Obsah (4)

§ 48§ 19§ 249§ 251

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1979 Haldusasi Juri Kolesnikovi esialg

§ 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19

lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et käesoleval juhul ei ole määruskaebuse esitaja esitanud halduskohtule haldusasjas nr 3-20-1979 kaebust, vaid esialgse õiguskaitse taotluse. Haldusasjas nr 3-20-1850 esitas määruskaebuse esitaja kohtule küll kaebuse, kuid halduskohus ei võtnud seda menetlusse, vaid tagastas. Seetõttu ei ole arusaadav, kuidas saaks nimetatud haldusasjade liitmine kaasa aidata nende kiiremale ja lihtsamale lahendamisele. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, määruskaebuse esitaja taotlus haldusasjade liitmiseks tuleb jätta rahuldamata. 2

1. Määruskaebuse esitaja palub, et ringkonnakohus nõuaks Tartu Vanglalt välja mitmesugused õiendid, ettekanded, materjalid, mis on seotud protokollide ning 05.10.
2. a käskkirjaga nr 6-2/582 ja 08.09.
3. a käskkirjaga nr 2-20/1-221, lisaks 05.09.
4. a videosalvestised määruskaebsue ennelõunastest kohtumistest teise kinnipeetavaga ja 07.09.
5. a videosalvestised õues jalutamisest ja õhtul sektoris keskmise sõrme näitamisest. Ringkonnakohus selgitab, et antud haldusasja raames lahendab kohus Tartu Halduskohtu 14.10.2020 a määrusega määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebust. Andmeid, kas teatud sündmused toimusid ja milline oleks nende mõju antud haldusasjale, saaks analüüsida kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praeguses menetlusetapis puudub vajadus antud küsimust analüüsida ning jätab taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 10.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga avaliku huvi osas. Vaieldamatult on oluline avalik huvi, et kinnipidamisasutustes reageeritaks õigusrikkumistele vastavate karistustega ning et neid karistusi täidetaks. Õigusrikkumistele järgnev karistus annab kinnipeetavatele kindla signaali, milline käitumine ei ole vanglas lubatav ning et rikkumiste toimepanemisega kaasnevad kinnipeetavatele negatiivsed tagajärjed. Rikkumistele kohaselt reageerimata jätmine ohustab vangla julgeolekut, kuivõrd seab ohtu vanglas kehtiva korra järgimise.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et käesoleval juhul esineb küll esialgse õiguskaitse vajadus, sest selle kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Siiski leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja õiguste kartserikaristusest tulenevat riivet ei saa käesoleval juhul pidada olulisemaks avalikust huvist. Lisaks leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja esitatud vaide eduväljavaateid ei saa pidada sedavõrd suureks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist erandliku olukorraga ja vaide või võimaliku kohtule esitatava kaebuse eduväljavaated on suured. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et sisuliselt on käesoleval juhul ühele kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus teise kinnipeetava väidete alusel, mida nähtuvalt kohtule vastustaja poolt esitatud materjalidest ei kinnita ükski muu tõend. Vangla vaidlusaluses käskkirjas on märgitud, et määruskaebuse esitaja süü on tõendatud vanemvalvuri ettekandega, kaaskinnipeetava selgitustega ning teabe- ja uurimisosakonna õienditega. Tuleb tähele panna, vanemvalvuri ettekanne on koostatud sama kaaskinnipeetava ütluste alusel, samuti on teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti õiend koostatud sama kaaskinnipeetava ütluste kohaselt. Õiendist nähtub, et teised kinnipeetavad kuulsid küll verbaalse konflikti toimumist, kuid konkreetset ähvardust keegi kõrvalt ei kuulnud. Eelnevast tulenevalt on vaidlusalune käskkiri koostatud konflikti teise poole, kaaskinnipeetava selgituste, tema selgituste alusel koostatud vanemvalvuri ettekande ja tema ütluste alusel koostatud teabe- ja uurimisosakonna õiendile tuginedes. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et summaarselt tuleb vaide või võimaliku kaebuse 3 eduväljavaateid hinnata käesoleval juhtumil sedavõrd suureks, et see õigustab esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla 05.10.
3. a käskkirja nr 6-2/582 kehtivuse ja täitmise peatamine on käesoleval juhul põhjendatud.
4. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada ja esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada.

§ 251

lg 1 p 1 järgi võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhtumil tuleb peatada nii kehtivus kui ka täitmine. Täitmine tuleb peatada puhuks, kui Tartu Vangla 05.10.

1. a käskkirja nr 6-2/582 on asutud täitma. Sellisel juhtumil tuleb täitmine viivitamatult katkestada. Kehtivus tuleb aga peatada tulenevalt sellest, et VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Ringkonnakohtu hinnangul peatub Tartu Vangla 05.10.
2. a käskkirja nr 6-2/582 kehtivuse peatamise ajaks VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaja kulgemine. /allkirjastatud digitaalselt/ 4