Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et esineksid
lg 2 sätestatud alused, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on pensionär, tema igakuise sissetuleku on 464.40 eurot. Krediidiasutuste andmetel on võlgniku arvelduskonto jääk 17.09.2020 seisuga 4.17 eurot. Maanteeameti andmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid. Võlgniku ettemaksukontol Maksu- ja Tolliametis puuduvad rahalised vahendid. Äriregistri väljavõtte kohaselt ei kuulu võlgnikule äriühingutes osalusi. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 99 769.30 euro ulatuses. Puuduvad teadaolevad pandiõigused võlgniku varale. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub võlgnikul maksuvõlg. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes käimas 5 täitemenetlust. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulek jääb ulatusse, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning seega ei ole võimalik tasuda jooksvaid kohustusi. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 99 769.30 eurot. Võlgniku suhtes on alustatud 5 täitemenetlust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, 3 2-20-10400 millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot
Kohus selgitab võlgnikule, et
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste põhjal on tema maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et ta on sattunud olukorda, kus tema poolt võetud kohustused on muutunud talle üle jõu käivateks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul nähtub täitemenetluse registri ja võlgniku poolt esitatud andmetest, et võlgnik on osalenud mitmes kohtuvaidluses, valdavalt kostjana seoses tema vastu esitatud võlanõuetega, millede osas on võlgniku suhtes jõustunud mitmed kohtuotsused, mida võlgnik ei olnud enam suuteline täitma, samuti ei suudetud neid täita täitemenetluse käigus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu
Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. 4 2-20-10400 Kohus selgitab J L´ile, et tulenevalt
lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui J L soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks J Li pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.