KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12097 Tsiviilasi V G’i avaldus p

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku V G kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. novembril 2020 kell 15.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku V G esitama hiljemalt
5. novembril 2020.a pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku V G kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot.
8. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid arvelduskontole nr xxxx.
9. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud V G esitas 16.09.2020 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgnevat: Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses on kohustuste võimaliku summana märgitud 20 270 508,17 eurot. Võlgnik ise tunnistab võlgnevusena summat 2 208 516 eurot, mis tuleneb käenduslepingust , millega võlgnik käendas Nordea ja x (pankrotis) (laenusaaja) vahel sõlmitud laenulepingut.
11. aasta jaanuaris esitas Swedbank AS hagi V ja X Gi vastu käenduslepingust tuleneva nõude väljamõistmiseks. Haginõude suurus on 18 061 992.97 USD-d, lisanduvad viivised summas 3 429 539.54 USD (võlgnevus koos viivisega kokku 18 287 553,19 EUR). Kohus menetleb Swedbank AS hagi V ja X Gi vastu tsiviilasjas nr 2-17-
12. Täitemenetluse registri andmeil võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole. Võlakohustuste suurus ei ole lõplik, kuna intresside ja viiviste võrra võivad kohustused suureneda. Võlgnikul maksuvõlg puudub. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused esialgseil andmeil summas ca 20,5 miljonit eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades kokku 1,5 eurot. Maksu-ja Tolliameti vastusest nähtuvalt V G ei ole esitanud
13. aasta ja
14. aasta eest residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioone ning ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2018 kuni 31.12.2018 maksustatavat tulu. Seisuga 12.09.2020 kajastatud andmete alusel on V G´il töötamise registris kehtiv kanne. Kuigi võlgnik on märkinud Harju Maakohtule esitatud pankrotiavalduses lisas, et võlgnikul puudub vara ja tuluallikad, ei vasta see tegelikkusele kuna Maksu- ja Tolliameti andmeil on võlgnik saanud tulu 2020 aastal kokku summas 7411,20 eurot. Kinnistusraamatu andmeil võlgnikul kinnistud puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik liitunud kohustusliku kogumispensioniga (AS SEB Pank konservatiivne pensionifond, osakute väärtus 10 201,99 eurot), maksete kinnipidamise algus 01.01.
15. Kogumispensioniseaduse § 5 lg.2 teise lause ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg. 9 alusel puudub pankrotihalduril võimalus kogumispensioni osakute realiseerimiseks. Seega ei saa 2 võlgnikule kuuluvaid pensionifondi osakuid lugeda pankrotivara hulka ning nende arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Täitemenetluse seadustik § 132

§ 29

lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur leiab, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmiseks, riigilõivude jms tasumiseks.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada V G’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt 20,5 miljonit eurot, kuid varaks vaid igakuine sissetulek. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“. 3

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus on teinud 07.10.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot hiljemalt 19.10.2020. Võlausaldaja xxx on tasutud kohtu deposiitkontole 2 000 eurot.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot.

§ 150

lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4