinni peetud 19.10.2019.a. kuni 20.10.2019.a. (2 päeva) ja vahi all viibis alates 21.10.2019.a. kuni 13.02.2020.a. SKHS § 11 lg 3 kohaselt mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. SKHS § 11 lg 4 kohaselt vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutopalk, mis on jagatud 30-ga. Seega Statistikaameti poolt avaldatud IV kvartali keskmine brutopalk oli 2019.a. 1472 eurot. Päevamäära suuruse saab jagades 1472 eurot 30-ga, s.o 49,07 ümmardatuna. Seega eeltoodust tulenevalt on vabaduse võtmisega seotud mittevaraline kahju kokku 5790,26 eurot (118 x 49,07 eurot), mis tuleb kanda R M Ke arveldusarvele. 11 Asitõendid • Rohelist värvi laiguline talvejope Divides, musta värvi teksapüksid S.Sara, valget värvi tennised Sinsay, valget värvi pluus FB Sister, roosat värvi sokk Puma, plastikdetail, proovid, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Rahumäe tee 6, peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; • Avariiline sõiduk Xxxx reg.nr xxxx, mis asub Põhja prefektuuri parklas Rahumäe tee 6 ja Xxxx hooldusraamat, mis asub asitõendite laos Rahumäe tee 6, peale kohtuotsuse jõustumist tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel R M Kele; • CD- plaadid jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus juhindudes KrMS § 3051 ; § 306, § 309 lg 2, § 310 lg 2, § 311, § 314, § 126 lg 3 p 1,2,4, § 175 lg 1 p 3,4,9,10, § 181 lg 1 kohus o t s u s t a s: R M K süüdistuses
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel hüvitada R M Kele süüteomenetluses tekitatud kahju summas 5790,26 eurot, mis kanda R M K arvelduarvele. Tsiviilhagi Kannatanu E P tsiviilhagi summas 231,80 eurot jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud, s.o. ekspertiisitasud kokku summas 1139 eurot, võtme valmistamise kulu 280 eurot ja kaitsjatasud kokku summas 2820,60 eurot riigi kanda. Asitõendid • Rohelist värvi laiguline talvejope Divides, musta värvi teksapüksid S.Sara, valget värvi tennised Sinsay, valget värvi pluus FB Sister, roosat värvi sokk Puma, plastikdetail, proovid, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Rahumäe tee 6, peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; • Avariiline sõiduk Xxxx reg.nr xxxx, mis asub Põhja prefektuuri parklas Rahumäe tee 6 ja Xxxx hooldusraamat, mis asub asitõendite laos Rahumäe tee 6, peale kohtuotsuse jõustumist tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel R M Kele; • CD- plaadid jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia 12 kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 11.08.2020.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.