Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Aktiva Finants OÜ esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 31.10.2016 liitumislepingu nr x ning 22.11.2016 osamaksetega vara müügilepingu nr 5627043. Ajavahemikul 01.12.2016-01.03.2017 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud võlgnevuse tõttu 27.02.2017 ühepoolselt üles, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 15.01.2019 Osaühingule Aktiva Finants. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 530,79 eurot, 40 eurot sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks muutunud viivised 108,89 eurot, viivised alates 11.10.2019 kuni põhinõude 530,79 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot, hageja õigusabikulud 240 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt
Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.12.2019.
) lg-te 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust. Hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §dega 76, 100, 101, 108, 113, 128 ja
§-ga 367. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Menetluskulud Vastavalt
Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud, kokku 240 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 125 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas
lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 50 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel hagihinda ja asjaolu, et esitatud on masshagi avaldus. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid 240 eurot õigusabikulu. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on neljal leheküljel, millest sisulist teksti on kaks lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 175 eurot menetluskulu, s.h 125 eurot riigilõivu ja 50 eurot õigusabikulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.