Obsah (6)

§ 16§ 56§ 33§ 17§ 2§ 57

1-19-6138 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6138 (16233000927) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtui

§ 16lg 1/; vasakpöörde tegemisel T-kujulisel ristmikul peateelt Narva – Narva

Jõesuu – Hiiemetsa (nr 91) kõrvalteele Peeterristi – Kudruküla (nr 147) Vaivara vallas, ei olnud ristmikule lähenedes eriti tähelepanelik ja ei arvestanud ristmiku liiklusoludega (teekatte kõrguse muutumist, maastiku reljeefi ja taimesikku teepervedel) /

§ 56

lg 1/; enne manöövri alustamist ei veendunud, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid/

§ 33lg 2 p 8/; ning ei andnud peateelt vasakule pöörates teed vastutulevale, sõidueesõigust omavale, mööda Narva – Narva

Jõesuu – Hiiemetsa teed (nr 91) Narva-Jõesuust Narva poole liikuvale Vene Föderatsiooni numbrimärki omavale mootorrattale BMW R 1200 GS reg.nr. XXX, mida juhtis Vene Föderatsiooni kodanik M E /

§ 17lg 5 p 3; § 57 lg 2/; mille tulemusel põrkas sõiduauto Hyundai Accent reg.nr.

XXX vasakpoolse esiosaga kokku mootorratta BMW R 1200 GS reg.nr. XXX vasakpoolse esiküljega. Mootorratta juhil M E puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mootorratast juhtinud M E isiku kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt vasaku sääreluu distaalse (e kaugmise) otsa lahtise murru ning mediaalse (e keskse) pekse nihkega murru, parema 3 1-19-6138 labakäe I metakarpaalluu murru, marrastused, nahaalused verevalumid, põrutushaavad vasakul ülajäsemel ja mõlemal alajäsemel ning peaaju vapustuse, s.o vigastused, mis tavalise kulgemise korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud ehk raske tervisekahjustuse. Nikolay Voronin rikkus järgmisi liiklusnõudeid:

§ 16

lg 1/ Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/; § 17 lg 5 p 3/ Mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti/; § 33 lg 2 p 8/ Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid/; § 56 lg 1/ Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale/; § 57 lg 2/ Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid. Sel moel pani Nikolay Voronin toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Nikolay Voronin avaldas, et süüdistuskokkuvõte on temale arusaadav. Oma süüd ei tunnista. Ta on lühimenetlusega nõus. Tahab anda ütlusi. Tsiviilhagi ei tunnista. Prokurör leidis, et N. Voronin rikkus ettevaatamatusest liiklusseaduse nõudeid, mille tagajärjel sai kannatanu M. E raske tervisekahjustuse. Arvestades asjaolu, et N. Voronin on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei oma ühtegi väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest, siis on võimalik temale mõista sanktsiooni esimesse kolmandikku jääv karistus. Rahaline karistus tuleb välistada, kuna see võib isikule üle jõu käia, arvestades kannatanu poolt esitatud küllaltki suurt tsiviilhagi, tasumisele kuuluvaid menetluskulusid ning süüdistatava enda sissetulekut. Seega palub prokurör tunnistada N. Voronin süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning karistada teda 1 aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud vangistus jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavalt mõista välja menetluskulud: sundraha II astme kuriteo eest 810 eurot ning süüdistusakti p-s 4 loetletud kulud kogusummas 1 257,96 eurot. Sõiduauto Hyundai tuleb tagastada süüdistatavale N. Voroninile. 2 CD-R plaati tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kannatanu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning see tuleb täielikult rahuldada. Süüdistatava kaitsja A. Matvejev palub mõista süüdistatav õigeks, alternatiivselt - lõpetada menetlus seoses menetluse mõistliku läbiviimise tähtaja ületamisega. Tsiviilhagi jätta rahuldamata, alternatiivselt - jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Ekspertiisist tulenevalt kannatanu lähenedes ristmikule ei vähendanud oma kiirust, tema kiirus võis olla 80 km/h või rohkem. Tunnistaja M ütles sellest, et tegelikult oli siiski pidurdamine, aga pidurdamine toimus hiljem, kui kannatanu nägi, et ristmikul on olemas süüdistatava auto. Seoses sellega kannatanu ei täitnud normi ning lähenes ristmikule vähendamata kiirust, ta jätkas sõitmist väga suure kiirusega. Tunnistaja M ütles sellest, et pidurdamine siiski toimus ja küsimus on selles, et kui pidurdamine toimus, mis põhjusel ei õnnestunud kannatanul vältida kokkupõrget. Juhul, kui ta pidurdas ja kokkupõrke momendil oli tema kiirus 80 km/h, siis on küsimus, milline kiirus oli enne kokkupõrget. Ekspert viitas sellele, et 4 1-19-6138 puuduvad pidurdamise jäljed, kuid see on vastuolus tunnistaja M ütlustega. Kannatanu esitas uued peale liiklusõnnetust temale välja antud juhuloa ja juhiloa juurde lisatud arstitõendid, antud tõenditest tuleneb, et tema tervis on selline, et võimaldab temal juhtida mootorratast, sõidukit jne. Lähtudes sellest tuleneb, et kannatanu tervis praegu on väga normaalne. Kannatanu esindaja I. Sirk rõhutas, et sõltumata sellest, et N. Voroninil oli sõlmitud kindlustusleping, ei välista see tema kohustust kahju hüvitamiseks. Tegemist on solidaarvastutusega ja nõuet saab esitada nii süüdistava, kui tema kindlustusandja vastu. Kannatanu tervisekahjustuse olemus ja selle raskus on tõendatud ekspertiisiaktis ja kannatanu poolt kriminaalmenetluses esitatud tõenditega. Juhtimisõigust tõendava arstitõendi väljastamine ei lükka ümber asjaolu, et ta sai raskeid tervisekahjustusi ja kannatab siiani valusid. Kannatanu hagiavaldus on esitatud nii süüdistatava, kui kindlustusseltsi vastu, kuna tsiviilhagi arutatakse tsiviilkohtumenetluse nõuete järgi, seetõttu ei laiene siia kriminaalmenetluslik põhimõte, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. TsMS § 231 kohaselt peavad mõlemad pooled tõendama oma väiteid, seetõttu peab ka süüdistatav tõendama oma väiteid nii kahju suuruse, kui ka selle hüvitamisest keeldumise kohta. Kaitsja rõhutas, et kannatanu jaoks jagunevad need sätted kahte gruppi, esiteks üldised liiklusohutuse nõuded, milleks on süüdistusakti viidatud § 14 lg 2, 16 lg 1, 56 lg 1 ja 33 lg 2 p 8, need on nõuded, mida peab juht täitma, kui ta teatud liiklussituatsiooni satub, et veenduda ohutuses. Need nõuded on täidetud siis, kui liiklusõnnetust ei juhtu, seega kuna juhtus liiklusõnnetus, siis neid ohutusnõudeid ei täidetud. Tegelik liiklusõnnetuse põhjus oli eesõigusnormi rikkumine, selleks on

§ 17

lg 5 p 3, mille sisuks on kohustus anda teed vasakule pöörates otse vastu liikuvale juhile. Just see oli liiklusõnnetuse põhjuseks ja

§ 2lg 1 kohaselt nõue anda teed tähendab mitte takistada.

Inimene, kes ei näe mootorratast ei saa ka öelda, mis kiirusega mootorratas sõitis, kuna süüdistatav ega tema abikaasa mootorratast ei näinud, siis ei saa ka nemad anda ütlusi selle kohta, mis kiirusega mootorratas sõitis. Ka T on öelnud, et tema mootorratast ei näinud, järelikult ei saanud ta selle kiirust hinnata. Veelgi olulisem on asjaolu, et silmaga kiiruse hindamine on alati subjektiivne. Kõik, mis toimub ootamatult tundub toimuvat kiiresti ning inimene ei saa vaadata mitmes suunas korraga. N. Voronini tähelepanu oli suunatud vasakul olevale T sõidukile ja temast paremalt mööduvale sõiduautole. T tähelepanu oli pööratud aga N. Voronini sõidukile, sest ta pidi Voronini sõidukile teed andma. Seetõttu on mõistetav, et need isikud ei märganud mootorrattureid. N. Voronini väited selle kohta, et nähtavus kuidagi moodi mõjutas 2 cm tema istumiskõrgusest, ei ole asjakohane. Esiteks see 2 cm 200 meetri kohta ei mängi mingisugust rolli ja teiseks peab juht valima sellise istumisasendi enda rooli taga, et ta siiski oleks võimeline esiaknast välja nägema. Kannatanu ei saa vastutada selle eest, et süüdistatav ei näe oma auto aknast välja. Kuna tõepoolest tunnistajate ütlustes oli kiiruse hinnangutes vastuolusid, siis just seetõttu oli vaja läbi viia objektiivne ekspertiis, mis tugineb mitte subjektiivsel arvamusel vaid objektiivsetel tõenditele. Justnimelt eksperdi arvamus annab objektiivse vastuse, et mootorratta kiirus oli 80 km/h ja mitte rohkem ja kuna ekspert kinnitab ka seda, et mootorratturil puudus võimalus reageerida ohule väga lühikese ajavahe tõttu, siis on ka ainet, et kõik väited, et mootorrattur oleks suure kiiruse vähendanud kokkupõrke hetkeks väiksemaks. Kannatanu palub hüvitada ka tema kohtuistungile ilmumise seotud kulud ning tema poolt kantud kulu seoses tunnistaja kohtuistungile kutsumisega. Kannatanu toetas oma tsiviilhagi ning palub hüvitada temale varalist kahju ja mittevaralist kahju. Soovib, et kohus määras õiglase summa mittevaralise kahju hüvitiseks. Kindlustus on osaliselt kahju hüvitanud. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda 5 1-19-6138 ülekuulamist kohtus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Nikolay Voronini süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 423 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. KarS § 423 lg 1 süüteo koosseisu moodustavad mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Isikule KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuritegu inkrimineerides peavad olema tõendatud liiklus- või käitumisnõuete rikkumine mootorsõiduki juhi poolt ettevaatamatusest, inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine tagajärjena ning põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. Vaadeldav süüteokoosseis on koosseisutüübilt spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalne ja blanketne kuriteokoosseis. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketes kuriteokoosseisuga. Viimane tähendab, et koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetletud sõidukite liiklus- ja käitumisnõuded. Koosseisu blanketsuse tõttu tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses eelnimetatud õigusaktide sätetele viidates kohustuslikult ära näidata, milliste liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete eiramist süüdlasele ette heidetakse. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sättes nimetatud sõidukite juhtimise käigus liiklus-või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Koosseisupärase teo moodustab sõiduki juhtimise käigus liiklus-või käitusnõuete rikkumine. Juhtimiseks tuleb lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Liiklus- või käitusnõuete rikkumise all tuleb mõelda sõidukiga liiklemisele või selle ekspluateerimisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Nimetatud nõuete rikkumine seisneb peamiselt sõidukijuhi kohustuste eiramises. Kohtupraktikas on käesoleva paragrahvi mõttes liiklusnõuete rikkumiseks loetud mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes, samuti sõidukiiruse valikul teeolude, ilmastikutingimuste, liiklustiheduse ja muude liiklusolude arvestamata jätmist ja reguleerimata ülekäigurajale lähenemisel kiiruse vajalikul määral vähendamata jätmist ja peatumata jätmist, mille tagajärjel põhjustati otsasõit teed ületanud jalakäiale. Vastutus järgneb üksnes juhul, kui sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumisega põhjustati tagajärjena raske tervisekahjustus või inimese surm. Süüteo subjektiks saab olla vaid sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. 6 1-19-6138 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ (edaspidi ka: Määrus) § 1 lg-le 2 tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Määruse § 2 lg 1 alusel tervisekahjustus tuvastatakse objektiivsete uuringute ja kliinilise leiu alusel. Koosseisu objektiivse külje raames tuleb tuvastada ka isiku vastutuse eeldused vastavalt ettevaatamatusdelikti tingimustele. Liiklusseaduse (edaspidi tekstis

) § 16 lg 1 alusel peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 17

lg 5 p 3 alusel peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.

§ 33

lg 2 p 8 alusel juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

§ 56

lg 1 alusel ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

§ 57

lg 2 alusel kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 09.07.2016 kella 15.03 paiku Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee 9. kilomeetril toimus mootorsõiduki Hyundai Accent reg.nr. XXX ning mootorratta BMW 1200GS reg. nr. XXX (RUS) kokkupõrge. Mootorsõidukit Hyundai Accent reg.nr. XXX juhtis liiklusõnnetuse ajal Nikolay Voronin. Mootorrattast BMW 1200GS reg. nr. XXX (RUS) juhtis liiklusõnnetuse ajal M E . Need faktid on tuvastatud kogutud kriminaalasja materjalidega, s.h väärteomenetluse lõpetamise määrusega (kd 1, lk 1), 09.07.2016 sündmuskoha vaatlusprotokolliga üheskoos lisadega (kd 1, lk 215), 09.07.2016 sõiduki (mootorratta) teisaldamise aktiga (kd 1, lk 22), 09.07.2016 sõiduki (Hyundai) teisaldamise aktiga (kd 1, lk 23), teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (kd 1, lk 20), tunnistajate, kannatanu ja N. Voronini ütlustega. Sõiduki teisaldamise akti (kd 1, lk 22) kohaselt on mootorrattas BMW 1200GS, reg. nr. XXX teisaldatud PPA Ida prefektuuri hoiukohta aadressil Tiigi 9, Narva. Mootorrattal esinevad vigastused: esitiib on purunenud, parempoolne tahavaate peegel on katki. Sõiduki teisaldamise akti (kd 1, lk 23) kohaselt on sõiduk Hyundai Accent, reg. nr. XXX teisaldatud PPA Ida prefektuuri hoiukohta aadressil Tiigi 9, Narva. Sõiduki esiots on vigastatud. Sõidukil esinevad vigastused: ilukilbid, esiklaasil on nn ämblikuvõrgu sarnane purustus. Samuti on tuvastatud, et N. Voronin ning M. E olid liiklusõnnetuse ajal kained. Seda kinnitavad indikaatorvahendi kasutamise protokollid. 09.07.2016 kell 15.31 on N. Voronini alkoholijoove kontrollitud indikaatorvahendiga Alcoguant nr A409809 ning alkoholisisaldus väljahingavas õhus oli 0,00 mg/l (kd 1, lk 18). Samuti tunnistaja K. K ütluste kohaselt oli süüdistatav 09.07.2016 kaine. 09.07.2016 kell 15.33 on M. E alkoholijoove kontrollitud indikaatorvahendiga Alcoguant nr A409809 ning alkoholisisaldus väljahingavas õhus oli 0,00 mg/l. (kd 1, lk 19). Samuti isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr XXX (kd 1, lk 138-141) kohaselt kannatanult 09.07.2016 võetud verest etanooli ega sõltuvusaineid ei leitud. Seega on leidnud kinnitust liiklusõnnetuse toimumise fakt, liiklusõnnetuse toimepanemise koht ja aeg, liiklusõnnetuse osalejad. 7 1-19-6138 Seejärel tuleb tuvastada, milliseid liiklus- või käitumisnõuete rikkumisi Nikolay Voronin toime pani, mis põhjustasid kannatanule raske tervisekahjustuse. Nikolay Voroninile on esitatud süüdistuses süüks arvatud järgmised liiklusnõuete rikkumised:

§ 16

lg 1 / Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/;

§ 17

lg 5 p 3 / Mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti/;

§ 33

lg 2 p 8 / Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid/;

§ 56

lg 1 / Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale/;

§ 57

lg 2 / Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid/. Liiklusseaduse § 16 lg 1, § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1, § 57 lg 2 rikkumise fakt on tõendatud süüdistatava Nikolay Voronini kohtuistungil antud ütlustega, kannatanu M E kohtuistungil antud ütlustega, tunnistajate S M , S T , T V , A T , A T , A M , K K ütlustega, 29.11.2016 uurimiseksperimendi protokolliga, 13.07.2017 ekspertiisiaktiga ning 30.04.2019 ekspertiisiaktiga. Nimetatud kuriteo toimepanemises süüdistatav Nikolay Voronin ennast süüdi ei tunnistanud. Vaatamata sellele on, kohtu seisukohal, Nikolay Voronini poolt 09.07.2016 liiklusnõuete rikkumine tõendatud, tema poolt kohtuistungil antud ütlustega (lk 75-83). Tema ütluste kohaselt enne seda, kui teha vasakpööret, vaatas Voronin Narva-Jõesuu suunas, ta nägi teed umbes 150 meetrit kaugusel, mingit mootorsõidukit ei olnud, seega hakkas manöövrit sooritama. Liikus kiirusega 5 km/h, 3 sekundit pärast seda, kui hakkas liikuma, toimuski kokkupõrge mootorratturiga. Kokkupõrge toimus alal, kus on piiratud vaateväli. Lubatud sõidukiirus sel kohal on 70 km/h. Ekspertiis näitas seda, et mootorratta juhi kiiruseks kokkupõrke ajal oli 80 km/h. Liiklusõnnetus toimus, kuna M. E ületas sõidukiirust alal, kus oli piiratud nähtavus. Peale kokkupõrget mootorrattaga süüdistatav kaotas lühiajaliselt teadvuse. Ta toibus siis, kui mootor hakkas töötama. Süüdistatav nägi mootorratast, mis oli süüdistatavast 8-9 meetri kaugusel, tema rattad oli paralleelses asendis Narva - Narva-Jõesuu tee suhtes. Mootorratas oli rohelisel alal. Mootorratta asukohast maanteeni oli umbes 8 meetrit diagonaalis. Ta ei näinud seda, kes mootorrattast liigutas. Süüdistatava hinnangul liigutamine oli 4 meetrit süüdistatava autole lähemale, mis mõjutas ka ekspertiisi. Avariikohal joovet ei kontrollitud. Iindikaatorvahendi kasutamise protokolli kirjutas süüdistatav alla järgmisel päeval. Süüdistatavale ei selgitatud, mis selles indikaatorvahendi kasutamise protokollis kirjas on. Süüdistatav oli täiesti kaine. Liiklusõnnetuse skeemil (kd 1, lk 2) puudub mootorratas peale kokkupõrget, peale seda, kui see oli liigutatud ja ei ole mootorratturit, lihtsalt puudub. Süüdistatav kannab prille kogu aeg. Kui toimus löök, siis prillid lihtsalt kukkusid alla. Süüdistatav vaatas pärast liiklusõnnetust ilma prillideta. Pilt ei ole nii selge, aga süüdistatav ikka nägi. Süüdistatav ei ole hagiavaldusega nõus, ta ei ole nõus sellega, et soovitakse karistada kindlustusettevõtet. Ta ei rikkunud mingit liiklust. Lisaks süüdistatava Nikolai Voronini ütlustele tõendavad süüdistatava poolt liiklusseaduse § 16 lg 1, § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1, § 57 lg 2 rikkumist kannatanu M E kohtuistungil antud ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste kogutud tõenditega ja mille kohaselt oli ta 16.07.2016 Eestis eesmärgiga külastada mootorrata festivaali Narva linnas. Ta sõitis rannikust Narva suunas. Ta ei kiirustanud kuhugi. Liikus lubatud kiirusega, 70 km/h. Enne liiklusõnnetust nägi süüdistatava autot, märkas süüdistatava autot umbes 8 1-19-6138 100-150 meetri kaugusel. Antud sõiduk ei alustanud manöövrit ja ei olnud kannatanule ohtlik. Tehes kindlaks seda, et kannatanu manööver on ohutu, et sõiduki juht näeb kannatanut, jätkas kannatanu liiklemist rahulikus tempos, siis kui kannatanu oli antud auto külje kõrval, siis tema hakkas pöörama. Kannatanu ei saanud midagi teha õnnetuse ärahoidmiseks. Kannatanu ei pidurdanud, kuna ei jõudnud seda teha, pidurdusteed ei ole. Kannatanu on kohustatud sõitmise ajal prille kandma, ta kannab neid. Viibides Eestis oli kannatanul kaks kindlustust, üks kindlustusest oli meditsiiniline kindlustus, mis oli mõeldud neile, kes sõidavad välismaale ja teine see on n.n roheline kaart. Kannatanu soovib varalise kahju ja mitte varalise kahju hüvitamist. Soovib, et kohus määraks õiglase summa mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kindlustus on osaliselt kahju hüvitanud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta vigastusi. Kannatanul oli vasaku jala sääreluu lahtine murd ja samuti paremas käes oli murtud kämblaluu. Oli haiglas umbes kuu aega. Kannatanule olid tehtud 7 operatsiooni. Ka pärast haiglast lahkumist tegi operatsioone, kannatanul võeti maha plastiini, mis asus jalas, puhastati jalga. Viimane operatsioon on tehtud kaks aastat tagasi, sügisel

1. Praegu kannatanu ei ole täiesti terve. Tal on olulised liikumispiirangud. Kannatanu ei saa aktiivselt midagi teha, see on seotud jooksmisega ning mäesuusatamisega. Samuti ei saa kiiresti käia. Kannatanul on passiivsed valud, mis on seotud ilmastikuga ja pikaajalise jalutuskäiguga, samuti ta ei saa pikemat aega transpordis viibida, kuna on ühes ja samas asendis. Samuti ta on sunnitud kandma kompressioon põlvikuid seoses jala probleemiga. Valud on praegu ka olemas. Kannatanu soovib ka temale tekitatud menetluskulude hüvitamist, need on advokaadikulud ja sõidukulud. Kannatanule on hüvitatud 9000 eurot seoses mootorrattaga. Kannatanu ei saanud hüvitist mootorratta lisavarustuse eest, nimelt mootori kaitsmete eest, lisatulede eest ja kiivri eest. Avarii tagajärjel oli kahjustatud kannatanu käekell Frederique Constant. See kell oli edastatud ametlikult selle firma esindajale, kus tehti kalkulatsioon, mis oli seotud taastava remondiga. Kahjustatud olid ka prillid. Olid ostetud uued prillid retsepti järgi. Avarii tagajärjel on kahjustatud smartphone Apple iPhone, ekraan oli lõhutud ja samuti oli kahjustatud keskmine paneel. See telefon oli edasi antud Apple seaduslikul esindajale ja see oli asendatud teise telefoniga vastavalt tootja seaduslikule programmile, kuna seda ei olnud võimalik taastada. Telefon ei olnud ostetud, aga Apple firmas on selline programm, vastavalt millele võib väiksema summa eest kätte saada uut telefoni. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja S M ütlused (kd 1, lk 29-31), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad teiste kogutud tõenditega ning mille kohaselt 09.07.2016 juhtis ta enda mootorrattast YAMAXAFZ1, registreerimisnumbriga XXX, millel oli kaasreisijaks tema abikaasa J M . Sõitsid mööda Narva - Narva-Jõesuu maanteed. Nende ees sõitis mootorrattal BMW, registreerimisnumbriga XXX, M E . E sõitis mootorrattal üksi. Umbes enne ristmiku, oli see Puruküla tee ja Narva-Jõesuu poolt, on sinna paigaldatud teemärk (Narva 8 km, Narva-Jõesuu 6 km), M jätkas liikumist nende ees Narva suunas. Tunnistaja liikumiskiirus oli umbes 80 km/h. M liikus aeglasemalt, sest tunnistaja jõudis talle Narva-Jõesuult järele. Liikudes ristmiku juurde märkas tunnistaja, et M pidurdas enda liikumist ja tunnistaja vastavalt samuti, nende vahel oli väike vahemaa, umbes 20-30 meetrit. Tunnistaja pööras tähelepanu rohelist värvi autole, mille juht liikus Narva linna poolt. Selle juhi manöövrid olid sellised, et tunnistaja oli kindel, et ta näeb tunnistaja ja M mootorrattaid ning jääb seisma, et anda teed, sest ta jäi vasakule sõidurajale ja vähendas kiirust. Kui tunnistaja sai aru, arvatavasti ka M sai aru, et rohelist värvi autojuht annab nendele teed. Nad lasid enda pidurid lahti (tunnistaja nägi, et M põlesid stopp tuled) ja hakkasid uuesti aeglaselt tõstma kiirust, tunnistaja kiirus moodustas umbes 50 km/h. Kui ainult M kustus stoppsignaal, nägi tunnistaja, et rohelist värvi sõiduauto juht teeb vasakule manöövri ja rammib M mootorrattast. Tunnistaja nägi, et toimus kokkupõrge. M oli surutud mootorratta ja rohelist värvi sõiduauto vahele ja pärast seda viskas teda teele välja. Tunnistaja kohe jäi seisma ja jooksis M juurde. M oli teadvusel. M olid silmad avatud, temal oli rebenditega vasaku jalalaba haav. Videovalvet ei tunnistajal, ega M ei olnud. Sõidu ajal põlesid tunnistajal ja M mootorratastel tuled. Kohale saabus kiirabi ja M viidi haiglasse. Tunnistaja seisukohal on antud liiklusõnnetuses täielikult süüdi 9 1-19-6138 rohelist värvi sõiduauto Hyundai XXX juht, sest tema pidi andma nendele teed. M E oli kaine. Eeltoodud tõendiga on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd 1, lk 2-15), mille kohaselt vaatluse objektiks on Narva – Narva-Jõesuu mnt. 9,0 km reguleerimata ristmik liikluseesmärkidega. Ilmastik on selge, valge aeg. Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tn. 9,0 km teelõik laiusega 9,3 m. Sõidukiirus antud teelõigul on 70 km/h, liiklusmärk nr
2. Sõiduteed on kaetud asfaldiga ja korras. Peeterristi – Kudruküla tee laiusega 6,5 m on kaetud asfaldiga ja korras. Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa 9,0 km sõiduteel on teemärgistus nr 911, 922, 923B. Ristmikul asub mootorsõiduk Huyndai Accent, reg. nr. XXX . Liiklusõnnetuse esimene osaleja on M E . Ta juhtis mootorrattast BMW 1200GS, reg. nr. XXX. Kindlustusselts – DCA Reso Garantia, poliis (või roheline kaart) – XXX. Kahjude kirjeldus: mootorikaitseraua kulumine vasakult ja paremalt; mootorivärvikahjustused vasakult; väljaheitgaasitoru deformatsioon vasakult; esituuleklaasi täielik hävitamine; vasaku siduri käepideotsa kulumine; spidoometriklaas on purustatud; vasakpoolne nupuplokikaan voolil on välja rebitud ja puudub. Liiklusõnnetuse teine osaleja on Nikolay Voronin. Ta juhtis sõidukit Hyundai-Accent, reg. nr. XXX . Kindlustusselts – AS „ I “. Poliis (või roheline kaart) – XXX. Kahjude kirjeldus: kahjustatud esikapott, esikaitseraud, esipaneel, vasaku ja parempoolne esitiivad, mootori plokk, purustatud esiklaas, esituled. Liiklusõnnetuse viisi, kohta, aega, samuti asjaolu, et liiklusõnnetus on toimunud süüdistatava N. Voronini süüdi, kes rikkus liiklusnõudeid, kinnitavad tunnistaja S T ütlused (kd. 1, lk 94-100), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ning mille kohaselt 09.07.2016 umbes kella 15.00 paiku sõitis ta musta värvi sõiduautoga Mercedes-Benz R klassi registreerimisnumbriga XXX Riigiküla kalmistult Narva-Narva-Jõesuu maantee ristmiku suunas. Tunnistaja juhtis sõidukit. Ta kavatses sõita Narva-Jõesuu poole. Peale tunnistajat viibis autosalongis ees kaasreisija istmel tunnistaja tütar A T . Sõites ristmikule peatas tunnistaja enda auto, et vaadata teed ja lasta mööda võimalikult mööda Narva-Narva-Jõesuu maanteed liikunud transpordivahendeid, sest enne ristmiku on teemärk „anna teed". Esialgu vaatas ta vasakule, Narva-Jõesuu suunas, mingeid transpordivahendeid vasakult tunnistaja ei märganud. Siis vaatas paremale ja nägi, et Narva poolt liigub ristmiku suunas rohelist värvi sõiduauto Hyundai. Seejuures Hyundai liikus küllaltki aeglaselt ja kui ta hakkas keerama rooli, et liikuda edasi mööda teed kalmistu suunas, kust sõitis tunnistaja välja, tunnistajale isegi tundus, et ta jäi seisma. Seejuures oli Hyundail suunatuli näidatud pööret vasakule tema sõidusuunas, kuid selleks ajaks ta veel ei ületanud Narva-Narva-Jõesuu sõidutee keskjoont. Hyundai juhi tegevus oli selline, nagu ta kavatses lubada tunnistajat mööda. Samas vilkusid tunnistaja sõiduautol suunatuled, mis näitasid tunnistaja tulevast pööret vasakule - NarvaJõesuu suunas, kuigi Hyundail oli sõidueelis. Seoses sellega, et tunnistaja ei liikunud Narva-NarvaJõesuu sõiduteele ja teeääres on haljastus, siis tunnistaja nähtavus Narva-Jõesuu suunas oli ligi 200 meetrit. Samas on see väga umbkaudne arvestus. Tunnistaja seismise momendil sõitsid praktiliselt paralleelselt teineteisega Narva-Jõesuu poolt tunnistajast mööda kaks mootorrattast. Ühel sõitis üks mootorrattur ja ta oli umbes pool mootorratta pikkust teisest mootorrattast ees. Teisel sõitsid noormees ja neiu. Seejuures mootorrattad liikusid mitte üksteise järel, aga nagu paralleel trajektooris. Esimene mootorrattas sõitis sõiduautole Hyundai esiotsa juhi poolt sisse, aga mootorrattas, millel sõitsid noormees ja neiu sõitis peaaegu kohe tunnistaja ja Hyundai vahel. Löögist keeras Hyundai teel praktiliselt risti — enne kokkupõrget see seisis väikese kõrvalekaldega peaaegu paralleelselt eraldusjoonel. Mootorratas paiskus Hyundaist eemale ja see lendas sädemetega Narva suunas, tema sõidusuunas paremale teeserva. Mootorrattur lendas väga kõrgele õhku, umbes neli-viis meetrit, ja kukkus 10-15-ne meetri kaugusel ristmiku taga. Tunnistajale tundus, et mootorrataste kiirus oli väga suur - umbes 120 kilomeetrit tunnis. Sest, esiteks, mootorrattad sõitsid mööda väga kiiresti, aga teiseks, kui avarii juba toimus ja nad ootasid päästjaid, tuli nende juurde teise mootorratturiga olev neiu, närveeris, otsis tulemasinat, et suitsetada. Tunnistaja ütles talle: „Mida te teete, niivõrd kiiresti lendate!" Ta vastas sellele, et mitte eriti kiiresti, veidi üle
3. Veel teeservas seisid mingid noormehed, nähtavasti peatunud pärast avariid autost ja nemad ütlesid 10 1-19-6138 sellele neiule, et kas ta teab, et siin on kiirusepiirang 70 km/t. Selle peale neiu imestas, et kuidas on võimalik mootorrattaga sõita nii madala kiirusega. Kohe pärast avariid tunnistaja tütrega helistasid päästeenistusse. Kohus suhtub tunnistaja ütlustesse osas, kus tunnistaja räägib mootorratta kiirusest, et mootorratta kiirus oli umbes 120 km/h, kriitiliselt. Tunnistaja eeldab, aga ei tea täpsemalt. Ta ei näinud mootorrattast, seega ei saa kiirust hinnata. Ka olukorras, kui inimene seisab, aga tema mööda sõidab mootorrattas, siis inimesele tundub, et mootorratta kiirus on suur, aga tegelikult tema kiirus on lubatuse piires. Samuti tunnistaja ütlused selles osas on kõrvaldatud 13.07.2017 liiklusekspertiisi (liiklustehniline) andmetega, mille alusel mootorratta BMW arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli umbes 80 km/h. 15.07.2016 tunnistaja S T kiri ja lisad (kd 1, lk 53-58). Tunnistaja S. T edastas uurijale fotod, mis on tehtud pärast päästjate kohaletulekut. Musta värvi BMW, registrimärgiga XXX oli pärast päästjate käsku pargitud üle tee servale. Tunnistaja S T ütlustega haakuvad tunnistaja A T ütlused (kd. 1, lk 150-156), et 09.07.2016 umbes kella 14.00-15.00 paiku sõitsin kaasreisijana esiistmel, tunnistaja ema S T kuuluvas musta värvi sõiduautos Mercedes-Benz R klassi registreerimisnumbriga XXX Riigiküla kalmistult enda juurde koju Narva-Jõesuusse. Autot juhtis tunnistaja ema. Oli pilvedeta päikesepaisteline ilm, sademeid ei olnud, õhutemperatuur oli ligi 25 kraadi. Tee oli kuiv. Kui sõitsid Narva - Narva-Jõesuu maantee ette, siis ema peatas auto T-kujulise ristmiku ees, et lasta mööda võimalike sõidukeid, mis liikusid mööda Narva-Narva-Jõesuu maanteed. Tunnistaja rääkis telefoniga. Tunnistaja mäletab, et nende ees peatus sõiduauto. Auto näitas pööret vasakule, see tähendab kalmisule viiva tee suunas, kust nad sõitsid välja. Miks see sõiduauto peatus, seda tunnistaja täpselt ei tea, sest ise autot ei juhi ja liikluseeskirju ei tunne, kuid nähtavasti, et lasta mööda autod, mis võisid sõita sellele autole vastu Narva-Jõesuu suunast Narva linna. Kuigi selliseid sõidukeid ei olnud. Tunnistaja ei näinud NarvaNarva-Jõesuu maanteel sõidukeid, mis liiguksid suunaga Narva-Jõesuu poole, välja arvatud peatanud sõidukid. Kuid kinnitada, et neid ei olnud, tunnistaja ei saa, sest väga tähelepanelikult sõiduteed ei jälginud. Mingil momendil ilmusid Narva-Jõesuu poolt kaks mootorrattast, üks nendest sõitis otsa nende ees seisma jäänud sõiduautole vasakult esiotsa. Kas see sõiduauto liikus kokkupõrke momendil, sellest tunnistaja aru ei saanud, kuid löögist see autot keeras sõiduteel risti, auto esiosaga meie auto suunas. Mootorrattad liikusid praktiliselt teineteise kõrval, kuid tunnistaja ei saanud aru, kas nad liikusid üks teise järele või paralleelselt üks teisega. Kuid üks mootorrattas pääses avariist ja keegi sõitis meie autodest mööda (sellel oli kaks inimest), aga teine, millel oli üks mootorrattur sõitis autole otsa. Tunnistaja nägi, et autole otsa sõitnud mootorrattur lendas kõrge kaarega, aga mootorratas lendas meiepoolsele tee serva. Tunnistaja ei näinud kuidas ja kuhu konkreetselt kukkus mootorrattur. Tunnistaja oletab, et mootorrattad sõitsid küllaltki kiiresti, 90-d või isegi rohkem km/h, sest sõitsid mööda väga kiiresti. Pärast avariid tunnistaja kohe hakkas helistama enda telefonist numbrile 112 ja ütles, et toimus avarii, ütles kus ja veel midagi asjaoludest. Pärast avariid jooksis tunnistaja ema kohe autost välja, et osutada mingit abi, aga tunnistaja helistas olles sõiduautos. Kui tunnistaja väljus autost, siis kukkunud mootorratturi ees kogunes küllatki palju rahvast mööda sõitvatest autodest. Seal olid ka meesterahvas ja naisterahvas teiselt mootorrattalt. Meesterahvas ja naisterahvas autost, kuhu sõitis sisse mootorrattur, jäid enda autosse. Seal oli roolis meesterahvas. Mehel oli halb südamega ja tunnistaja emaga uuesti helistasid numbrile
4. Kohapeal tunnistaja ei kuulnud mingeid jutte mootorratta kiiruse kohta. Auto, kuhu sõitis sisse mootorrattas jäi kohale kuni politsei ja kiirabi saabumiseni. Mootorratta suhtes midagi öelda tunnistaja ei oska, ei pööranud tähelepanu. Aga tunnistaja auto viis ema eemale, tagurdades esimesena kohale saabunud päästjate korraldusel, et mitte segada päästetööd kahjustada saanud autol. Kohus suhtub tunnistaja ütlustesse osas, et mootorrattad sõitsid kiirusega 90-d või rohkem km/h kriitiliselt, kuna tegemist on tunnistaja oletamisega. 13.07.2017 liiklusekspertiisi (liiklustehniline) andmete alusel mootorratta BMW arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli umbes 80 km/h. Samuti tema ütluste kohaselt ta ei jälginud sõiduteed tähelepanelikult. 11 1-19-6138 Tunnistaja A T ütlused tõendavad liiklusõnnetuse toimumise kohta, aega, ilmastikku ning avarii kohal viibinud tunnistajaid (kd 3, lk 70-77). Tema ütluste kohaselt
5. aasta juulis, sel päeval toimus Narva ja Narva-Jõesuus mootorratturite festival, umbes kell 17.00 tema telefonile helistas abikaasa S T ja teatas, et ta oli kohutava avarii tunnistajaks, tal kaed värisevad ja ta ei suuda ise oma autoga liikuda. Ta palus, et sõidaks tema juurde Narva-Narva-Jõesuu tee ning Riigiküla kalmistule viiva tee ristmiku piirkonda. Tunnistaja abikaasa oli koos nende tütre A musta värvi kerega autoga Mercedes Benz, registreerimisnumbriga XXX. Abikaasa koos tütrega tulid kalmistult ja kavatsesid sõita meie koju Narva-Jõesuus. Tol hetkel, kui tunnistaja ise liikus Narva-Jõesuu poole ja ka siis, kui jõudis avariikohta, oli selge päikesepaisteline ilm, päike oli Narva-Jõesuu suunas liikudes vasakul pool ning päike ei seganud ei Narva-Jõesuu ega Narva poole liikuvaid juhte ega pimestanud silmi. Sõidutee oli kuiv. Narva-Narva-Jõesuu tee ning kalmistule viiva tee ristmiku piirkonnas oli asfaltkate kuiv, kuid sellel teeosal, mis oli kalmistu poole viival teel (kust sõitis välja tunnistaja abikaasa koos tütrega) oli asfaldil laiali puistatud peen killustik. Jõudes kohe avariikohale selle ristmiku juurde, pööras tunnistaja kalmistule viivale teele, kus ta parkis oma auto politseiauto taha. Tunnistaja läks oma abikaasa auto juurde, milles olid tema ja tunnistaja tütar. Auto ise seisis Riigikülasse viiva tee sõiduteel nende auto liikumissuunas, esiotsaga Narva-Narva-Jõesuu tee suunas, ristmiku vahetus läheduses. Abikaasa sõnadest oli abikaasa auto avarii hetkel Narva-NarvaJõesuu tee keskosale umbes meetri võrra lähemal. Kuid ta tagurdas pärast avariid umbes meetri võrra tagasi, et mitte liiklust segada. Abikaasa autol olid väikesed esipõrkeraua vigastused ning mõik kapoti kaanel. Need kahjustused tekkisid lendavate Hyundai tükkide tõttu, mis osales avariis ning oli tunnistaja avariikohale saabudes Narva-Narva-Jõesuu tee sõiduteel, esiotsaga Riigikülasse viiva tee poole. Selle auto esiosa oli tugevasti lõhutud, rohkem oli lõhutud vasakpoolne osa, selle auto tükid olid aga tunnistaja naise auto juures. Narva-Narva-Jõesuu tee sõidutee paremal teepervel, Narva poole viival suunal ja kui kalmistult tulevalt teel välja sõita, siis paremal pool, lamas maas mootorratas BMW, kuid selle musta värvi istmel olid veretilgad. Seda, et süüdistatav rikkus liiklusnõudeid, tõendavad tunnistaja T V ütlused (kd. 1, lk 143-149), et 09.07.2016 umbes kella 15.00 paiku sõitis ta kaasreisijana ees kaasreisija kohal (juhist paremal pool) sõiduautos Hyundai Accent, registreerimisnumbriga XXX Riigiküla kalmistule. Nimetatud sõiduki roolis oli tunnistaja abikaasa Nikolai Voronin. Tunnistajal endal on 20 aastat B kategooria juhiload. Nikolail on samuti juhiload, temal 18 eluaastast. Arvestades vanust, mingeid probleeme tervisega Nikolail ei ole. Ta kasutab prille autojuhtimisel ja lugemisel. Spetsiaalselt autojuhtimiseks Nikolaile prille arsti juures välja ei kirjutatud. Nikolail on reuma ja vahest ka osteoskleroos. Muid luustiku ja lihastiku probleeme Nikolail ei ole, kuulmine on Nikolail hea. 09.07.2016 ei olnud Nikolai haige, ta oli elurõõmsas tujus. Mingeid preparaate ja alkoholi Nikolai 09.07.2016 ei tarvitanud. Alkoholi ta üldse ei tarbi. Auto on läbinud tehnoülevaatuse. Rohkem kui 40-ne aastase juhi kogemustega mehel ei ole olnud ühtegi trahvi ja kordagi pole ületanud kiirust. Tollel päeval, see tähendab 09.07.2016 oli suurepärane ilm, samuti suurepärane nähtavus. Paistis päike, kuid see ei pimestanud silmi, sest oli juba päeva teine pool, õhutemperatuur oli 18-20 kraadi. Tee oli kuiv. Tollel päeval oli mees roolis umbes poolteist tundi. Sõitsid kodust välja, käisid poes aga siis tegi tunnistaja ettepaneku käia kalmistul, et korrastada tuttavate hauda. Sõitsid Narvast välja ja liikusid mööda Narva-Narva-Jõesuu maanteed. Sõitsid lubatud kiirusega - peaaegu kogu tee 70 km/h, välja arvatud teelõigud, kus oli kiirusepiirang kuni 50 km/h. Sõitsid kuni kalmistule viiva tee ristmikuni. Seal pidid keerama vasakule. Enne keeramist N. Voronin alandas kiirust kuni 5-7 kilomeetrini tunnis. Seda tegi ta selleks, et lasta mööda meie taga Narva-Jõesuu suunas liikuv, see tähendab meiega ühes suunas, sõiduauto. Enne pöörde sooritamist, tunnistaja mees sõitis eraldusjoone juurde, sest nende taga, päris lähedal liikuv sõiduauto hakkas sõitma nendest mööda nende sõidusuunas paremalt. Ja vahetult enne keeramist see auto liikus paremal väga lähedalt nendest, paralleelselt nende autoga ja praktiliselt ühes reas, sõidukite küljepeeglid olid teineteisest väga lähedal. Et hoida ära kokkupõrget sellega nendest paremal asuva autoga, N. Voronin sõitiski eraldusjoonele lähemale 12 1-19-6138 ja alandas niivõrd palju kiirust. See andis võimalust nendest paremal olnud autol sõita minema, et keeramise ajal ei riivaks see nende auto paremat tagumise otsaja vaadata paremale ning vasakule. Vasakult kalmistu poolt sõitis musta värvi sõiduauto Mercedes ja peatus enne Narva - Narva-Jõesuu maanteele väljasõitu ja näitas tuledega pööret vasakule tema sõidusuunas, see tähendab NarvaJõesuu suunas. V. Voronin aeglaselt liikus üle eraldusjoone, sooritades vasak pööret. Tunnistaja ei näinud, et Narva-Jõesuu poolt liikuks vastassuunavööndis mingi transpordivahend. Tavaliselt, kui tunnistaja mehega teevad mingeid pöördeid, ja tunnistaja on kaasreisija istmel, pidevalt kontrollivad ristmikuid mõlemad koos ja kui kedagi ei ole, siis ütlevad „puhas". Tunnistaja ütles seda ka nüüd. Kuid selleks ajaks oli tunnistaja mees juba ise veendunud, et ristmik on puhas ja vastu liikuvaid sõidukeid Narva-Jõesuu poolt ei ole. Seoses sellega hakkas N. Voronin keerama vasakule. Kui nad liikusid aeglaselt eraldusjoone juures, oli nähtavus hea. Tunnistaja vaatas kalmistule viivale teele, kus nägi peatunud Mercedest. Sellel ajal sõitis nendest paremalt mööda sõiduauto, mis enne seda sõitis nende taga, selle pärast hakkas vaatama Narva - Narva-Jõesuu sõiduteele Narva-Jõesuu suunas ning nii vaatasingi sinna suunas, seejuures põhiliselt vastassuunavööndis. Vaatas nii kaua, kui tunnistaja mees keeras autot ja toimus kokkupõrge. Alates keeramise algusest ja kuni kokkupõrkeni tunnistaja ei näinud mingit transpordivahendit. Narva-Jõesuu suunas asunud künka pärast tunnistaja kedagi ei näinud. Kui tunnistaja auto tegi pööret, võis kiirus keeramise ajal olla 10-12 km/h. Tunnistaja tundis lööki sõiduauto esiotsas. Ehmatusest pani silmad kinni, aga kui avas silmad, siis tunnistaja mees kaotas teadvuse. Aga sõiduteel jooksid inimesed, tunnistaja auto esiosa on lõhutud, tunnistaja sõidukist umbes kümne meetri kaugusel lebas mootorrattur ja tema pead hoidis mingi noormees. Tunnistaja hakkas karjuma, nende juurde tuli Mercedesest naisterahvas, ta tõi tunnistajale ja tema mehele valokordiini. Keegi jooksis juurde ja ütles tunnistajale, et tunnistaja tõmbaks lahti mehe istme ja paneks ta lamama. Tunnistaja avas enda turvavöö, aga siis ka mehe. Autost tunnistaja ei väljunud kuni kiirabi saabumiseni. Kiirabi viis mehe Narva haiglasse, aga tunnistajat viis pärast ära varem tundmatu A nimeline noormees. Hiljem tunnistaja mees kohtus selle A ja A ütles mehele, et nägi neiu-mootorratturi kiivril videoregistraatorit. See neiu sõitis kaasreisijana teisel mootorrattal ning et nagu need mootorrattad sõitsid kiirusega 95-100 km/h. mitte rohkem. Tunnistaja sai aru, et oli kaks mootorratast - üks, mis põrkas tunnistaja sõidukiga ja teine, mis tuli hiljem, paar minutit pärast avariid, kuid kuna täpselt ja üksiksasjaliselt tunnistaja ei mäleta. Mootorrattaga löögist tunnistaja sõiduauto nihkus kohast ja sattus peaaegu kolme meetri kaugusele Mercedese vastas. Tunnistaja sõiduauto kuni kiirabi ja politsei saabumiseni jäi kohale, aga mootorratta mingid inimesed nihutasid teeservale lähemale ja tunnistaja sõidukist Narva suunas. Tunnistaja A M ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, tõendavad liiklusõnnetuse toimumise kohta, aega, ilmastikku ning avarii kohal viibinud tunnistajaid (kd 3, lk 99-106). Tunnistaja ütluste kohaselt 09.07.2016 päevases vahetuses, olles pdtrullipolitseinik ja viibides teenistuses, sai ta umbes kell 15 teate selle kohta, et Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa ning Peeterristi-Kudruküla tee T-kujulise ristmiku piirkonnas toimus avarii, milles on kannatanuid. Tunnistaja suundus politsei väikebussiga nimetatud avariikohta, kuhu jõudis kella 15.25-ks. Selleks hetkeks olid sündmuskohal juba päästjad, kaks kiirabibrigaadi ning politsei patrullekipaaž kooseisus K K ja J J. Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee sõiduteel, Narva linna poole suunduval sõidureal oli praktiliselt sõidureaga risti, esiotsaga Peeterristi-Kudruküla tee suunas (Riigiküla kalmistu suunas) tumeroheline sedaani keretüübiga sõiduauto Hyundai Accent, registrinumbriga XXX . Selle auto täpse asukoha avariikohal märkis ära tunnistaja poolt sündmuskoha vaatluse tulemusena koostatud skeemil. Autol oli kahjustatud esiosa, suuremal määral vasakult poolt. Narva-Narva-JõesuuHiiemetsa tee teepervel, kui liikuda Narva suunas, siis paremal pool ja Peeterristi-Kudruküla tee taga, oli maas mootorratas BMW R120 GS, registrinumbriga XXX (Rus), nagu tunnistaja mäletab, osaliselt kahjustatud plastikust detailidega mootorratta esiosas, sealhulgas esipaneel ja tuulekaitse, kriimustustega mootorratta raami parema külje väljaulatuvatel osadel ning mõlkide ja kriimustustega mootori all väljalasketorul, ees vasakul mootori karteril mootorratta liikumissuunas ning kriimustustega ja kahjustatud autoga Hyundai Accent, registrinumber XXX sama värvi 13 1-19-6138 värvikraaped esikahvli vasakul amortisaatoril. Mootorratast oli enne tunnistaja avariikohale saabumist liigutatud, nähtavasti ohutuse tagamise eesmärgil, kuna on võimalik, et mootorratas segas liiklust. See oli selge ka olukorra järgi sündmuskohal: algselt pidi mootorratas asuma oma liikumissuunas, Narva linna suunas, ristmikust märkimisväärsel kaugusel, kui hinnata transpordivahendite vigastuste järgi. Enne tunnistaja kohalejõudmist olid sõiduteelt mootorratta juurde viidud avariis kannatada saanud auto tükid. Maas lamava mootorrattajuures polnud mingeid jälgi (kilde, värvijälgi, jälgi sõiduteel ja pinnasel), mis viitaksid sellele, et see võib nimetatud kohas olla liiklusõnnetuse tulemusena. Laialivoolanud vedeliku jälg on piki telgjoont, suunaga kokkupõrke kohast Narva linna poole. Mootorratta ja tükkide liigutamise tõttu ei märkinud tunnistaja neid liiklusõnnetuse skeemil ära. Samuti avastas tunnistaja Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee parempoolsel teepervel, kui liikuda Narva suunas, siis paremal pool ja Peeterristi-Kudruküla tee taga, pargitud kiirabiauto juurest katkise mootorrattakiivri, mis oli, nagu tunnistaja aru sai, ära võetud sellesse avariisse sattunud ja tunnistaja poolt M J E na tuvastatud mootorrattajuhi peast. Sellel kiivril oli rääkimisseade, kuid videokaamerat polnud. Mootorrattale oli paigaldatud BMW navigaator, kuid sellelt näitude võtmine polnud konstruktsiooni eripärade tõttu võimalik, navigaatorist endast andmeid liikumiskiiruse kohta vahetult enne liiklusõnnetust ei avastatud. Samuti oli Peeterristi-Kudruküla teel esiotsaga kalmistu poole, mõne meetri kaugusel Narva-NarvaJõesuu-Hiiemetsa teest Mercedes Benz R350, registrinumbriga XXX , mida oli, nagu tunnistaja aru saanud, samuti esialgselt kohalt päästjate nõudel enne politsei kohalejõudmist mujale liigutatud. Kolleegidelt ning ka Mercedes Benz R350, registrinumbriga XXX juhilt S T saadud info kohaselt jõudis tunnistaja liiklusõnnetuse hetkel kalmistu poolt Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee juurde. Sel põhjusel, et seda autot liigutati enne tunnistaja kohalejõudmist, ei märkinud tunnistaja ka selle asukohta sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevale skeemile. Samuti olid liiklusõnnetuse koha ümber pargitud veel mõned autod ja mootorrattad, millel polnud selle avariiga vahetult pistmist, mille juhid ja reisijad vaatasid toimuvat. Kuni tunnistaja tegeles sündmuskohal jälgede fikseerimisega: pildistamise ja mõõtmisega, tagasid patrullpolitseinikud liiklusõnnetuse kohal ohutust, nemad suhtlesid nähtavasti ka võimalike pealtnägijatega. Tunnistaja nägi kohapeal noort meesterahvast ja naisterahvast, mootorrattureid J ja S M, kes, nagu avarii asjaolude väljaselgitamise käigus tuvastati, liikusid oma mootorrattal koos M J E Narva-Jõesuust Narva suunas. S M kuulas tunnistaja liiklusõnnetuse kohal tunnistajana üle kohe pärast seda, kui lõpetas sündmuskoha vaatluse. M olid kaasas mootorratturikiivrid. Ülekuulamise käigus uuris tunnistaja M käest videoregistraatorite kohta (tunnistaja pööras sellele alati tähelepanu, nägi nende mootorratturikiivreid), mille peale Mitassov selgitas tunnistajale ka ülekuulamise protokollis, et ei nendel ega J E polnud videokaameraid. Sel ajal, kui tunnistaja sündmuskoha vaatlust teostas, jõudsid väikebussiga kohale motofestivali korraldajate esindajad, kes hakkasid tunnistaja loata liiklusõnnetusse sattunud mootorratast peale laadima, et see ära viia, kuid tunnistaja ei lubanud neil seda teha, sellepärast jätsid nad mootorratta samale kohale, kus see oli tunnistaja avariikohale jõudmise hetkel. Tunnistaja juuresolekul ei rääkinud M abikaasa, millise kiirusega nad oma mootorratastel liikusid. S M jutu järgi oli tema mootorratta kiirus umbes 80 kilomeetrit tunnis, J E aga väiksem, kuna M sõitis J järgi. Liiklusõnnetuse hetkel oli mootorrataste kiirus M sõnul umbes 50 kilomeetrit tunnis, kuna nad aeglustasid enne ristmikku, ning saades aru, et vastu liikuv ja oma liikumissuunas vasakule pöörav roheline auto laseb nad läbi, alustasid kiirendamist ja sel hetkel toimuski avarii. Kiirabid viisid mootorratta BMW R120 GS juhi M J E ning Hyundai Accent juhi Nikolai Voronini ära. Nikolai Voronini kuulas üle tunnistaja poolt alustatud väärteoasja raames (juba enne väärteoasja lõpetamist ja kriminaalasja alustamist). Tema ütlustest nähtus, et vasakule pöörates ei märganud ta mootorratast, kuna vaatas sinnapoole, kuhu auto pööras. Mootorratas kukkus Narva-Narva-JõesuuHiiemetsa tee paremale teepervele, suunaga Narva poole, mootorrattur kukkus ka sellele teepervele umbes 15 meetri kaugusele autost. Ta märkis, et ootamatult toimus löök vastu tema autot. Kuigi kahjustuste iseloomu ning autoasukoha järgi sõiduteel tuleb välja, et just auto andis esiotsa vasaku nurgaga löögi mootorratta esiratta piirkonda. Oma märke kohta vastusevariandi „tasane tee" vastas 14 1-19-6138 lahtris „mägisus" selgitas tunnistaja, et sellele Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee lõigule pole tõusu või langust kindlaks määravat liiklusmärki paigaldatud, tunnistaja leidis, et nähtavuse ulatus on mõlemas suunas ristmiku ohutuks läbimiseks piisav, kokkupõrge ise toimus aga faktiliselt ristmikul, tasasel teelõigul. Lähtudes sündmuskoha vaatlusest, transpordivahendite ülevaatusest, tunnistaja leidis, et see liiklusõnnetus toimus ainuüksi Hyundai Accent, registrinumbriga XXX juhi Nikolai Voronini süül, kes ei lasknud vasakule pöörates läbi, nähtavasti ei märganud, vastassuunas liikuvat mootorratast BMW R120 GS, registrinumbriga XXX (Rus), mida juhtis M J E , seejuures ei mõjutanud mootorratta kiirus, maastiku reljeef, taimestik teepervel, ilmastikutingimused juhtunut, kuna otsese nähtavuse ulatus oli juhtide jaoks sellel teelõigul liiklusõnnetuse hetkel piisav selleks, et sellel ristmikul oleks võinud mistahes manöövri ohutult sooritada. Tunnistaja K K ütluste (kd 3, lk 107-110) kohaselt 09.07.2016 olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinik J E Narva linnas, umbes kell 15:00 sai väljakutse Narva Narva-Jõesuu hiiemetsa tee ja Peeterristi Kudruküla tee ristmikule, kus on toimunud liiklusõnnetus kannatanuga, mootorratta ja sõiduauto vahel. Jõudes sündmuskohale nägi katkise esiotsaga rohelist värvi sõidukit Hyundai Accent reg. numbriga XXX ning sõidutee ääres külili olevat BMW R1200 GS mootorratast reg. numbriga XXX. Sõiduk seisis sõidutee peal risti liiklussuunale. Sõiduauto suuremad kahjustused olid sõiduki esiotsa vasakul pool. Mootorrattal olid kahjustatud plastikust kere osad ning paremalt ja vasakult poolt oli näha metallosadel kahjustusi. Samuti oli kohal päästjate ekipaaž enne politsei kohalejõudmist. Sündmuskohal viibis sõiduauto Hyundai Accent juht Nikolai Voronin, mootorratta juhti sündmuskohal ei olnud, kuna kiirabi meedikut toimetasid tema haiglasse. Tunnistaja kontrollis Nikolai Voronini joobeseisundit. Juht oli kaine. Tunnistaja ja tema paariline kontrollisid ning säilitasid sündmuskohta sellisena, nagu tema oli politsei jõudmise ajal kuni avariipolitseiniku kohale jõudmiseni. Politsei sündmuskohal viibimise ajal ei liigutanud keegi sündmuskohal olevaid esemeid ning sõidukeid. Mõne aja möödudes jõudis kohale ka avariipolitseinik, kes sündmuskoha kontrollimise võttis enda peale üle ning tunnistaja koos J E hakkasid reguleerima liiklust sündmuskohal. Tunnistaja sündmuskohal töötamise ajal selgus, et sõiduautos viibis peale juhi ka üks kaasreisija ning mootorratturile, kes sattus liiklusõnnetusse sõitis järgi teine mootorrattas, millega sõitsid kaks teist isikut, meesterahvas ja naisterahvas, kelle nimesid tunnistaja ei mäleta. Mootorrataste kiirustest tunnistaja ega tema paariline ei rääkinud. Videoregistraatoreid tunnistaja mootorratta kiivritel ei näinud. Lõpuks, kui avariipolitseinik oli lõpetanud liiklusõnnetuse menetluse vormistamise olid mõlemad sõidukid evakueeritud politsei parklasse. Kriminaalasja raames oli läbi viidud uurimiseksperiment ning 29.11.2016 on koostatud uurimiseksperimendi protokoll (kd 1, lk 195-215). Uurimiseksperimendi eesmärk oli tuvastada autojuhi N. Voronini otsenähtavuse kaugus sõiduteel sõiduautost Hyundai Accent Narva – NarvaJõesuu – Hiiemetsa ja Peeterristi – Kudruküla T-kujulise ristmiku juurest Narva-Jõesuu suunas. Eksperiment on jagatud kahte etappi. Esimene etapp viidi läbi 29.11.2016 ajavahemikul kell 10.35 – 11.oo Ida politseiprefektuuri parklas (Narva, Tiigi 9) N. Voronini ja tema kaitsja V. Odinokovi juuresolekul. Esimese etapi eesmärk – määrata kindlaks autojuhi Voronini silmade kõrgus sõiduautos Hyundai Accent ja autojuhi N. Voronini näo orientatsioon sõiduauto Hyundai Accent enda suhtes selleks, et saada andmeid punktide koordinaatide arvutamiseks ja kindlaks määramiseks sündmuskohal, kuhu on vajalik paigutada fotoaparaat ning millistest määrata kindlaks otsenähtavuse kaugus. Teises etapis 02.12.2016 ajavahemikul kell 15.00-16.00 on Narva politseijaoskonna ruumis Narva, Vahtra 3 arvutatud ja kindlaks määratud A ja B punktide koordinaatid sündmuskohal Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee ristumise piirkonnas Peeterristi-Kudruküla teega, kuhu on vajalik paigutada fotoaparaat ning millistest määrata kindlaks otsenähtavuse kaugus. Kolmas etapp on läbi viidud 24.01.2017 ajavahemikul kell 11.45-13.30 sündmuskohal - Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa ja Peeterristi-Kudruküla T-kujulisel ristmikul Vaivara vallas. Katsete tulemused: autojuhi N. Voronini otsenähtavuse kaugus sõiduautost Hyundai Accent Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa ja Peeterristi-Kudruküla T-kujulise ristmiku juurest Narva-Jõesuu suunas keeramise alustamise hetkel 15 1-19-6138 moodustas kuni mootorratta BMW R1200GS tuleni 196,2 meetrit, kuni selle mootorratta kõrgeima punktini ülestõustetud standartse tuuleklaasi korral 213,6 meetrit. Telgjoonelt keeramise alustamisel moodustas otsenähtavuse kaugus kuni mootorratta tuleni 207,7 meetrit, kuni mootorratta kõrgeima punktini – 241,8 meetrit. Mootorratta kiirusel 70 km/h (19,44 m/s) – M J E ütluste kohaselt – moodustas minimaalne nähtavuse lõigu läbimise aeg mootorrattaga: 196,2 : 19,44 = 10,09 sekundit, mootorratta kiirusel 120 km/h (33,33 m/s) – S T ütlused – moodustas minimaalne otsenähtavuse lõigu läbimise aeg mootorrattaga 196,2 : 33,33 = 5,89 sekundit. N. Voronini poolt liiklusnõuete rikkumist kinnitab 13.07.2017 ekspertiisiakt nr 17E-LL0014 (kd 1, lk 219-226), millest nähtub, et mootorratta BMW 1200GS arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli ca 80 km/h. Vaadeldavas liiklussituatsioonis, kus sõiduauto Hyundai Accent liikus vasakpöördel ja mootorrattas BMW 1200GS liikus talle otse vastu, on sõiduauto Hyundai juht tekitanud ohu mootorratta BMW juli liikumisele. Oht tekkis hetkel, kui sõiduauto Hyundai ületas suunavööndite eraldusjoone. Mootorrattas BMW asus ohu tekkimise hetkel kokkupõrke kohast arvutuslikult ca 29 m kaugusel. Liiklusõnnetuse vältimise võimalust saab vaadelda üksnes juhi poolt, kelle liikumisele tekitati oht, on antud juhul liiklusõnnetuse vältimise võimalus vaadeldav üksnes mootorratta BMW 1200GS juhi poolt. Vastavalt akti uurimuslikule osale puudus mootorratta BMW juhil võimalus kokkupõrke vältimiseks sõiduautoga Hyundai Accent. 30.04.2019 ekspertiisiakt nr 18E-LL0075 (kd 2, lk 117-125) tõendab süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetusest osalenud sõidukite kiirust, ohu põhjustanud isikut ning selle isiku poolt tekitatud ohu vältimise võimalikkust. Ekspertiisiaktist nähtub, et fotodelt nähtuva põhjal on Narva-Jõesuu poole vaadatuna teel küll mõningane tõus, kuid kokkupõrke kohas võib liikumiskiiruste arvutamisel lugeda teed horisontaalseks. Arvutustulemusi see ei mõjuta. (p 1). Sündmuskohal tehtud fotodelt ei nähtu ühtki mootorratta BMW 1200GS reg.märk XXX (rus) pidurdusjälge. Nikolay Voronini poolt fotol 4 osundatud jälgedest vahetult tee äärejoone kõrval olev tumedam joon ei ole üldse sõiduki jälg, vaid parandatud asfaltkatte tõrvatud serv. Vaadeldavas liiklussituatsioonis, kus mootorratta juhil oli alates ohu tekkimise hetkest pidurdamise alustamiseks aega üksnes 1,3 s, ei jõua juht veel oma sõiduki kiirust praktiliselt vähendada, mistõttu ei saanudki sündmuskohal teekattele mootorratta pidurdusjälgi tekkida ning mootorratta liikumiskiirus ei saanud ka enne kokkupõrget olla suurem kui ca 80 km/h (p 2 ja p 3). Punkti 4 alusel on mootorratast liigutatud tema tegelikust kokkupõrkejargsest asendist edasi. Välistatud on mootorratta kokkupõrkejärgne liigutamine peateele lähemale ja seejuures tema kokkupõrkejärgse liikumise ulatuse vähendamine. Punkti 5 alusel mootorratta BMW 1200GS reg.märk XXX (rus) peatumine sõiduteele lähemal ei muuda antud juhul mootorratta ja auto arvutuslikke liikumiskiirusi ega ka sõidukite paiknemist kokkupõrke hetkel, kuivõrd määravateks näitajateks on avariilike vigastuste tekitamiseks vajalik liikumisenergia kiirusekvivalent (EES väärtused on toodud ekspertiisiaktis nr 17E-LL0014) ja asjaolu, kui palju paiskas mootorratas autot kokkupõrke kohast eemale ning millises ulatuses muutus mootorratta enda liikumissuund. Need andmed on piisavad sõidukite liikumiskiiruste arvutamiseks arvutiprogrammiga PC-Crash 11.
6. Ilmselgelt on mootorratta liikumiskiirus 80 km/h enam kui piisav vaadeldava liiklusõnnetuse käigus sõidukitel olevate avariilike vigastuste tekitamiseks ja sõiduauto kõrvalepaiskamiseks tema algsest liikumissuunast. Siinkohal tuleb märkida, et avariilikud vigastused ei ole tekitatud ainult mootorratta liikumisenergia arvelt, vaid sõidukite vastastikusest asendist tulenevalt osaliselt ka sõiduauto Hyundai enda liikumisenergia arvelt. Punkti 6 alusel ei ole tehniliselt võimalik olukord, kus sõiduauto Hyundai Accent reg.märk XXX juhi poolt manöövri alustamisel (tee telgjoone ületamisel) ei olnud mootorratas BMW 1200GS reg.märk XXX (rus) sõiduauto Hyundai juhile nähtav. Pöörde alustamisel oli mootorratas sõiduauto Hyundai juhile nähtav, kuivõrd vastavalt ekspertiisiaktis nr 17E-LL0014 tehtud arvutustele asus mootorratas kokkupõrke kohast ca 29 m kaugusel. Uurimiseksperimendi kohaselt oli pöörde alustamisel (tee telgjoone ületamisel) minimaalne nähtavus aga 207,7 m. Tehniliselt on täiesti ebareaalne olukord, kus mootorratas liikus ohu tekkimise hetkel taolise kiirusega, mille juures on võimalik, et 16 1-19-6138 mootorratas BMW asus sõiduauto Hyundai juhi poolt pöörde alustamisel kokkupõrke kohast sellisel kaugusel, milliselt ta ei olnud sõiduauto juhile nähtav. Võimalik jälgedeta pidurdamine ei ole praktiliselt võimalik, kuivõrd mootorratta juhil oli pidurdamiseks aega üksnes 1,3 s, mille jooksul ei jõua juht pidurdamist praktiliselt alustada. Oletuslikke ja tehniliselt ebareaalseid olukordi ei pea ekspert võimalikuks analüüsida. Ekspertiis ei seisne ütluste sisustamises arvutustega, vaid lähteandmeteks saavad olla üksnes objektiivsed ja tehniliselt reaalsed asjaolud. Sündmus on rekonstrueeritud nii, nagu see reaalselt toimuda sai juba ekspertiisiaktis nr 17E-LL
7. Punkti 7 kohaselt sõiduauto Hyundai Accent reg.märk XXX liikumisaeg ca 1,3 s alates pöörde alustamisest (tee telgjoone ületamisest ja ohu tekitamise hetkest) on niivõrd lühike, et selle aja jooksul ei jõua mootorratta liikumiskiirus praktiliselt väheneda, lisaks puuduvad sündmuskohal mootorratta pidurdusjäljed. Seega ei jõudnud mootorratta BMW 1200GS reg.märk XXX (rus) juht sõiduauto Hyundai juhi poolt manöövri alustamisel isegi reageerida kiiruse vähendamisega. Järelikult oli kokkupõrkele eelneval hetkel mootorratta BMW liikumiskiirus ca 80 km/h. Mootorratta liikumiskiirus 100-120 km/h kokkupõrkele eelneval hetkel ei ole tehniliselt võimalik ja ei ole ohu tekkimise faktoriks. Ohu on vaadeldavas liiklussituatsioonis tekitanud vasakpööret alustanud sõiduauto Hyundai juht, kes pidi andma teed otsesuunas liikunud mootorratta BMW juhile. Mootorratta BMW juhil puudus igasugune võimalus kokkupõrget vältida ka juhul, kui tema liikumiskiirus oleks olnud 70 km/h (vt ka akti uurimuslikku osa). Liiklusõnnetuse tagajärjel mootorrattal vigastuse olemuse kinnitab sõiduki teisaldamise akt (kd 1, lk 22), mille kohaselt on mootorrattas BMW 1200GS, reg. nr. XXX teisaldatud PPA Ida Prefektuuri hoiukohta aadressil Tiigi 9, Narva. Mootorrattal esinevad vigastused: esitiib on puruks, parempoolne tahavaate peegel on katki. Liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõiduki vigastuste olemuse kinnitab sõiduki teisaldamise akt (kd 1, lk 23), mille kohaselt on sõiduk Hyundai-Accent, reg. nr. XXX teisaldatud PPA Ida prefektuuri hoiukohta aadressil Tiigi 9, Narva. Sõiduki esiots on vigastatud. Sõidukil esinevad vigastused: ilukilbid, esiklaasil on nn ämblikuvõrgu sarnane purustus. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Nikolay Voronini poolt liiklusseaduse § 16 lg 1, § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1, § 57 lg 2 rikkumise tagajärjel on toimunud liiklusõnnetuse - mootorsõiduki Hyundai Accent reg-märgiga XXX ja mootorratta BMW 120GS reg-märgiga XXX (RUS) kokkupõrge, millega on mootorratta BMW juhile M E tekitatud tervisekahjustused. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustuse. Kannatanule M E tervisekahjustuse tekitamist tõendavad peale kannatanu ja tunnistaja M ütlusi ka teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (kd 1, lk 20), millest nähtub, et 09.07.2016 kell 14.58 Vaivara vallas, Tõrvajõe, Riigiküla lülimispunktis liiklusõnnetuse toimuse tagajärjel sai kannatanu M E raske vigastusi: vasaku hüppeliigese piirkonnas deformatsioon, haav, turse. Marrastused mõlema põlve peal. Hulgihaavad par. randme piirkonnas. Kontusioon. Sõrmel kahtine haav, sääre piirkonnas esipinnal on haav. Karistusseadustiku § 423 lg-s 1 kasutatav mõiste "raske tervisekahjustus" on normatiivne koosseisutunnus. Raske tervisekahjustuse alaliikide ammendav loetelu sisaldub KarS §-s
8. Üheks raske tervisekahjustuse alaliigiks on ka KarS § 118 lg 1 p-s 2 märgitud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Lahendamaks küsimust, milline on tervisekahjustuse raskus, saab kohus lähtuda vaid meditsiiniliste eriteadmiste pinnalt antud kohtuarstliku ekspertiisi arvamusest. Kohtueelses menetluses
9. augusti 2016 ekspertiisimääruse alusel läbiviidud isiku kohtuarstliku ekspertiisi tulemina
10. septembril 2016 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr XXX 17 1-19-6138 esitatud eksperdi arvamusest (kd 1, lk 138-141) nähtub, et M E esinesid kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel vasaku sääreluu distaalse (e kaugmise) otsa lahtine murd ning mediaalse (e keskse) pekse nihkega murd, parema labakäe I metakarpaalluu murd, marrastused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad vasakul ülajäsemel ja mõlemal alajäsemel; peaaju vapustus. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist vastu liikuva auto väljaulatuvaid osi keha järgneva hooga paiskumise ja kukkumisega ebatasasele pinnale määruses näidatud ajal ja asjaoludel – 09.07.2016 kella 15.03 paiku liiklusõnnetuse käigus. Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud (sääreluu murd keskmiselt 160-180 päeva). Kannatanult 09.07.2016 võetud verest etanooli ega sõltuvusaineid ei leitud. Seega on kannatanule M E raske tervisekahjustuse tekitamist tõendatud. Samuti on leidnud kinnitust, et kannatanu rasked tervisekahjustused on saabunud liiklusõnnetuse tagajärjel, mille põhjuseks on Nikolay Voronini poolt liiklusseaduse nõuete rikkumine. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Nikolay Voronin täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu, kuna ta 09.07.2016 kella 15.03 paiku juhtides sõiduautot Hyundai Accent, reg-märgiga XXX ja liikudes sellega Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee
11. kilomeetril Narva linnast NarvaJõesuu suunas, rikkus liiklusnõudeid

§ 16

lg 1, § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1, § 57 lg 2, mille tulemusel põrkas sõiduauto Hyundai Accent kokku mootorrattaga BMW R1200GS, regmärgiga XXX, mida juhtis M E . Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mootorrattast juhtinud M E vigastused, mis tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud ehk raske tervisekahjustuse. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab käsitletav süüteokoosseis ettevaatamatust (§ 18) nii sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse või inimese surma põhjustamise suhtes. Lõikes 1 sätestatud põhikoosseisu või lg-s 2 ettenähtud kvalifitseeritud koosseisu realiseerimiseks piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega (§ 18 lg 3). Kohus leiab, et Nikolay Voronin pani kuriteo toime kergemeelsusega – N. Voronin lähenes ristmikule ning kavatses manöövrit tegema. Enne seda, kui teha vasakpööret, vaatas ta Narva-Jõesuu suunas. Ta ei märkanud Narva-Jõesuust Narva poole liikunud mootorrattast, hakkas manöövrit sooritama ning toimus kokkupõrke sõiduauto Hyundai Accent, mida juhtis N. Voronin, ning mootorratta BMW R1200GS, mida juhtis M E , vahel. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai M. E raske tervisekahjustuse. Vastavalt KarS § 18 lg 2, isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Seega esinevad süüdistatava Nikolay Voronini käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Rikkudes sõidukijuhina liiklusnõudeid, põhjustas Nikolay Voronin liiklusõnnetuse toimimist, mille tõttu sai M E raske tervisekahjustuse. Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel 18 1-19-6138 kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ning karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes Nikolay Voronini tegevuses ei esine. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Nikolay Voronin on varem nii kriminaal kui ka väärteokorras karistamata. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, mida on võimalik mõista KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna see võib isikule üle jõu käia, arvestades süüdistatava sissetulekut, tasumisele kuuluvaid menetluskulusid ning kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi ulatust. Nikolay Voronin pani toime kuriteo ettevaatamatusest, mille tagajärjel sai raske tervisekahjustuse M E . Liiklusalaste rikkumiste puhul, millega kaasnevad rasked tagajärjed, ei saa riigi karistuspoliitika avalikku huvi ja ka üldist olukorda Eesti liikluses silmas pidades olla põhjendamatult leebe. Arvestades seda, et Nikolay Voronin on varem nii kriminaal kui ka väärteokorras karistamata, puuduvad karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, siis peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva karistusega, s.o 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistada Nikolay Voronini vangistusega 8 kuud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik Nikolay Voronini karistusest tingimisi vabastada, arvestades süüdlase isikut ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohus leiab, et teda saab mõjutada õiguskuulekale käitumisele ka tingimisi karistust kohaldades. Kohus kohaldab KarS § 73 lg 1 ja 3 sätestatut ning jätab vangistuse täitmisele pööramata kui Nikolay Voronin ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. V. Tsiviilhagi Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talleükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (RKKo nr 3-1-1-11-07). Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt kohtuotsusele seoses tsiviilhagi lahendamisega esitatavaid nõudeid ega kõrgema astme kohtu volitusi tsiviilhagi lahendamise põhjendatuse kontrollimisel, tuleb ka nendes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Samuti sätestab TsMS § 438 lg 1, et otsust tehes otsustab kohus muu hulgas, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 19 1-19-6138 lg 8 näeb ette, et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb muu hulgas märkida seadus, mida kohus kohaldas. Seega peab kohus mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Kriminaalkolleegium märgib, et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. (RKKo nr 3-1-1-60-07). VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (lg 1). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (lg 5). Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (lg 6). Sarnane regulatsioon sisaldub ka TsMS § 233 lg-s

1. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Eeluurimisel esitas kannatanu M E tsiviilhagi süüdistatava vastu 09.07.2016 liiklusõnnetusega temale tekitatud kahju hüvitamiseks summas 23225 eurot, millest 5000 eurot - mittevaralise kahju hüvitamiseks ning 18225 eurot – varalise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldas M E selle kohta, et 09.07.2016 kella 15:03 paiku liiklusõnnetuses sai tema tervisekahjustuse. Eeluurimise käigus tuvastati, et 09.07.2016 kell 15.03 Vaivara vallas Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 9 km-l sõiduauto Hyundai Accent registriirimismärgiga XXX ja mootorratta BMW registreerimismärgiga XXX (RUS), mida juhtis M E , osavõtuga toimunud liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuse tagajärjel M E said kehavigastusi. Seoses liiklusõnnetusega M. E tekitati varaline (summas on 18255 eurot) ja mittevaraline (summas on 5000 eurot) kahju. Kannatanu M 20 1-19-6138 E palub välja mõista süüdistatavalt temale tekitatud kahju summas 23225 eurot. Hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Tekitatud kahju suurust tõendavad järgmised hagiavaldusele lisatud dokumendid: SKA otsused 9-l lehel, palgatõend, 19.08.2015 tõend 5-l lehel, arved 9-l lehel, 36 kviitungit. Kannatanu M. E kaitsja Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli vandeadvokaat Indrek Sirk esitas hagiavalduse (täpsustus) liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamiseks. Hageja esindaja kirjeldab hagiavalduse punktis 1 hagi esitamise asjaolusid, punktis 2 – nõude õiguslikke aluseid, punktis 3 – varalist kahju, punktis 4 – kannatanu terviseseisundit ning mittevaralise kahju suurust, punktis 4 – esitatavaid tõendeid, punktis 5 – viivise nõuet. Juhindudes TsMS § 366, § 367, § 438 lg 1 ja 2 ning VÕS § 113 lg 1, § 134 lg 2, 3 ja 5, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1056 palub hageja esindaja rahuldada hagi; mõista kostjatelt Nikolai Voroninilt ja I K AS-lt solidaarselt kannatanu kasuks välja varalise kahju hüvitis 6357,99 eurot; mõista kostjatelt Nikolai Voroninilt ja I K AS-lt solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, arvestades hüvitatud osa 2600 eurot; mõista kostjatelt Nikolai Voroninilt ja I K AS-lt solidaarselt kannatanu kasuks välja viivised alates 20.12.2017 kuni nõude täitmiseni; kannatanu menetluskulud jätta Nikolai Voronini, I K AS või Eesti Vabariigi kanda. 19.08.2019 esitas AS I K (tsiviilkostja) vastuväited hagile. AS I K vaidles hagile vastu. Põhjendatud liikluskindlustuse seaduse kohane kahju on tsiviilkostja AS-i I K poolt hagejale hüvitatud. Ekspertiisi kohaselt oli mootorratta kokkupõrkekiirus 80 km/h. Lubatud sõidukiirus oli õnnetuse hetkel 70 km/h. Järelikult oli mootorrattur liiklusnõudeid rikkunud ning sellega soodustanud liikluskahju teket ning kahju suurenemist. Nimetatud asjaoludel otsustas AS I K hüvitada hagejale 50% tekitatud kahjust: 4000 eurot – mootorratta õnnetuse eelne väärtus, 199,50 eurot - kiivri maksumus, 698,44 eurot - käekell, 262,31 eurot – prillid, 189,29 eurot - telefoni remont, 120 eurot - mootorratta transpordikulu Narvast Tallinnasse, 5000 eurot - mootorratta liiklusõnnetuse järgne väärtus. Hüvitatud varakahju kokku 10 469,54 eurot. Kindlustusandjal/tsiviilkostjal puudub alus hüvitada mittevaralist kahju suuremas ulatuses kui 2600 eurot. AS I K on hüvitanud hagejale mittevaralise kahjuna 2600 eurot. Kohtuistungil süüdistatav Nikolay Voronin tsiviilhagi ei tunnistanud. Kohtuistungil toetas kannatanu oma hagiavaldust ja palus hüvitada temale varalist kahju ja mittevaralist kahju. Soovib, et kohus määras õiglane summa mittevaralise kahju hüvitiseks. Kindlustus on osaliselt kahju hüvitanud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta vigastusi. Kannatanul oli vasaku jala sääreluu lahtine murd ja samuti paremas käes oli murtud kämblaluu. Oli haiglas umbes kuu aega. Kannatanule olid tehtud 7 operatsiooni. Ka pärast haiglast lahkumist tegi operatsioone, kannatanule võeti maha plastiini, mis asus jalas, puhastati jalga. Viimane operatsioon on tehtud kaks aastat tagasi, sügisel
2. Praegu kannatanu ei ole täiesti terve. Tal on olulised liikumispiirangud. Kannatanu ei saa aktiivselt midagi teha, see on seotud jooksmisega ning mäesuusatamisega. Samuti ei saa kiiresti käia. Kannatanul on passiivsed valud, mis on seotud ilmastikuga ja pikaajalise jalutuskäiguga, samuti ta ei saa pikemat aega transpordis viibida, kuna on ühes ja samas asendis. Samuti ta on sunnitud kandma kompressioonpõlvikuid seoses jala probleemiga. Valud on praegu ka olemas. Kannatanule on hüvitatud 9000 eurot seoses mootorrattaga. Kannatanu ei saanud hüvitist mootorratta lisavarustuse eest, nimelt mootori kaitsmete eest, lisatulede eest ja kiivrile eest. Avarii tagajärjel oli kahjustatud kannatanu käekellad Frederique Constant. Need kellad oli edastatud ametlikult selle firma esindajale, kus oli tehtud kalkulatsioon, mis oli seotud taastava remondiga. Kahjustatud olid ka prillid. Olid ostetud uued prillid retsepti järgi. Avarii tagajärjel on kahjustatud nutitelefon Apple iPhone, ekraan oli lõhutud ja samuti oli kahjustatud keskmine panel. See telefon oli edasi antud Apple seaduslikul esindajale ja see oli asendatud teise telefoniga vastavalt tootja seaduslikule programmile, kuna seda ei olnud võimalik taastada. Telefon ei olnud ostetud, aga 21 1-19-6138 Apple firmas on selline programm, vastavalt millele võib väiksema summa eest kätte saada uut telefoni. Esialgu lahendab kohus varalise kahju hüvitamise. Kohus võtab aluseks 18.06.2019 hagiavalduse, mis on esitatud kannatanu esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk poolt. Kannatanu palub Nikolay Voroninilt ja I K AS-lt solidaarselt välja mõista mootorratta hävimise kahju summas 4000 eurot (kogusumma 13 000 eurot vastavalt I K AS ekspertarvamusele, hüvitatud 9000 eurot, jäänuk koos omandiõigusega on kindlustusseltsile üle antud); motokiivri maksumus summas 199,50 eurot (kogusumma 399 eurot, hüvitatud 199,50); mootorratta kahjustunud originaal-lisavarustuse maksumus 461,50 eurot; mootorratta kahjustunud mitteoriginaal-lisavarustuse maksumus summas 426,68 eurot; liiklusõnnetuse käigus kahjustada saanud käekella maksumus summas 698,44 eurot (kogusumma 1396,88 eurot, hüvitatud 698,44); liiklusõnnetuse käigus kahjustada saanud prillide maksumus summas 262,31 eurot (kogusumma 524,62 eurot, hüvitatud 262,31); liiklusõnnetuses kahjustada saanud telefoni remondi maksumus summas 189,56 eurot (kogusumma 378,85 eurot, hüvitatud 189,29); mootorratta transpordikulud Narvast Tallinna summas 120 eurot (kogusumma 240 eurot, hüvitatud 120 eurot). Varalise kahju kogusuurus on 16 827,53 eurot, millest hüvitamata 6357,99 eurot. Kindlustusselts on hüvitanud 10 469,54 eurot (50% kindlustuse poolt põhjendatuks loetud kahjust + mootorratta jäänuki maksumus). Kannatanu on seisukohal, et kahjuhüvitise vähendamiseks puudub alus, kuna liiklusõnnetuse põhjustamise eest on täielikult vastutav Nikolai Voronin. Ekspert R R 02.06.2017 teostas sõiduki (BMW R1200GS) turuväärtuse eksperthinnangu (kd 3, lk 57-67) ning ekspertiisiakti nr XX kohaselt oli mootorratta BMW avari-eelne turuväärtus seisuga 09.07.2016.aastal 13000 eurot. I K AS hüvitas kannatanule 9000 eurot. Seega kahju summa 4000 eurot on põhjendatud. U M AS poolt läbi viidud BMW System 6 EVO kiivri maksumuse hindamise alusel (kg 1, lk 165170) koostab motokiivri maksumus 399 eurot. 50% summast, s.o 199,50 eurot, on hüvitatud AS I K poolt. Seega kuulub hüvitamise kannatanule summa 199,50 eurot. Mootorattal on paigaldatud BMW originaallisad: mootori kaitseraua komplekt ja lisa LED lamp, mis olid kahjustatud liijklusõnnetuse tagajärjel. BMW volitatud vahendaja AS A hindas mootori kaitseraudade komplekti summas 23917,42 RUB, lisa LED lambi summas 7815,94 RUB, kokku summas 31733,36 RUB ehk 461,50 eurot (seisuga 27.10.2016 üks euro maksis 68,76 rubla). See summa on põhjendatud ning kuulub hüvitamisele kannatanule. Mootorrattal on paigaldatud mitteoriginaalsed lisad: SW-Motech ülemise kaitseraua komplekt, Touratech kaitseraua võimendi ja radiaatori kaitse Touratech, mis olid kahjustatud liiklusõnnetuse tõttu. Interneti kaupluse andmete kohaselt (kd 1, lk 172) SW-Motech ülemise kaitseraua komplekti maksumus on 229,95 eurot, kaitseraua võimendi maksumus on 105,78 eurot, radiaatori kaitse maksumus on 90,95 eurot. Summa kokku on 426,68 eurot. Summa on põhjendatud ning kuulub hüvitamisele kannatanule. Liiklusõnnetuse käigus on kahjustatud kannatanule kuuluv käekell Frederigue Constant Geneve nr XXX. Leiu vastuvõtmise akti (kd 1, lk 16, 17) kohaselt 10.07.2016 kell 11.00 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa 9,0 km on V O leidnud käekella Frederigue Constant Geneve nr XXX ilma klaasita. Vastavalt OÜ M T poolt läbi viidud hindamisele kella remondi maksumus on 96050 RUB ehk 1396,88 eurot (seisuga 27.10.2016 üks euro maksis 68,76 rubla). Kuna 50% summast, s.o 698,44 eurot, on hüvitatud kannatanule I K AS poolt, väljamõistmisele kuulub summa 698,44 eurot. 22 1-19-6138 Liiklusõnnetuse käigus on kahjustatud kannatanu prille. Optikasalongi „Š R“ kaubatšekki nr 11336 alusel (kd 1, lk 178-180, 188) on uute prillide maksumus koos meistri tööga koostab 36073 rubla ehk 524,62 eurot (seisuga 27.10.2016 üks euro maksis 68,76 rubla). Kannatanu maksis ära 36073 RUB 26.08.
3. Summa 524,62 eurot on põhjendatud. Kuna 50% summast, s.o 262,31 eurot, on hüvitatud kannatanule I K AS poolt, siis kuulub hüvitamisele summa 262,31 eurot. Liiklusõnnetuses on kahjustatud kannatanu telefoni Apple iPhone 6S. Telefoni remondi eest maksis kannatanu vastavalt 21.08.2016 väljaminekute saatelehele, täidetud tööde aktile ning kviitungitele 26050 rubla ehk 378,85 eurot (seisuga 27.10.2016 üks euro maksis 68,76 rubla). Summa 5378,85 eurot on põhjendatud. Kuna 50% summast, s.o 189,56 eurot, on hüvitatud kannatanule I K AS poolt, siis kuulub hüvitamisele summa 189,56 eurot. Pärast likklusõnnetust on K M OÜ vedas mootorratta U M teeninduskeskusesse. 19.10.2016 maksis kannatanu ära transpordikulud sularahaga 240 eurot. Kuna 50% summast, s.o 120 eurot, on hüvitatud kannatanule I K AS poolt, siis hüvitamisele kuulub summa 120 eurot. Seega kannatanu hagi varalise kahju hüvitamise osas, summas 16827,53 senti on täiesti põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna I K AS hüvitas kannatanule varalise kahju katteks 10469,54 eurot, hüvitamisele kuulub 6357,99 eurot. Pärast seda lahendab kohus küsimuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kannatanu M E esitas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks alati välja maksta mõistlik rahasumma (RKKK 3-1-1-116-12). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Seepärast ei saa üldjuhul ka vaidlustada hüvitise väljamõistnud kohtu otsust ainuüksi hüvitise suuruse põhjendamatusele tuginedes. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTK 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-85-08, p 13). Riigikohtu analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades I ja II astme kohtutes
4. aastal“ on jõutud järeldusele, et kokkuleppe- ja lühimenetluses välja mõistetud kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis oli keskmiselt 1400 eurot ja mediaaniks oli 500 eurot. Hüvitised jäid vahemikku 100–3000 eurot. Üldmenetluses mõisteti selline hüvitis välja kahes menetluses, hüvitiste suurused olid 1300 ja 1000 eurot ehk nii keskmine hüvitis kui ka mediaan oli 1150 eurot. Kriminaalasjas on tõendamist leitud, et 09.07.2016 liiklusõnnetuse tagajärjena sai M E raskeid tervisekahjustusi. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr XXX kohaselt esinesid M E vasaku sääreluu distaalse (e kaugmise) otsa lahtine murd ning mediaalse (e keskse) pekse nihkega murd, parema labakäe I metakarpaalluu murd, marrastused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad 23 1-19-6138 vasakul ülajäsemel ja mõlemal alajäsemel; peaaju vapustus. Ekspertiis on tehtud SA Ida-Viru Keskhaigla haigusloo nr XXX andmete kohaselt. Kohtuistungil põhjendas kannatanu mittevaralist kahju sellega, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta vigastusi. Kannatanul oli vasaku jala sääreluu lahtine murd ja samuti paremas käes oli murtud kämblaluu. Oli haiglas umbes kuu aega. Kannatanule olid tehtud 7 operatsiooni. Ka pärast haiglast lahkumist tegi operatsioone, kannatanule võeti maha plastiini, mis asus jalas, puhastati jalga. Viimane operatsioon on tehtud 2017 sügisel. Praegu kannatanu ei ole täiesti terve. Tal on olulised liikumispiirangud. Kannatanu ei saa aktiivselt midagi teha, ei saa kiiresti käia, tegelda jooksmise ning mäesuusatamisega. Samuti kannatanu ei saa pikemat aega transpordis viibida, kuna on ühes ja samas asendis. Kannatanul on passiivsed valud, mis on seotud ilmastikuga ja pikaajalise jalutuskäiguga. Samuti ta on sunnitud kandma kompressioon põlvikuid seoses jala probleemiga. Arvestades isiku kohtuarstliku ekspertiisi andmeid ning kohtuistungi käigus antud kannatanu ütlusi, leiab kohus, et M E liiklusõnnetuse tagajärjel langes elukvaliteet. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestab kohus ka seda, et süüdistatav pani toime liiklusõnnetuse ettevaatamatult. Arvestades M E tekitatud vigastuste raskust ja sellega tekitatud valu ja kannatuste suurust, vigastusega kaasnenud elukvaliteedi langust, kuriteo toimepanemise asjaolusid, Nikolay Voronini süü suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda aga samuti väljakujunenud kohtupraktikat, leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on õiglane süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista 5000 (viis tuhat) eurot. Kohtu seisukohal on antud summa põhjendatud, mõistlik ning kooskõlas ka ühiskonna heaolutasemega. Arvestades seda, et I K AS hüvitas kannatanule mittevaralise kahju katteks 2600 (kaks tuhat kuussada) eurot, väljamõistmisele jääb 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot. Tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele solidaarselt süüdistatavalt Nikolay Voroninilt ja tsiviilkostjalt I K AS-lt. VI. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1,2,4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks kriminaaltoimikus on CD-plaadid ekspertiiside salvestisega ning 09.07.2016 sündmuskohalt teisaldatud sõiduk Hyundai Accent, reg-nr XXX . CD-plaadid asuvad toimiku materjalide juures. Sõiduk Hyundai Accent, reg-nr XXX , asub hoiul PPA Ida prefektuuri parklas aadressil Tiigi 9, Narva. Kuna tegemist on salvestistega, mis sisaldavad tõendamiseseme asjaolude kohta olulist teavet, tuleb CD-plaadid kui teabekandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Sõiduk Hyundai Accent, reg-nr XXX , VIN-kood XXX , tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Nikolay Voroninile. VII. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisi tegemisega seotud kulud, kannatanu 24 1-19-6138 kaitsja kulud, sõidukite teisaldamise kulud ning valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Nikolay Voroninilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel menetluskuludeks on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Süüdistatav Nikolay Voronin valis endale kaitsjaks advokaat Andrei Matvejev, kellega sõlmis vastava kokkuleppe. Advokaat Andrei Matvejev esitas kohtule menetluskulude nimikirja, millest nähtub, et süüdistatavale asjas nr 16233000927 on osutatud õigusabi kokku 31 tunni võrra. Ühe tunni hind on 100 eurot ilma käibemaksuta ja 120 eurot koos käibemaksuga. Kokku on osutanud õigusteenused summas 3720 eurot. Toimikus on kolm AB Sven Sillar OÜ kviitungit: 20.11.2016 kviitung summas 720 eurot, 20.12.2017 kviitung summas 1200 eurot, 12.12.2019 kviitung summas 1800 eurot. Kokku maksis N. Voronin AB Sven Sillar OÜ-le seoses kaitsmisega kriminaalasjas 3720 eurot. Arvestades kriminaalasja raskust ning mahukust, tehtud töö mahtu ning kvaliteet, peab kohus seda summat mõistlikuna, jätab aga N. Voronini enda kanda, kuna tegemist on süüdimõistva kohtuotsusega. Kriminaalmenetluses osales kannatanu lepingulise kaitsjana Sirk ja Saareliväli Advokaadibüroo vandeadvokaat Indrek Sirk. Indrek Sirk esitas kohtule õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse, mille alusel õigusabi eest on kulutatud 53,60 tundi summas 5360 eurot, käibemaks – 1072 eurot, summa käibemaksuga on 6432 eurot. Sõidu-ja ajakulud koostavad 2580 km. See on 1290 eurot, käibemaks - 258 eurot, summa käibemaksuga on 1548 eurot. Kokku kannatanu kaitsja kulud koostavad 7980 eurot, millest käibemaks on 1330 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud summa on mõistlik ning põhjendatud, vastab kaitsja poolt tehtud tööde raskusele ning mahule. Lähtudes ülaltoodust määrab kohus Sirk ja Saareliväli Advokaadibüroo vandeadvokaat Indrek Sirk poolt kohtumenetluses kannatanule M E õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 7980 eurot (sealhulgas käibemaks 20% ehk 1330 eurot). See summa kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel menetluskuludeks on kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud. 31.08.2018 esitas kannatanu M E kohtule avalduse 31.08.2018 kohtuistungile ilmumisega tekkinud sõidu- ja ööbimiskulude hüvitamiseks. Viru Maakohtu 08.09.2018 määrusega nr 1-1710639 rahuldati kannatanu M E avaldus sõidu- ja ööbimiskulude hüvitamiseks ning määrati hüvitada Viru Maakohtu eelarvest kannatanu M E kriminaalmenetlusega tekkinud sõidu- ja ööbimiskulud kokku summas 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot ja 44 senti. Kannatanu kulud summas 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot ja 44 senti arvati menetluskulude hulka. 09.12.2019 esitas kannatanu M E kohtule avalduse sõidu- ja ööbimiskulude hüvitamiseks. M. E palub hüvitada temale seoses Viru Maakohtu 09.12.2019 kohtuistungile ilmumisega tekkinud sõiduja ööbimiskulud kokku summas 130,79 eurot (sõidukulud summas 100,79 eurot ning ööbimiskulud summas 30 eurot). Viru Maakohtu 21.01.2020 määrusega rahuldati kannatanu M E avaldused sõidu- ja ööbimiskulude hüvitamiseks ning määrati hüvitada Viru Maakohtu eelarvest kannatanu M E kriminaalmenetlusega tekkinud sõidu- ja ööbimiskulud kokku summas 202 (kakssada kaks) eurot 25 1-19-6138 ja 58 senti. Kannatanu kulud summas 202 (kakssada kaks) eurot ja 58 senti arvati menetluskulude hulka. Seega kuulub Nikolay Voroninilt väljamõistmisele kannatanu M. E ööbimis-ja sõidukulud kokku summas 368 (kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot 02 senti. KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskuludeks on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Antud kriminaalasjas on läbi viidud liiklusekspertiis/liiklustehniline (13.07.2017 ekspertiisiakt nr 17E-LL0014) ja liiklusekspertiis/liiklustehniline (30.04.2019 ekspertiisiakt nr 18E-LL0075). Vastavalt õiendile (kd 1, lk 226) on 13.07.2017 liiklusekspertiisi hind 457 eurot. Vastavalt õiendile (kd 2, lk 125) on liiklustehnilise ekspertiisi hind 457 eurot. Seega kuulub väljamõistmisele süüdistavatalt ekspertiiside tegemisega seotud kulud summas 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot. KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel menetluskuludeks on asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud. Pärast liiklusõnnetust sõidukit Hyundai Accent, reg. numbriga XXX , ning mootorrattas BMW 1200RS olid toimetatud sündmuskohalt PPA Ida prefektuuri parklasse asukohaga Tiigi 9, Narva. R OÜ väljastas R L OÜ-le kaks arvet (kd 1, lk 25 ja 27) üldsummas 117,52 eurot (58,76 eurot ja 58,76 eurot). See summa kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust, Nikolay Voroninilt välja mõistetud tsiviilhagi suurust ning asjaolu, et menetleja eesmärk isikult menetluskulude väljamõistmisel ei ole seada isikut raskesse materiaalsesse olukorda, peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluses osales kannatanu lepingulise kaitsjana Saareliväli Advokaadibüroo vandeadvokaat Indrek Sirk. Indrek Sirk esitas kohtule õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse, mille alusel kannatanu kaitsja kulud koostavad kokku 7980 eurot, millest käibemaks on 1330 eurot. Kohus leidis, et nimetatud summa on mõistlik ning põhjendatud ning välja mõistis selle summa süüdistatavalt Nikolay Voroninilt. 06.02.2020 esitas kannatanu M. E lepinguline kaitsja Sirk ja Saareliväli Advokaadibüroo vandeadvokaat Indrek Sirk taotluse, milles KrMS § 431 lg 1 alusel palub lahendada ebaselgus M E õigusabikulude hüvitamisel ning koostada kohtumäärus, mille alusel kuuluvad kannatanu õigusabikulud hüvitamisele Eesti Vabariigi poolt ning tasutakse Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ arveldusarvele. KrMS § 306 lg 5 alusel võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia. 26 1-19-6138 Kohus on seisukohal, et antud juhul otsustus kannatanu õigusabikulude hüvitamiseks Eesti Vabariigi poolt mõjutab vaieldamatult kohtuotsuse sisu ning käesoleval ajal puudub kohtul alus kohtuotsust täiendada. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.08.2020 otsusega on tühistatud osaliselt Viru MK 21.01.2020 otsus tsiviilhagi ja menetluskulude väljamõistmises. 27