Obsah (6)

§ 29§ 2§ 123§ 31§ 132§ 38

4-20-1670 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-1670 (2302,19,019618) Kohtunik Marina

) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. märtsi
3. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,019618 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuivõrd teos puuduvad väärteotunnused.

4-20-1670

1. Rahuldada menetlusaluse isiku A-A Pi kaitsja esitatud kaebus.
2. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot jätta riigi kanda.
3. Väärteoasja materjalide juures olev CD-plaat jätta väärteoasja materjalide juurde.
4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
5. septembrist
6. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
8. veebruaril 2020 väärteoasjas väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis A-A P
9. detsembril 2019 kell 08.33 Tallinnas, Sõpruse pst 167 juures liikudes kesklinna poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks tee ja liiklusoludele, mille tõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja sõitis ooteplatvormile, kus riivas jalakäijat ja tänavavalgustusposti küljes olevat prügikasti ning seejärel sõitis tagant otsa bussipeatuses seisnud bussile xxx. Oma tegevusega põhjustas A.-A. P varalise kahju Tallinna linnale, TLT AS-le mis on fikseeritud fototabelis ja sõiduki vaatlusprotokollis, tervisekahjustused E Žle, mis on fikseeritud SA Tallinna Lastehaigla teatises. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 16 lg-s 1, § 50 lg 3 p-s 2 sätestatud nõudeid ja pan sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
10. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
11. märtsi
12. a otsusega karistati A.-A. Pit LS § 16 lg 1 ja 50 lg 3 p 2 rikkumise eest LS § 223 lg 1 alusel, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja tervisekahjustus. LS § 223 lg 1 alusel karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 460 eurot. Samuti jäid isiku kanda menetluskulud kogusummas 84 eurot. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus
13. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku A.-A. Pi kaitsja Lea Kurbel-Kalamees, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt palutakse vähendada A.-A. Pile mõistetud karistust. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3.

1. Menetlusalune isik ei ole rikkunud talle etteheidetavaid LS § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 2 norme. KarS § 12 lg 3 ja § 15 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses tuvastanud menetlusaluse tahtlust LS § 16 lg 1 rikkumises/kahju tekitamises. Seega vastutab menetlusalune isik LS § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 2 rikkumise eest juhul, kui tema süü väljendub ettevaatamatuses. 4-20-1670 3.
2. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärtegu tõendatud muuhulgas tunnistajate ütluste, eksperdi arvamuse ja menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta juhtis liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukit. Liiklusõnnetuses kehavigastusi saanud E. Ž ei ole andnud ütlusi liiklusõnnetuse põhjuse ehk menetlusaluse isiku tegevuse ega võimaliku seisundi kohta. Samuti ei ole selle kohta ütlusi andnud peatuses seisnud bussijuht. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud väärteo objektiivsed tunnused, kuid mitte väärteokoosseisu kuuluv teo subjektiivne külg. 3.
3. Menetlusaluse isikule inkrimineeritud väärteo subjektiivsete tunnuste olemasolu või puudumise kohta menetlusaluse isiku teos on kaks vastandlikku tõendit. Ühelt poolt eksperdi arvamus, mille kohaselt ei diagnoositud menetlusalusel isikul
4. detsembril 2019 liiklusõnnetuse järgselt SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ägedaid haiguslikke seisundeid, mis võiksid põhjustada ägedat rindkerevalu või teadvusekadu ning mõjutada tema poolt sõiduki juhtimist ning arusaamist liiklusolukorrast. Teiselt poolt aga menetlusaluse isiku ütlused, kus ta toob liiklusõnnetuse põhjusena välja valu rindkeres ja teadvuse kaotuse. 3.4.

§ 2kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei saa ega tohigi ühelgi tõendlik olla kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Seega ei saa ainuüksi eksperdi arvamusega välistada menetlusalusel isikul teadvuse kao esinemist vahetult enne liiklusõnnetust. Seda enam, et teadvuse kadu ehk minestus ei esine ainult ägeda haigusliku seisundi korral, vaid võib olla põhjustatud näiteks umbsest ruumist, emotsionaalsest stressist jms (kaebusele lisatud kuvatõmmis lehelt kliinik.ee). Subjektiivse külje tuvastamisel tuleb lähtuda ka objektiivsetest asjaoludest. Menetlusalune isik töötab bussijuhina juba aastast 2014 ning ei ole eluliselt usutav, et staažikas bussijuht ei oska valida peatusesse sõiduks vastavat sõidukiirust või oleks seda tehes hooletu või tähelepanematu. 3.5. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Sama põhimõte kehtib ka väärteomenetluses. Menetlusaluse isiku hinnangul ei ole kohtuväline menetleja kõrvaldanud kahtlust, et liiklusõnnetuse toimumise põhjuseks oli menetlusaluse isiku teadvusekaotus. 4. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et ei ole alust väärteomenetlust lõpetada, palutakse vähendada A.-A. Pile mõistetud karistust. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 4-20-1670

1. Esmalt annab kohus hinnangu väärteoasjas kogutud tõendite lubatavusele. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõendid lubatavad. Ka kaitsja poolt esitatud tõendid on valdavalt lubatavad. Ainsana ei pea kohus lubatavaks tõendiks kliinik.ee internetileheküljelt tehtud väljatrükki. Esmalt on tegemist osalise väljavõttega, mistõttu ei ole võimalik hinnata seal sedastatud informatsiooni konteksti. Teiseks ei ole interneti tervisenõustamise keskkonnas (mida kliinik.ee väljavõtte kohaselt on) avaldatud informatsioon kohtu jaoks piisaval määral kontrollitav.
2. A.-A. Pile heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust, kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis ooteplatvormile. Sellega põhjustas ta väärteoprotokolli kohaselt varalise kahju ja jalakäijale tervisekahjustused.
3. Sündmuskoha vaatlusprotokolli LÕ aktist nähtub, et
4. detsembril 2019 kell 8.33 toimus Tallinnas aadressil Sõpruse pst 167 juures liiklusõnnetus, milles osalesid D F sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx, A.-A. P sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx, jalakäija E Ž ja kahjustada sai ka tänavavalgustusposti küljes olev prügikast (VT, tl 1-3). D. Fi juhitud sõidukil oli kahjustatud tagaosa, tagaklaas. A.-A. Pi juhitud sõidukil oli kahjustatud parempoolne esinurk, esiklaas, parempoolne peegel. Jalakäija E. Ž toimetati Tallinna Lastehaiglasse (samas). Sõidukite asend nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (VT; tl 6-7) ja selle lisaks olevast fototabelist (VT, tl 8-18). Fotodelt nähtuvad ka sõidukitele ja tänavavalgustusposti küljes olevale prügikastile tekitatud kahjustused. Mh on sõidukil xxx purunenud esiklaas (foto nr 10), sõidukil xxx tagaklaas (foto 16). Kahjustused on fikseeritud ka sõidukite vaatlusprotokollides – sõidukil xxx tagaluugil mõlgid, kraapejäljed, tagaklaas purunenud (VT, tl 19). Sõiduki xxx vaatlusprotokollist nähtuvalt on lisaks esiklaasi täielikule purunemisele eraldunud sõiduki kere küljest parempoolne küljepeegel (VT, tl 20).
5. Liiklusõnnetuses osalenud jalakäijal E. Žl fikseeriti liiklusõnnetuse järgselt vasakul pool oimu kohal hematoom, marrastus põsesarnal (VT, tl 30).
6. A.-A. Pil fikseeriti pärast liiklusõnnetuses pindmine pea ja kaela vigastus (VT, tl 27).
7. A.-A. P andis kohtuistungil sündmuse kohta järgmiseid ütluseid. A.-A. P töötab bussijuhina ja ta sõitis
8. liini, mida on ennegi sõitnud. On sõitnud seda nii kaua, kui bussijuhina töötab. Selles peatuses on ta peatunud erinevatel liinidel, põhimõtteliselt iga päev. Hommikul oli tal kiire ja ta ei jõudnud süüa. Tema südamesse lõi valu ja ta kaotas teadvuse. Pilt tuli talle ette alles siis, kui ta nägi posti (kõnniteel). Et mitte postile ette sõita keeras ta järsult vasakule. Ees oli buss. Rohkem ta midagi sellest situatsioonist ei mäleta, ei saagi mäletada, oli teadvuse kaotanud. Pilt oli must. Ta ei näinud, kuidas ta sinna sõitis. Kroonilisi kaebusi tal ei ole, aga tol hetkel lihtsalt kadus pilt ära.
9. Vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele selgitas A.-A. P ütlustes, et varem ei ole tal seda ette tulnud. Ta mäletab, et sõitis üle Tammsaare – Sõpruse ristmiku. Sõitis üle ja tundis, et midagi hakkab seest, haaras kinni ja pärast ei mäleta midagi. Südamesse lõi kõva valu, vasakule rindu. Ta sõitis, aga mismoodi peatusse jõudis, ei mäleta. Tal on madal vererõhk. Töötervishoiuarst ei tuvastanud tal terviserikkeid, mis takistaksid töötamist, aga ta peab oma vererõhku jälgima. 4-20-1670
10. Isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamiseks on kohtupraktikas välja kujunenud mitmed põhimõtted. Kohtul tuleb hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütluseid, kas ütlustes on vastuolusid teiste isikute ütlustega ning kas ütlused on eluliselt usutavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. aprilli
12. a otsus väärteoasjas nr 3-11-10-17, p 8).
13. A.-A. Pi kohtus antud ütlused on kooskõlas tema poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega. Juba siis on ta väitnud, et peatusesse sisse sõites tekkis tal rinnus valu, pilt kadus eest ära ja kui avas silmad, oli tema ees post ja seetõttu pööras ta vasakule (VT, tl 43).
14. Kohtu hinnangul on järjepidevad A.-A. Pi kohtus antud ütlused. Ta selgitas kohtuistungil, et ta mäletab, et sõitis Tammsaare – Sõpruse ristmikust üle. Sõitis rahulikult. Siis lõi valu sisse ja pilt kadus eest, kaotas teadvuse. Kohtuväline menetleja selgitas kohtuistungil, et tema hinnangul ei ole usutav, et menetlusalune isik suutis teadvuseta sõita nii pika tee ja keerata sisse bussitaskusse. Kohus kohtuvälise menetleja viidatud seisukohta ei jaga. Menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustest ei nähtu, et ta ristmikust alates kuni bussipeatuseni sõitis teadvuseta olekus. Ta selgitas, et mäletab, et sõitis üle ristmiku, sõitis rahulikult, siis kaotas teadvuse ja bussipeatusesse sõitmist ei mäleta. Seega võib sellest teha järelduse, et menetlusalune isik kaotas teadvuse vahetult enne bussipeatusesse sissesõitu.
15. Kõneolevas asjas on oluline tähtsus ka tunnistaja ütlustel. Nimelt andis kohtus tunnistajana ütluseid teise bussi juht D. F. Tema ütluste kohaselt suundus ta pärast liiklusõnnetust A.-A. Pi juhitud bussi ja küsis, mis juhtus. Tunnistaja ütluste kohaselt A. P vastas talle, et tal hakkas halb. Et silme eest läks mustaks. Menetlusalune isik oli tunnistaja sõnul endast väljas, šokis. Püüdis aru saada, mis juhtus. 17.

§ 31

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Süüteomenetluses ei ole üldjuhul tõendiks tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel. Erandjuhud, mil tunnistaja ütlus sellisel juhul siiski on käsitatav tõendina, on sätestatud KrMS § 66 lg-s 21, ja seda mh kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde (punkt 2). Kohtu hinnangul oli A.-A. P vahetult pärast liiklusõnnetusest kahtlemata veel tajutu mõju all. Tunnistaja D. F selgitas, et A.-A. P oli pärast liiklusõnnetust šokiseisundis. Samuti puudub alus arvata, et menetlusalune isik sündmuskohal tunnistajale vastates moonutas tõde. Seega on kohtu hinnangul tunnistaja ütlused ses osas käsitatavad tõendina.

1. Isegi kui KrMS § 66 lg-s 21 sätestatud alused puuduks, on tunnistaja ütlused selle kohta, millest ta on teadlikuks saanud teise isiku vahendusel, käsitatavad kaudse tõendina, mille abil saab kontrollida nimetatud isiku ütluste usaldusväärsust. Teisisõnu on tunnistaja D. Fi ütluste kaudu võimalik kontrollida menetlusaluse isiku A.-A. Pi ütluste usaldusväärsust. Sündmuskohal tunnistajale vastates ei olnud A.-A. Pil aega mõelda kaitsestrateegiale, vaid ta on kohtus räägituga samasisulist versiooni toimunu kohta avaldanud kohe pärast liiklusõnnetust. 4-20-1670
2. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu A.-A. Pi ütluste usaldusväärsusele. Muud kogutud tõendid menetlusaluse isiku versiooni toimunust ei kummuta. Kohtuväline menetleja on põhjendatult määranud isiku kohtuarstliku ekspertiisi. Ekspert on analüüsinud erakorralise meditsiini osakonna kaarti, väljavõtet haigusloost ja tervise infosüsteemist saadud materjali. Ekspert on jõudnud järeldusele, et digitaalsest tervise infosüsteemist saadud meditsiinidokumentide andmetel A.-A. Pil diagnoositud haigusseisundid ei mõjuta tema sõiduki juhtimise ning arusaamise võimet liiklusolukorras.
3. juuli
4. a töötervishoiualase läbivaatuse otsuse alusel on A.-A. Pil lubatud töötada oma ametikohal. A.-A. Pil ei diagnoositud
5. detsembril 2019 SA Põhja Regionaalhaiglas arstliku läbivaatuse ja teostatud uuringute alusel ägedaid haiguslikke seisundeid, mis võiksid põhjustada ägedat rindkerevalu või teadvusekadu ning mõjutada tema poolt sõiduki juhtimist ning arusaamist liiklusolukorrast (VT, tl 40).
6. Samas ei välista ägedate haiguslike seisundite puudumine tõsikindlalt lühiajalist teadvusekadu ehk minestust. On üldteada, et lühiajaline teadvusekadu ehk minestus võib olla tingitud õhu- ja/või vedelikupuudusest, kuumusest, näljast, stressist, madalast vererõhust vms. Seega on väärteoasjas keskse tähtsusega küsimuseks menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsus.
7. Lisaks juba viidatule osutab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsusele tõik, et ta on alates
8. a töötanud bussijuhina (KT, tl 9) ja tegemist on talle tuttava sõiduliini ning bussipeatusega, mistõttu on pigem kaheldav, et ta sellesse bussipeatusesse sisse sõites võis valida sedavõrd vale sõidukiiruse, mis tingis eesolevale bussile otsasõidu ja bussipeatuses seisva alaealise jalakäija riivamise.
9. Kohtule esitati ka väärteootsus, millega A. Pit on karistatud
10. augustil 2019 LS 223 lg 1 alusel
11. juunil 2019 toime pandud väärteo eest. Viidatud otsusest ega kohtuistungil antud selgitustest ei nähtunud, et ta oleks varem püüdnud sama versiooniga liiklusseaduse rikkumist selgitada ja et tegemist oleks kaitsetaktikaga, mida menetlusalune isik kasutaks. See viitab kaude tema ütluste usaldusväärsusele selles asjas.
12. Kohus rõhutab, et süüteomenetluses lahendatakse igat asja selles asjas kogutud tõendite alusel ja konkreetseid asjaolusid silmas pidades. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kaitsja viitab asjakohaselt, et see põhimõte kehtib ka väärteomenetluses. Sestap tõlgendab kohus väärteoasjas tekkinud kahtlused menetlusaluse isiku kasuks ja leiab, et tema ütlused toimunu kohta on usaldusväärsed.
13. Olukorras, kus inimene on teadvusetu, ei saa kohtu hinnangul rääkida liiklusnõuete rikkumisest ehk juba väärteokoosseisu objektiivsest koosseisust. Kui keha ei allu inimese kontrollile, ei ole ka tegu karistusõiguslikus mõttes ja rääkida ei saa vale liikumiskiiruse valimisest vms. Kui pole tegu, pole täidetud väärteo objektiivne koosseis. Seega ei ole vaja analüüsida subjektiivset koosseisu ehk seda, kas tegu on toime pandud tahtlusest või ettevaatamatusest.
14. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul

§ 132

p 3 alusel tühistada kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 17. märtsi 2020. a otsus väärteoasjas 4-20-1670 nr 2302,19,019618 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse aluse puudumise tõttu (puuduvad väärteo tunnused). Menetlusaluse isiku (kaitsja) kaebus tuleb rahuldada. 26. Kuna kohus lõpetab väärteomenetluse, tuleb menetluskulud jätta riigi kanda (

§ 38, Kr

MS § 183 lg 1). Seega jääb riigi kanda kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik