Obsah (7)

§ 121§ 47§ 45§ 249§ 55§ 158§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1037 Xi kaebus Tartu Vangla peale (raadio) Haldusasi Menetlusosalis

§ 121lg 4, § 252 lg 7, RÕS § 15 lg 8 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest ilmneb, et kaebaja soovib vangla vahendusel soetada endale isikliku raadio. Kaebaja vajab isiklikku raadiot, et kuulata talle meelepäraseid raadiojaamu, mitte Tartu Vangla poolt valitud nelja jaama, mida kaebaja peab propagandaks.
3. Kaebaja esitab järgmised nõuded ja taotlused: 1) vabastada kaebaja riigilõivust; 2) tuvastada Tartu Vangla õigusvastane tegevus; 3) kohustada Tartu Vanglat vangla poe vahendusel müüma raadioid; 4) saada tasuta riigipoolset advokaati; 5) suulist menetlust; 6) kontrollida kas, Eesti Vabariigi põhiseadusega on kooskõlas keelata Tartu Vanglas isiklikud raadiod ja sundida kuulama Tartu Vangla valitud nelja raadiojaama; 7) võtta kaebus menetlusse; 8) esialgset õiguskaitset, et kaebaja saaks koheselt soetada vangla poe vahendusel oma raadio ja kuulata meelepärast.
4. Tartu Vangla teatas
5. juunil 2020 vastuseks kohtunõudele, et Tartu Vangla dokumendiregistri andmetel ei ole X Tartu Vanglasse saabumisest kuni vastuse koostamise hetkeni esitanud pöördumisi seoses kohtunõudes välja toodud temaatikaga, st isikliku raadio soetamisega. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja kaebuse eseme ja nõuded ning punkti 8 kohaselt kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist võimaldada tal soetada isiklik raadio ning Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Käesolevas asjas esitatud kaebusega hõlmatud tegevuseks on kaebusest nähtuvalt isikliku raadio mittelubamine ja sellest tulenevalt kohustus kuulata Tartu Vangla valitud raadiojaamu. Kohustamisnõude lubatavus
2. Kohus selgitab esmalt, et

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. 5.1. Tartu Vangla 1. juuni 2020. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole enne käesoleva kaebuse kohtule esitamist läbinud isikliku raadio soetamise võimaldamiseks kohustamise nõude osas vaidemenetlust. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamiskaebuse esitamiseks läbimata. 5.2.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Praegusel juhul tuleb kaebaja nõue kohustada Tartu Vanglat vangla müüma poe vahendusel raadioid tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

2 Tuvastamisnõude lubatavus

1. Kaebaja soovib Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, mis kohtu hinnangul hõlmab vangla tegevust isiklike raadiote soetamise keelamisel ja raadiojaamade valiku piiramisel (kuulata saab vangla poolt valitud nelja raadiojaama). 6.
2. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse võib

§ 45

lg 2 kohaselt esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samas on seadusandja ette näinud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebus praegusel juhul kohane õiguskaitsevahend. Tõhusamaks vahendiks on kohustamisnõue, mille sisuks on vangla kohustamine raadiot vangla poe vahendusel müüma, et kaebaja saaks kuulata meelepäraseid raadiojaamu. Selleks tuleks esitada esmalt vastav taotlus vanglale ning vangla keeldumise korral on võimalus läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vanglas ja seejärel pöörduda kaebusega halduskohtusse. 6.2. Seega ei ole tuvastamisnõue praegusel juhul

§ 45

lg-st 2 tulenevalt lubatav ja kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

6.

1. Kohus peab vajalikuks juhtida käesoleva kaebusega seoses kaebaja tähelepanu veel järgnevale. Riigikohus asus
2. oktoobri
3. a otsuses asjas nr 3-3-1-28-15 seisukohale, et „isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest“ (p 33). Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et Tartu Vanglas kambritesse sisse ehitatud raadiotes nelja raadiokanali edastamist ei saa pidada ebapiisavaks raadiosaadete jälgimise õiguse tagamiseks ning informatsiooni saamiseks. VangS § 31 lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda, et tal võimaldataks kuulata muid raadiokanaleid kui vangla sisseehitatud raadio kaudu edastatavaid (Tartu Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 316-2697, p 12). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
6. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille eesmärgiks on, et ta saaks koheselt soetada vangla poe vahendusel oma raadio ja kuulata meelepäraseid raadiojaamu. 7.1.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 7.2.

§ 249lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.

Eelnevast ilmneb, et esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud küsimuses vaidemenetlust kaebajal käimas ega läbitud ei ole. Seega ei ole võimalik esialgse õiguskaitse taotlust esitada

§ 249lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kohustamisnõude osas kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, ei ole kohustamisnõude osas ka kaebemenetlust, millega esialgse õiguskaitse taotlust siduda. 7.3. X on esitanud kohtule ka kaebuses tuvastamisnõude, mille osas kohustuslikku kohtueelset menetlust VangS §-st 11 ei tulene. Esialgset õiguskaitset ei saa üldjuhul taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 688). Ka praeguses vaidluses ei oleks tuvastamisnõude osas esialgse õiguskaitse abinõuga võimalik tagada kaebaja õiguste tõhusat kaitset. 3 Seega ei pea kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks ja see tuleb jätta läbi vaatamata (

§ 55lg 2).

Muud menetluslikud küsimused

1. Kaebaja taotleb riigi õigusabi määramist. See taotlus tuleb jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata. Riigi õigusabi ei anta kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1), samuti juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5). Praegusel juhul on kaebaja esitanud kohtule kaebuse, mille kohus eeltoodud põhjustel tagastab. Seega puudub kaebajal kohtu hinnangul väljavaade oma õigusi selles menetluses kaitsta. Kaebaja on siiski esitanud kohtule kaebuse, milles väljendas selgelt oma eesmärke ning halduskohtule omase uurimis- ja selgitamiskohustuse tulemusena on kohtul olnud võimalik kaebajale ära näidata õiguste kaitse võimalused edaspidi. Seega ei ole alust anda riigi õigusabi praeguse haldusasja raames.
2. Kaebaja taotleb, et kohus kontrolliks kas, Eesti Vabariigi põhiseadusega on kooskõlas Tartu Vangla tegevus – isiklike raadiote keelamine ja kinnipeetavate sundimine kuulama Tartu Vangla valitud nelja raadiojaama. Kohus märgib, et

§ 158

lg 4 kohaselt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhimõtteliselt on võimalik, et halduskohus kontrollib kohtuasja lahendades, kas põhiseaduspärased on seaduse või määruse sätted, millest tulenevalt saab vangla piirata isikliku raadio soetamist ja kättesaadavate raadiojaamade valikut. Praegusel juhul tagastab kohus aga kaebuse menetlusnormidele tuginedes ega lahenda asja sisuliselt. Seega puuduvad asjassepuutuvad õigusnormid, mille põhiseaduspärasust kontrollida ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 10. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks, ja kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata. 11. Kohus märgib, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti kohtusse. Kaebajal on võimalus oma õiguste kaitseks esitada halduskohtule pärast kohtueelse menetluse läbimist

§ 37-39 nõuetele vastav kaebus.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4