Obsah (6)

§ 201§ 65§ 64§ 74§ 75§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. september 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9674 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Tõlk Marin

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1,

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades Gennadi Taldinile Viru Maakohtu 21.09.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 117-8395 karistuseks mõistetud vangistust (1 aasta 6 kuud, sellest ära kandmata on 1 aasta 5 kuud 28 päeva) osaliselt mõistetud karistusega, ja Gennadi Taldinile mõisteti liitkaristuseks 2 kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel jäeti karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Gennadi Taldin ei pane 1 aasta 11 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Viru Maakohtu 30.04.2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-9674 pöörati täitmisele Gennadi Taldinile Tartu Maakohtu 24.11.2017 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus – vangistus 1 aasta 11 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise aeg 29.04.

1. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 7 korda, tegemist on tema teise vangistusega. Viimane kuritegu on omastamine. Varem on isikut lisaks korduvatele avaliku korra rasketele rikkumistele, mis olid toime pandud, kasutades vägivalda, karistatud ka tapmise, röövimise, narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ja joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on materiaalse kasu saamine ning uimastite kasutamine. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogramm Eluviisitreening on vangistuses läbimata, sest kinnipeetav keeldus grupis osalemast, soovib programmi läbiviimist individuaalselt, kuid vanglal pole selleks ressursse. 14.06.2019 määrati kinnipeetav tööle koristajana ning 06.12.2019 juuksurina. Individuaalses täitmiskavas oli ettenähtud ka kutsehariduse omandamine siseviimistlejate kursustel, kuid arvestades kinnipeetava agressiivsust, seda ei toimu. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Gennadi Taldin on sündinud xxxx. 4-aastasena kolis koos ema ja teiste lastega Eestisse. Isik elas väidetavalt emale kuuluvas majas aadressil xxxx koos ema perega. 2019.a jaanuaris, olles kriminaalhooldusel, kirjutas avalduse elukoha vahetamiseks aadressile xxxx seoses sooviga elama asuda vanematest eraldi. Rahvastikuregistri järgi on isikul kehtiv sissekirjutus aadressil xxxx. Kinnipeetav on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressile xxxx. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on 3-toalise korteriga, mille omanikuks on isiku elukaaslane E G. Kommunaalvõlad korteril puuduvad. Praegusel hetkel elab korteris E G üksi. Korteris on olemas kõik eluks vajalik. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ja korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Põhihariduse omandas kinnipeetav xxxx. Isik õppis Kohtla-Järve kutsekoolis tisleri erialal ühe aasta, kuid tuli ära, et tööle minna. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse on positiivne. Väidetavalt on isik omandanud müürsepp-betoneerija kutse. 2012.a osales isik riigikeele kursustel A2-tasemel. Kinnipeetava sõnul ei ole ta võimeline riigikeelt õppima. 2019.a toimunud riigikeele oskuse hindamise tulemusel on isikul A1-tase, kuid tal on diagnoositud düsgraafia, mistõttu ei ole mõistlik suunata teda riigikeele õppesse. Vabaduses oli kinnipeetava viimaseks ametlikuks töökohaks E OÜ, kus ta töötas xxxx. Väidetavalt on isikul olemas ehitusalane eurosertifikaat (rahvusvaheline kutsetunnistus) ning tisleri kutseoskused. Veel on isik ametlikult töötanud firmas V OÜ xxxx. Kui ema abikaasa ettevõte käivitab tegevuse, asub Gennadi Taldin sinna tööle. Töötamist peab isik oluliseks, eelistades ametlikku töötamist. Isikul on olemas töökogemus, mis võib kaasa aidata töökoha leidmisele. Katseaja jooksul detsembrist 2017 kuni juunini 2018 ei olnud ta lepingu alusel tööle asunud, tuues erinevaid vabandusi, miks see ei ole võimalik. Materiaalse kasu saamiseks on isik kasutanud ka vägivalda. Viru Vanglas töötas ta eelmise karistuse ajal majandustöödel koristajana ja köögitöölisena. Selle karistuse ajal töötab koristajana ja juuksurina. Isikul on maksmata hagisid 25.06.2020 seisuga summas 11 392,27 eurot, nende tasumine ei ole kindel. Enne vangistust töötas isik väidetavalt 3 mitteametlikult kasuisa firmas, mis tegeles metsatöödega. Gennadi Taldinil puudub vabanedes töökoht. Isikul on võimalik ennast registreerida Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid seal pakutavate teenuste näol. Kinnipeetaval on mitu õde ja venda. Erinevatest kooseludest on isikul alaealine poeg ja tütar, kes elavad koos oma emadega. Väidetavalt on kinnipeetaval veel lapsi, kuid need ei ole tema nimel. Isiku sõnul pojaga ta suhtles, kuid tütre ema on vastu, et tütar isaga suhtleks. Väidetavalt on isikul soov lastega lähedasemaks saada.
2. aastal hakkas kinnipeetav elama koos E G, kes käis ka lühiajalistel kokkusaamistel. Telefonivestlusest elukaaslase E G selgus, et omavahelised suhted on head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal suhtlevad omavahel telefoni teel. Ema I P ja kasuisa J P väidetavalt suhtleb telefoni teel, kuid harva. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalse taustaga isikud, ka vennad on kandnud vanglakaristust. Suhete ja elustiiliga seonduvaks riskiks on mõjutatavus, kuna isiku sõnul on alkoholi tarvitamisel ja kuritegude sooritamisel olnud kaasfaktoriks negatiivse suhtlusringkonna mõju. Korduv karistatus viitab sellele, et isik ei hooli oma tegude tagajärgedest. Vabaduses tarvitas isik tihti alkoholi (sageli mitmeid päevi järjest) ja suuremates kogustes. Enamus kuritegudest on isik sooritanud alkoholijoobes. Alkoholijoobes olles võib ta muutuda agressiivseks ja olla ettearvamatu käitumisega. Kinnipeetav on läbinud Eluviisitreeningu programmi aastal
3. Vanglas on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholi tarvitamist alustas isik noorukina, kui vahetpidamata jõi mitu kuud järjest. Intervjuu ajal väitis isik, et
4. aastast alates on ta hoidunud alkoholi tarvitamisega kaasnenud probleemidest, on tarvitanud vähe ja harva lahjat alkoholi. Puudub veendumus, et Gennadi Taldin suudab hoiduda pikaajaliselt sõltuvusainete tarvitamisest. Isiku sõnul on ta tarvitanud amfetamiini, kanepit ja meditsiinilisi tablette, mis olid talle välja kirjutatud peale avariid. Ta ei pea kanepit ja amfetamiini narkootikumideks. Ajavahemikul 27.05.201312.08.2013 osales ta tugigrupis Tervisegrupp. Varasem kuritegu oli seotud narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku käitlemisega. Isikul on olemas huvi hoolitseda haigete lähedaste ja ema eestkostel olevate vennalaste eest, asuda tööle, mis võib kaasa aidata narkootikumidest loobumisele. Karistusregistri andmetel on isikut NPALS § 151 lg 1 alusel karistatud 26.01.
5. Katseajal on politsei poolt tuvastatud amfetamiini tarvitamine 26.05.
6. Kinnipeetav peab ennast üldiselt rahumeelseks inimeseks, kuid vabaduses võib alkoholijoobes olles ja konflikti tekkimisel kaotada enesekontrolli ning käituda ettearvamatult. Isikul on mõned kindlad lühiajalised eesmärgid, kuid ta ei mõista, et nende saavutamiseks peab ta ise midagi ette võtma. Vanglas olles kasutas isik vägivalda kinnipeetava suhtes (algatatud kriminaalmenetlus). Varem on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kui katseajal pani toime uue kuriteo, ka viimase kriminaalhoolduse ajal on ta saanud kahtlustuse uue kuriteo toimepanemises. Isik ei näita valmisolekut koostööks, pidades kriminaalhooldust pigem karistuseks kui enesele kasulikuks. Hoiakutes on avaldunud negatiivsed asjaolud, mis viitavad motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest. Enamjaolt suhtleb ametiisikutega omakasu eesmärgil, kuid on olnud ka suhtlemisele avatud (nt psühholoog). Korduv karistatus (sh kinnipidamisasutuses kuriteo sooritamine) näitab, et isik ei ole muutusteks valmis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Gennadi Taldini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o 29.03.
7. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas 4 määrata Gennadi Taldinile

§ 75lg 2 p-des 2,21,4,9 sätestatud kohustused.

Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud. Gennadi Taldin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Garanteeritud töökohta tal ei ole, aga ta teab, et kasuisa võtaks ta tööle ja ta hakkaks tegelema metsatööga. Vabanemisel üritaks ta mitte tarvitada alkoholi, narkootikumidega ei ole tal kunagi probleeme olnud. Kui ta ise ei saaks hakkama, läheks ravile. Varem ta ravile pöördunud ei ole. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Gennadi Taldini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Gennadi Taldini ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Gennadi Taldin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest kinnipeetav kannab liitkaristust mh esimese astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 1 aasta 11 kuu pikkusest vangistusest rohkem kui kaks kolmandikku. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on isikul 6 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega ning ta on alkoholijoobes olles pannud toime kuritegusid, mistõttu võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käesoleva vangistuse ajal on ta keeldunud osalemast sotsiaalprogrammi Eluviisitreening grupis, soovides programmi läbida individuaalselt, kuid vanglal ei ole selleks ressursse. Lisaks on isik tarvitanud erinevaid narkootikume ning pannud toime ka narkootikumidega seotud kuriteo – narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamine. Arvestades seda, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 11 392,27 eurot ning vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalse taustaga isikud ning ta on ka ise tunnistanud kuritegude sooritamise ühe põhjusena suhtlusringkonna negatiivset mõju. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et käesolev karistus on täitmisele pööratud, kuna isik ei ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav suudab edukalt läbida tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja alluda kriminaalhoolduse nõuetele. 5 Kinnipeetavat iseloomustab positiivselt see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on olnud hõivatud majandustöödel koristaja ja juuksurina. Samuti see, et vabanemisel on tal olemas elukoht. Kohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Gennadi Taldini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
2. septembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 02.09.2020 kohtumäärus 1-17-9674 jõustus
3. novembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent