KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2020, Tartu Kohtuasja number 3-20-458 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks (põrandapesumopp

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Tartu Vangla 16. märtsi 2020. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole enne käesoleva kaebuse kohtule esitamist läbinud kaebuse esemeks olevas küsimuses vaidemenetlust. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamiskaebuse esitamiseks läbimata. 5.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Isegi kui mõista kaebaja pöördumisi (tl 12, 13 ja 16), milles ta väljendab rahulolematust Tartu Vangla
2. novembri
3. a vastusega nr 2-3/2747-3 ja
4. jaanuari
5. a vastusega nr 2-3/38-2, vaietena nende otsuste peale (mitte märgukirjadena) ja Tartu Vangla
6. jaanuari
7. a dokumenti (pealkirjastatud „Xi märgukirjadele vastamine“) (tl 17-17p) sisuliselt vaideotsusena, ei pea kohus kaebust lubatavaks

§121lg 2 p-st 21 lähtudes.

6.1.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

2. Kaebusest ja Tartu Vangla vastusest koos selle lisadega ilmneb, et kaebaja soov on saada pika varrega põrandapesumopp püsivalt kambrisse (kambri juures asuvasse tualettruumi) ning et seda 2 3-20-458 ei peaks igakordselt valvuri käest küsima. Vaidlust ei ole, et kaebajal on meditsiinilistel põhjustel lubatud kasutada pika varrega moppi. Samas ei ole ilmunud asjas kogutud tõenditest, et talle koristamiseks moppi ei anta. Seda ei väida ka kaebaja ise, kuid märgib mopi kasutusse saamisega kaasnevaid ebamugavusi (ooteaeg, igakordne küsimine). Samas ilmneb esitatud tõenditest, et vastustaja on korraldanud mopi kättesaadavuse arvestades julgeolekukaalutlusi (võimalus kasutada pika varre tõttu ründerelvana või peita varre sisse keelatud esemeid). Vanglal on kohustus tagada vangla ja kinnipeetavate julgeolek (vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1) ning vanglal on märkimisväärne kaalumisruum ohtude hindamisel ja sisustamisel (nt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). 6.
5. VangS § 45 lg-st 2 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Kuigi mopi kasutamine on seotud teatud korralduslike abinõudega, ei ole kaebajal takistatud pika varrega moppi küsimise peale saada ega seda kasutada. Asjaolu, et moppi peab koristamiseks küsima ja ootama, ei riiva kaebaja õigusi kuigivõrd intensiivselt. 6.
6. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Ühestki kehtiva õiguse normist ei tulene, et mopp peaks igal ajal olema kättesaadav kambris, vaid kaebaja tervislikku seisundit arvestades võimaldatakse tal kasutada pika varrega moppi. Kohustamisnõude rahuldamise üheks oluliseks eelduseks oleks ka vastustaja õigusvastane tegevus. Kohus praegusel juhul vastustaja tegevuses õigusvastasust ei tähelda. Seega ei pea kohus esitatud kohustamisnõude rahuldamist võimalikuks isegi juhul, kui pidada vastustaja tegevust kaebaja pöördumiste lahendamisel sisuliselt vaidemenetluseks ja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks.
7. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse. 8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks läbivaatamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3