KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-7441 Kohtuasi YY hagi CC vastu korteriomandi lahusvarasse kuuluvuse tuvastamiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
- novembri
- a otsus (õigeksvõtt) Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Kostja (vastustaja) CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- novembri
- a otsus osas, milles Harju Maakohus määras YY-lt CC kasuks väljamõistetavad menetluskulud kindlaks 864 eurot ületavas osas.
- Parandada maakohtu otsuses ilmselge kirjaviga, asendades aadressi „XXX“ aadressiga „XXX“.
- Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
- Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt. 3.
- Rahuldada hagi, kuna kostja võttis selle õigeks. 3.2.Tuvastada, et korteriomand asukohaga XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriossa number XXXXXXXX, kuulub YY lahusvara hulka. 3.
- Menetluskulud jätta YY kanda. 3.
- Mõista YY-lt CC kasuks välja menetluskulud 864 eurot. 3.
- Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 864 eurolt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
- Rahuldada YY apellatsioonkaebus osaliselt.
- Menetluskulude vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- YY (hageja) esitas
- mail 2019 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu, paludes tuvastada, et korteriomand asukohaga XXX (korter), Tallinn, mis on kantud kinnistusraamatusse kinnistusregistri registriossa number XXXXXXXX, kuulub hageja lahusvarasse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja
- jaanuaril
- Abielu lahutati
- septembril
- a kohtuotsusega, mis jõustus
- oktoobril
- a. Abielulahutus registreeriti perekonnaseisuametis
- detsembril
- a. Hageja ostis
- novembril
- a. Tallinnas, XXX asuva korteri. Kuna hageja ostis korteri pärast abielusuhete lõppemist, kuid enne abielulahutuse registreerimist (st enne abielu lahutamist), on korteri omandiõiguse osas tekkinud ebaselge olukord. Vaatamata sellele, et korter kuulub hageja lahusvara hulka, võib tehingute tegemine korteriomandiga olla takistatud. Seetõttu palub hageja tuvastada, et korteriomand moodustab tema lahusvara.
- Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna eeldades hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude õigsust, ei ole kostja poolt hageja õiguste rikkumine võimalik, sest kostja tunnistab hageja ainuomandiõigust korteriomandile. Hagist ei selgu, milles seisneb kostja tegevus, mis võib rikkuda hagejale kuuluva korteri omandiõigust. Kostja võttis hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud omaks ja märkis, et nende asjaolude esinemise üle ei ole poolte vahel mitte kunagi vaidlust olnud. Hageja esitatud põhjendus oma õigusliku huvi kohta esitada eeltoodud asjaoludel kostja vastu tuvastushagi on tegelikult hüpotees, et mingis olukorras võib hageja ja kostja väline kolmas isik pidada kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX teise jao kehtivat omanikukannet ebaõigeks ning see loob hagejale omandiõiguse teostamisel mingeid piiranguid. Kui kohus leiab, et esineb alus hageja esitatud hagi menetlemiseks ning sisulise kohtulahendi tegemiseks, siis kuna kostja soovib, et kohus lõpptulemusena jätaks asjas kõik menetluskulud hageja kanda, esitab kostja alternatiivselt oma seisukoha esitatud hagile ning võtab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 mõttes hagi õigeks. MAAKOHTU OTSUS
- Harju Maakohus rahuldas hagi
- novembril 2019 õigeksvõtul põhineva otsusega ning tuvastas, et korteriomand (registriosa nr XXXXXXXX) kuulub hageja lahusvara hulka. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1216 eurot ning määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist 2
(5)võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kostja võttis hagi kohe õigeks. Kostja ei ole hageja omandiõigust kunagi vaidlustanud ega andnud seega põhjust hagi esitamiseks. Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenuste ajakulu põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Kohus selgitas menetluses hagejale kohtusse pöördumise põhjendamatust ning keeldus esmalt hagi menetlusse võtmisest (maakohtu
- juuni
- a menetlusse võtmisest keeldumise määrus), kuid hageja vaidlustas maakohtu määruse ning maakohus pidi hagi siiski menetlusse võtma. Kuna kostja ei ole menetluses teinud midagi asjatut, tuleb tema õigusabikulud hüvitada. Hageja ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra põhjendatust vaidlustanud. Seega rahuldab maakohus kostja menetluskulude hüvitamise taotluse 1216 euro ulatuses. APELLATSIOONKAEBUS
- Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu
- novembri
- a otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas tühistada ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt TsMS § 168 lg-t
- Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja mitte üksnes ei võtnud hagi õigeks, vaid taotles esimeses vastuses hagile hagi läbi vaatamata jätmist. Kõik kostja menetluskulud on seotud sellega, et kostja on hagile sisuliselt vastanud. Kohtupraktikas on leitud, et TsMS § 168 lg-t 6 saab kohaldada siis, kui kostja võtab hagi õigeks, mitte siis, kui kostja esitab sisulised vastuväited hagile. Hagi õigeksvõtt on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet. Õigeksvõtu taotluse on kostja esitanud alternatiivsena. Maakohtu järeldused on vastuolus hagi õigeksvõtu sisuga. Maakohus on lähtunud kostja seisukohast, et kostja ei ole kunagi korteriomandi hagejale kuulumist vaidlustanud, kuid ei ole võtnud arvesse hageja väidet, et just kostjast tingituna pidi hageja kohtusse pöörduma, kuna kostja pidas korteriomandit ühisvarasse kuuluvaks. Kui kohus siiski leiab apellatsioonimenetluses, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, siis tuleb menetluskulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejalt saab kostja kasuks menetluskulud välja mõista ainult siis, kui kostja võtab hagi kohesele õigeks. Seega saab kostja kasuks välja mõista ainult õigeksvõtuga seotud menetluskulud. Praegusel juhul on maakohus mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud, mis seonduvad hagile vastuse koostamisega, kohtupraktika analüüsiga ning täiendavate tõendite analüüsiga. Ükski neist tegevustest pole suunatud hagi õigeksvõtule. Selge ja ühemõttelise õigeksvõtuavalduse koostamiseks oleks kulunud maksimaalselt 1 tund. Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära (170 eurot tund) ning seda, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane, on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maksimaalselt 204 eurot (1×170 + käibemaks). Hageja juhtis kõigile neile asjaoludele tähelepanu, kuid maakohus ei ole seda arvestanud. Vastus apellatsioonkaebusele
- Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kooskõlas TsMS § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on 3
(5)vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Seega asja sisulise lahendamise osas on maakohtu otsus jõustunud (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2).
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata ise uue otsuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse menetluskulude kindlaksmääramise osas, menetluskulude jaotuse osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Kaebuse lahendamiseks tuleb esmalt hinnata, kas kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks TsMS § 168 lg 6 mõttes. Praegusel juhul esitas hageja hagi põhjendusega, et hageja hinnangul on tekkinud ebaselge olukord korteri omandiõiguse küsimuses. Hagiavalduses ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et kostja on tema lahusvaraks oleva korteri omandiõigust kahtluse alla seadnud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid korteriomandi omandiõiguse küsimust enne hagi esitamist arutanud või püüdnud seda kohtuväliselt lahendada. Hageja ei ole kunagi taotlenud, et kostja väljendaks oma seisukohta korteriomandi kuulumise kohta hageja lahusvarasse mingis kindlas vormis (lihtkirjalik, notariaalne). Põhjendamatu on seisukoht, et hageja ei saa kinnistusraamatusse kantud omanikuna korteriomandiga tehinguid teha ilma, et kohus oleks tuvastanud korteriomandi omandiõiguse kohtulahendi resolutsioonis. Kui tehingut tõestaval notaril on kahtlusi hageja omandiõiguses, saab tehingule lisada kostja nõusoleku tehingu alusel kande tegemiseks kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi. Hageja ei ole tegelikkuses sellist nõusolekut vajanud, vaid on konsulteerinud notariga hüpoteetilise olukorra kohta (dtl 31-32). E-kirjavahetusest notariga ei nähtu, et omandiõigust ei saa notari arvates teostada ilma, et kohus oleks tuvastanud korteriomandi omandiõiguse kohtulahendi resolutsioonis. Kolleegiumi hinnangul saaks rääkida kostja käitumisest tulenevast põhjusest hagi esitamiseks eelkõige siis, kui kostja oleks keeldunud nõusoleku andmisest kande tegemiseks KRS § 341 järgi või andnud oma käitumisega mõista, et ta sellist nõusolekut ei anna. Kuna kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ning on maakohtule esitatud vastuses kinnitanud, et tunnistab hageja omandiõigust korterile ning võtab hagi õigeks, siis on maakohus kolleegiumi hinnangul TsMS § 168 lg-le 6 tuginedes õigesti leidnud, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
- Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Hageja leidis, et kostja õigusabiteenuste ajakulu on põhjendatud üksnes hagi õigeksvõtu osas, s.o 1 tunni ulatuses ning ülejäänud õigusabikulud on põhjendamatud. Hageja palus ringkonnakohtul hinnata kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust vastavalt TsMS § 175 lg-s 1 toodud põhimõtetele.
- Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu
- mai
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
- novembri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Põhjendamatu on seisukoht, et kostjale tuleb TsMS § 168 lg 6 järgi hüvitada üksnes õigeksvõtmise avalduse koostamise kulu, mitte hagi analüüsimise kulu. Õigusteenuse osutajal ei ole võimalik otsustada hagi õigeksvõtmise küsimust ilma hagi ja menetluslikku olukorda analüüsimata. Ühtlasi märgib kolleegium, et kostja ei ole vastuses hagile esitanud nõudele materiaalõiguslikke vastuväiteid, vaid on piirdunud tuvastushuvi teemaga. Põhjendatud ja vajalik oli õigusteenuse osutaja analüüs, kas menetluslikult on tegu tuvastushuvi puudumise või kohese õigeksvõtu olukorraga TsMS § 168 lg 6 mõttes. 4
(5)Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole praegusel juhul tegemist keerulise vaidlusega, seetõttu on kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 170 eurot (ilma käibemaksuta) ülemäära kõrge. Põhjendatud tunnitasu määr praeguse vaidluse asjaolusid arvestades on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja õigusabiteenuste ajakulu 6 tundi on põhjendatud ja vajalik. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejal kostjale menetluskuludena hüvitada lepingulise esindaja teenused 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostja lepingulise esindaja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokku 864 eurot (6×120 + 20% käibemaks).
- Et kostja vaidlustas apellatsioonis üksnes menetluskulude osa, ei hüvitata TsMS § 178 lg 4 järgi apellatsioonimenetluse kulusid.
- Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 ja lg 16 koosmõjus tasutakse menetluskulude jaotuse ning rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 75 eurot. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 200 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust 125 eurot rohkem. RLS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
- Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse, kuid menetluskulude kindlaksmääramise osas võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik vaid juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lõige 2).
- TsMS § 447 lg 2 esimese lause kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 2 märkinud hagejale kuuluva korteriomandi aadressiks XXX, kuid kinnistusraamatu kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX andmetest ning hageja hagiavalduse punktist p 2.2 nähtuvalt on korteriomandi õige aadress XXX (hagiavalduse p 2.2). Hagiavalduse taotluste osas on ka hageja ise eksinud korteri asukoha aadressi osas. Selle ilmselge kirjavea saab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsioonis parandada määruse asemel käesoleva otsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 5
(5)