Obsah (9)

§ 102§ 31§ 30§ 29§ 171§ 1§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10195 Tsiviilasi X X avaldus pan

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Menetluskulud jätta võlgniku X X kanda.
2. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot.
3. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik kulutused summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6 eurot, kokku 36 eurot.
4. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid arvelduskontole nr xxx.
5. Määrus saata resolutsiooni punkti 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
6. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud X X esitas 14.07.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks (täiendatud avaldus 11.08.2020). Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik on töötu, töövõimetuspensionär. Tema regulaarseks sissetulekuks on 446 eurot kuus töövõimetustoetuse näol. Võlgnik abielus ei ole ja ülalpeetavaid ei oma. Võlgnik elab sugulasele kuuluvas korteris xxx. Võlgniku suhtes täiteasju siiani alustatud ei ole. Suuremateks võlausaldajateks on x AS (10 073 eurot), xx OÜ (5 962 eurot), x OÜ (7 398 eurot). Võlgnikul tekkisid võlad seoses ebaõnnestunud vahendustegevusega (ostis väikelaenude arvel erinevaid kaupu ja püüdis neid kasumlikult edasi müüa). Võlgniku kinnitusel tal mingit kinnis- või vallasvara ei ole, samuti puuduvat sularaha, väärisesemed ning nõuded kellegi vastu ja osalused äriühingutes (aktsiad, osad). Ka ajutine haldur ei ole arvestatavas ulatuses vara võlgnikul leidnud. Võlgnikul on kontod AS-s Seb Pank, mille jääk 24.08.2020.a seisuga oli 0 eurot ja AS-s Swedbank, kus saldo on 350 eurot. TF Bank on võlgnikule andnud väikelaenu kokku 2 307 eurot. Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil võlgnik väärtpabereid ei oma. Pensionikeskuse andmeil võlgnik III pensionisambaga liitunud ei ole. Küll aga omab II samba pensionifondi SEB Energiline Pensionifondi 728,848 osakut. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik kinnisasju. Liiklusregistri andmeil ei oma võlgnik sõidukeid ega väikelaevu ja jette. Vara tagasivõitmise või vara tagasinõudmise võimalusi ei ole teada. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 57 516 eurot. Aruande eelmistes alajaotustes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 57 516 eurot, vara aga praktiliselt puudub. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Võlgnik on töötu (nii liikumispuue kui psüühhiline), töövõimetus on määratud kuni 06.03.2025.a. Igakuisest laekumisest ei saa kehtiva alampalgamäära ulatuses sissetulekust pankrotivarasse arvata. Tervisliku seisundi tõttu on võlgnikul raske leida tasuvat töökohta. Varem kuni mai 2020 töötas võlgnik x OÜ-s. Kuid seoses caroona viirusega teatati koondamisest.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksevõimetu ja see ei ole tema majanduslikust ning tervislikust olukorrast tulenevalt ajutine. 2 Kui võlgniku teadaoleva vara arvel ja sissetulekust ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid, siis

§ 30

lg 1 kohaselt tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis

§ 29

lg 1 alusel tuleks menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada.

§ 171

lg 1 1 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lg 2 sätestatud aluseid.

Maksejõuetuse tekke põhjuseks on ebaõnnestunud äritegevus, samuti võis seda negatiivselt mõjutada ülemaailmne viirus. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 57 516 eurot, kuid vara praktiliselt puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot ja kinnitada kulutused summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6 eurot, kokku 36 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 3 144 eurot, kokku 864 eurot ja kinnitada kulutused summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6 eurot, kokku 36 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4