3-20-799/29

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. november 2020, Tartu 3-20-799 Vadim Jakimovi kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 5000 eurot Tallinna Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Vadim Jakimov Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet Vastustaja II – Pärnu Maakohus Vastustaja III – Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Tagastada Tallinna Vangla määruskaebus läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Vadim Jakimov esitas
5. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et teda hoiti pärast kriminaalasjas nr 1-17-3192 kohtuotsuse jõustumist (
6. aprillil 2017) jätkuvalt ehk peaaegu 10 kuud kinni Tallinna Vangla eeluuritavate kambris.
7. Tartu Halduskohus võttis
8. juuli
9. a määrusega kaebuse menetlusse määrates vastustajateks Politsei- ja Piirivalveameti ning Pärnu Maakohtu. Tallinna Vangla kaasati menetlusse arvamuse andmiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 2 alusel.
11. augustil 2020 määrusega luges halduskohus Tallinna Vangla kaasatud haldusorgani asemel vastustajaks ja andis talle tähtaja kaebusele vastuse esitamiseks.
12. Tallinna Vangla esitas
13. septembril 2020 halduskohtule taotluse Tallinna Vangla osas kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt ei ole Vadim Jakimov kaebuses märgitud asjaoludel Tallinna Vanglale käesoleva ajani ühtegi kahju hüvitamise taotlust esitanud. Seega ei ole kaebajal hüvitamisnõude osas läbitud vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel Tallinna Vangla osas jätta läbi vaatamata.
15. septembri
16. a määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata Tallinna Vangla taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Halduskohus selgitas, et kaebaja ei osanud kaebuses välja tuua millise asutuse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel kaebaja ettenähtust pikemalt eelvangistuse režiimil viibis. Välistatud ei ole ka asutuste kaasvastutus. Olukorras, kus kahju põhjustanud asjaolud tuleb niikuinii välja selgitada ja sündmusega on seotud mitu asutust, ei ole eesmärgipärane suunata kaebajat ühe asutuse võimaliku vastutuse väljaselgitamiseks läbima kohtueelset menetlust. Kohtueelses menetluses tehtud otsuse puudumine ei ole selliseks asjaoluks, mis alati takistaks kaebuse läbivaatamist. Ka näiteks olukorras, kus haldusorgan viivitab kohtueelses menetluses lahendi tegemisega, on isikul õigus pöörduda põhinõudega otse kohtu poole (vt VangS § 1 1 lg 8). Praegusel juhul pöördus kaebaja kohtusse, omamata selget arusaama, milline osa avalikust võimust on põhjustanud tema õigusvastase kinnipidamise ebaõigel režiimil. Ka kohtu jaoks selgus vajadus käsitada Tallinna Vanglat vastustajana alles siis, kui kohus sai Tallinna Vanglalt kaasatud haldusorgani staatuses tõendid, millest ilmneb vajadus hinnata, kas Tallinna Vangla on teinud kõik võimaliku, et tagada kaebaja kinnipidamine õigel režiimil. Kuna kohus asub niikuinii isiku kahjunõuet läbi vaatama, ei ole seega põhjendatud kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmine ühe vastustaja osas põhjusel, et kahjunõudes on kohtueelne menetlus läbimata.
17. Tallinna Vangla esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
18. aprilli
19. a määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega jätta kaebus Tallinna Vangla vastu läbi vaatamata. Tallinna Vangla osutas, et VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega kui vangla taotluse tagastab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, siis on kinnipeetaval õigus esitada kaebus halduskohtule. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega on VangS § 1¹ lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus ette nähtud kohustuslikuna ning tuginevalt HKMS § 47 lg-le 1 on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebust ei saa menetlusse võtta.
21. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 1 võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Tallinna Vangla soovib määruskaebusega vaidlustada halduskohtu määruse, millega halduskohus keeldus kaebust läbi vaatamata jätmast vangla vastu suunatud nõude osas. Kaebuse läbi vaatamata jätmisega seonduvat õigust esitada määruskaebus reguleerib HKMS § 155 lg 5, mille järgi võib esitada määruskaebuse halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, millega menetlus lõpetatakse või millega keeldutakse kaebusest loobumise vastuvõtmisest või kompromissi kinnitamisest, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Seega ei näe HKMS ette eraldi õigust vaidlustada määruskaebusega halduskohtu määrust, millega halduskohus jätab rahuldamata taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Sellekohane halduskohtu määrus ei takista ka asja edasist menetlust. Seetõttu ei ole Tartu Halduskohtu
22. septembri
23. a määruse vaidlustamine määruskaebuse esitamisega ringkonnakohtule lubatud. Määruskaebus tuleb tagastada vastavalt HKMS § 203 lg-le 1 ja § 187 lg 3 p-le
24. (allkirjastatud digitaalselt) 2