Obsah (16)

§ 367§ 5§ 230§ 232§ 235§ 430§ 124§ 133§ 147§ 162§ 177§ 175§ 172§ 484§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula Otsuse kuupäev 09.märts 2020 Tsiviilasja number 2-19-116916 Tsiviilasi Vaga Tehnika Eesti Osaühing vs OÜ Nethol

§ 367alusel.

Kostja ei ole esitanud pretensioone hagejale 2 müüdud toodete koguse või kvaliteedi või muude tingimuste täitmata jätmise osas ning on arve nr 20182931 osaliselt tasunud. 29.10.2019 menetlusdokumendis hageja ei nõustu hagi vastuses toodud väidetega. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 27.08.2015 müügileping, mis kehtib käesoleva ajani. Lepingu punkti 7.2 kohaselt pikenes müügileping aasta kaupa. Juhul, kui üks pool ei soovinud lepingu pikenemist pidi ta sellest teatama 30 päeva enne lepingu tähtaja saabumist teisele osapoolele. Kostja müügilepingut üles öelnud ei ole, samuti ei ole ta teatanud oma soovist lepingut mitte pikendada. Seega müügileping kehtib, vastupidist peab tõendama kostja. Nimetatud lepingu alusel on 27.08.2015-03.09.2018 tehtud mitmeid tellimusi kostja majandus- ja kutsetegevuse raames. Lükkamaks ümber kostja väidet, et ta sõlmis 27.08.2015 lepingu ühe konkreetse objekti materjali ostuks, esitab hageja väljavõtte hageja arvežurnaalist kostja ostude kohta 27.08.2015-03.09.

1. Viidatud väljavõttest nähtub, et konkreetse objektiga lepingu sõlmimise järel sooritatud ost seotud ei ole ning kostja on märkinud tellimuse oma laokaubaks. Edaspidised kostja ostud on seotud objekti olemasolu korral selle nimetusega. Ühtlasi tõendab väljavõte püsivate lepinguliste suhete olemasolu hageja ja kostja vahel. Kui kliendiga sõlmitav müügileping on seotud konkreetse ehitusobjektiga, siis nii seda ka lepingus kajastatakse ja lepingu kehtivus seotakse objekti valmimisega. Juhul kui kostjal ei olnuks hagejaga kehtivat müügileping, siis ei oleks müüja võimaldanud ostjale krediiti ega oleks toimetanud 07.05.2018 kauba kostja Xxx objektile, Xxx enne kui arve oleks väljastatud ja täies ulatuses kostja poolt tasutud. Kostja väide, et arvele tuleb märkida lepingu viide, ei tugine RPS § 7 ja KMS § 37 lg 7 märgitud nõuetele. Kuna kostja eksis tellimuse esitamisel EVOR sadevee tihendite ID 600 koguse arvestusega, ostis ta varasemalt tellitud 29 tk lisaks hageja laost ise juurde 4 tk. Ost lisati koostamisel olevale arvele. Arve 20182931 on kostja kätte saanud 03.09.
2. Arvel on näidatud muu hulgas EVOR sadevee tihendeid ID 600 koguses 4 tk eraldi real. Kostja ei ole pärast arve nr 20182931 saamist kordagi vastu vaielnud, et arvele märgitud toodete EVOR sadevee tihendite ID 600 kogus ei vasta kokkulepitule ja/või ta ei ole täiendavalt märgitud 4 tihendit kätte saanud. Tänaseks on arve esitamisest möödunud 12 kuud ja 8 päeva. Ühtki vastuväidet kostjalt selle kohta, et ta arvel näidatud koguses EVOR sadevee tihendeid ID 600 ei tellinud ega saanud, esitatud ei ole. Hageja hinnangul on kostja minetanud lepingutingimuse mittevastavuse vastuväite esitamise õiguse. Pärast hagi vastuse esitamist tasus kostja hagejale 250 eurot. Seega võlgneb kostja seisuga 29.10.2019 hagejale põhivõlana 874,80 eurot ja viivisena 980,19 eurot. Viivise summa ületab hetke põhivõlga kuna kostja on hagimenetluse kestel (14.10.2019) tasunud võlgnevusest 250 euro suuruse summa. Lisaks taotleb hageja jooksva lepingujärgse viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest müügilepingus sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (874,80 x0,1% = 0,87 eurot/päevas) VÕS § 113 lg 1 ja

§ 367alusel.

Kostja seisukohad 11.10.2019 vastuses hagile on kostja seisukohal, et 27.08.2015 müügileping nr xxx on sõlmitud tähtajaliselt ja selle lepingu lõppkuupäev oli 31.12.

1. Mitte kunagi ei ole avaldatud soovi seda lepingut tähtajatult pikendada, kuna see oli väga konkreetselt ühe projekti leping ja pikendamise vajadus puudus. Arvel nr 20182931 (03/09-18) ei nähtu ühtegi viidet väidetavale lepingule. Arve põhiselt on maksetingimuseks 35 päeva jooksul, lepingu põhiselt oleks see pidanud olema 28 päeva. Sellest nähtub, et pooled ei pidanud 2015.a sõlmitud lepingut enam kehtivaks. Arve nr 20182931 põhiselt on kostja ostnud kaupu ja hageja on väitnud, et need on pakkelehega üle antud. Pakkelehel puudub üleandmise kinnitus arve viimase rea ehk EVOR sadevee tihend ID 600 4 tk üleandmise kohta, summa käibemaksuta 70 eurot, käibemaksuga 84 eurot. Arve maksetähtajaks on märgitud arvel 8/10/
2. Hageja on kinnitanud juba hagiavalduses, et on toimunud ettemakse summas 40 eurot; samuti on kostja tasunud enne arvel toodud maksetähtaega summad 3000 eurot; 3 2-19-116916 1000 eurot ja 4000 eurot, seega maksetähtajaks 08.10.2018 pidi kostja tasuma (13864,80 ettemaksed 40 - 3000 - 1000 - 4000 – üle andmata kaup 84), kokku 5740,80 eurot. Kuna arvel ei ole toodud täiendavalt kokku lepitud viivist, tuleb viivisarvestuses arvestada seadusest tuleneva viivisega, mis on 8 % aastas ehk 0,0219 % päevas. Isegi kui arvel oleks toodud viivise suurus, pole arve allkirjastatud ja seega tuleb ikkagi lähtuda seadusest tulenevast viivisearvestusest. Viivisesumma 04.09.2019 hagi seisuga peaks olema 193,70 eurot. Kuna hagejal on tõendamata ühe kaubakategooria üleandmine ja kostjale teadaolevalt ta sellist kaupa ei ole saanud, siis tuleb lugeda tasumata põhisumma jäägiks 1040,80 eurot. 29.10.2019 menetlusdokumendi kohaselt, kostja on 14.10.2019 tasunud osaliselt põhisummast 250 eurot. Kostja ei nõustu sellega, et leping pikenes automaatselt. Nimetatud leping on lõppenud ja antud osaliselt tasumata arvel pole selle lepinguga mingisugust pistmist. Raamatupidamise seaduse § 7 selgitab arvetel kajastumist vajavad andmed, muuhulgas viide lepingule, eriti lepinguliste tingimuste olemasolul nagu viiviseprotsent, kui see on suurem kui seaduses ettenähtud ehk siis kokkulepitud erisus, peab olema üheselt arusaadav ja arvel kajastuv. Antud juhul seda tehtud ei ole. Puuduvate kaupade osas teavitati müüjat, müüja oleks pidanud ka ise kontrollima oma arvet ja allkirjastatud saatelehte. Kostja on tasunud 14.10.2019 täiendavalt 250 eurot põhivõlast, seega on põhivõlg hetkel 790,80 eurot. Kostja on arvamusel, et hageja ei soovi tunnistada, et ei ole kohtumenetlusse dokumentide esitamisel kontrollinud võla hetkeseisu. Kostja palub võimaldada tasuda põhisumma 790,80 eurot ja viivised 250 eurot 31.12.2019.a. Hageja väide, et kostja käive on piisavalt suur, tekitab segadust, kuna kostjal on hetkel olulisi makseraskusi, seetõttu ka tasumised osaliselt ja võimalusel. Kohtu seisukoht Vastavalt

§ 5

lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 235

kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust: -hageja ja kostja sõlmisid 27.08.2015 müügilepingu nr xxx, mille p 1.1 kohaselt hageja (müüja) müüb ja kostja (ostja) ostab veevarustuse-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja sanitaartehnikatooteid 4 vastavalt lepingus sätestatud tingimustel ja korras; käesoleva lepingu tingimusi kasutatakse kõigi tarnete puhul; -sama lepingu p 4.3 kohaselt, tooted antakse üle ja võetakse vastu sortimendi ja koguse järgi vastavalt saatelehele; ostja on kohustatud tarnitud tooted koheselt üle vaatama; ülevaatuse käigus avastatavatest puudustest toodete nimetuste, koguse, kvaliteedi ja/või transpordikahjustuste osas tuleb saatelehele viivitamata teha märkused; saatelehele märkuste mittetegemisega kaotab ostja õiguse tugineda visuaalsel vaatlusel avastavatele puudustele ning eeldatakse puuduste tekkimist ostja poolt toodete mittekohasest käitlemisest; -sama lepingu p 5.2 kohaselt kohustus kostja (ostja) tasuma tarnitud toodete eest 28 päeva jooksul alates arve väljastamisest hageja (müüja) poolt; -sama lepingu p 5.4 kohaselt, arve tasumisest alusetu keeldumise või tasumisega viivitamise eest on hagejal (müüjal) õigus nõuda viivist 0,1% (null koma üks protsenti) tasumata summast iga viivitatud päeva eest; -sama lepingu p 7.1 kohaselt, leping jõustub sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni 31.12.2015; -sama lepingu p 7.2 kohaselt, juhul, kui üks pool ei teata teisele poolele 30 päeva enne lepingu tähtaja möödumist kirjaliku teatega, et ta ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb edaspidi leping samadel tingimustel 1 (ühe) aastaste tähtaegade kaupa; -sama lepingu p 8.3 kohaselt, pooled edastavad lepinguga seotud teated kirjalikult taasesitatavas vormis poole lepingus märgitud või poole poolt lepingu kehtivuse ajal teatatud või äriregistrile teatatud aadressile või elektronpostiaadressile; kirjalik teade loetakse teise poole poolt kätte saaduks, kui saatmisest on möödunud 3 kalendripäeva; -kumbki pool ei ole teatanud teineteisele, et ta ei soovi lepingu pikenemist; -hageja on esitanud kostjale 03.09.2018 arve nr 20182931 summas 13 864,80 eurot ja kostja on nimetatud arve kätte saanud; -07.05.2018 pakkelehe nr xxx kohaselt on kostja vastu võtnud sadeveekaevu SK800/630 2 tk, EVOR sadeveetorusid SN8 ID 600 174 m ja SN8 ID 500 72 m ning sadeveetihendeid ID 600 29 tk ja ID 500 12 tk seoses projektiga Xxx, Xxx; -07.05.2018 pakkelehel nr xxx ei ole märgitud arvel nr 20182931 märgitud EVOR sadeveetihendeid ID 600 kauba koodiga 676242 4 tk kokku summas 84 eurot (70€+20%); -kostja on ajavahemikul 02.07.2018 kuni hagi esitamiseni 04.09.2019 tasunud hagejale seoses arvega nr 20182931 12 740 eurot (sh ettemaksuna 4040 eurot) ning pärast hagi esitamist 250 eurot, kokku 12 990 eurot; -kostja ei ole hagejale tasunud ülejäänud osa arvest nr 20182931, so 874,80 eurot. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas poolte vahel sõlmitud 27.08.2015 müügilepingu nr xxx on lõppenud 31.12.2015 või kehtis ka 2018.a. Kohus leiab, et tulenevalt müügilepingu punktidest 7.1 ja 7.2 on leping pikenenud ühe aasta kaupa ja oli kehtiv ka 2018.a, kui kostja esitas ja hageja täitis 07.05.2018 pakkelehel nr xxx märgitud tellimuse ja väljastas 03.09.2018 arve nr

1. Kohtule ei ole tõendatud, et üks lepingupool on esitanud 2015.a või 2016.a või 2017.a teisele lepingupoolele müügilepingu p 8.3 kokku lepitud vormis ja viisil teate, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Samuti ei ole tõendatud, et leping oleks lõpetatud kokkuleppel või et üks lepingupooltest oleks esitanud lepingu ülesütlemisavalduse. Kohtule esitatud lepingust ei nähtu, et leping on sõlmitud konkreetselt ühe projekti jaoks. Hageja on esitanud arvete žurnaali, millest nähtub, et hageja on esitanud kostjale arveid ka 2016.a, 2017.a. ja 2018.a koguses, millest on põhjendatud järeldada, et poolte vahel olid püsivad lepingulised suhted ja aktiivne majanduslik koostöö. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtub, et poolte vahel oli hiljem, peale lepingut nr xxx, sõlmitud mõni muu leping, mille alusel väljastati arveid pärast 2015.a. Kuna arve nr 20182931 aluseks oli 27.08.2015 müügileping nr xxx, siis ei ole tähtsust asjaolul, et arvel ei ole viidet lepingule ja viivise määra. Samuti ei viita uuele lepingule asjaolu, et hageja on arvel märkinud maksmise tähtajaks 35 päeva, mitte 28 päeva nagu on kokku lepitud lepingus ja on teinud sellega maksmise tähtaja kostjale soodsamaks. 5 2-19-116916 Pooled on üksmeelel selles, et kostja on kätte saanud 07.05.2018 pakkelehel nr xxx märgitud kauba ja mille eest on esitatud 03.09.2018 arve nr
2. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas hageja on kostjale üle andnud arvel nr 20182931 märgitud EVOR sadeveetihendeid ID 600 kauba koodiga 676242 4 tk kokku summas 84 eurot (70€+20%). Ülejäänud arvel nr 20182931 märgitud kauba on kostja kätte saanud 07.05.2018 vastavalt pakkelehele nr xxx. Hageja on selgitanud, et on kostja tellimusel müünud kostjale täiendavalt 4 tk EVOR sadeveetihendit ID
3. Arvestades poolte vahelisi ärisuhteid, so sõlmitud lepingut, aktiivset koostööd, kostja poolt tehtud ettemakseid ja asjaolu, et hageja andis kostjale kauba üle mitu kuud enne arve esitamist, on veenvalt põhistatud, et hageja on märkinud pärast 07.05.2018 kostjale üle antud kauba 03.09.2018 arvele. Kostjale oli arve esitatud 03.09.2018 ja kostja ei ole enne kui käesolevas kohtumenetluses, so ~aasta pärast arve saamist, arve suurusele vastu vaielnud. Samuti on kostja esitatud arvet tasunud osadena alates 12.09.
4. Kohus ei pea usutavaks, et kostja jätkaks arve maksmist ja ei teataks hagejale arvel märgitud kaubast, mida kostja ei ole väidetavalt saanud. Vastavalt VÕS § 220 lg 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul ei ole kostja arvele nr 20182931 vastu vaielnud mõistliku aja jooksul. Seega tuleb VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Lähtudes eeltoodust on hageja nõue tervikuna põhjendatud ja tõendatud. Hageja on kohtumenetluses oma nõuet täpsustanud lähtuvalt sellest, et kostja on pärast hagi esitamist, 14.10.2019 tasunud hagejale 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt on seisuga 29.10.2019 hageja põhinõue kostja vastu 874,80 eurot. Kostja ei ole põhinõudele vastu vaielnud summa 790,80 eurot osas. Kohtu hinnangul on hageja põhinõue tõendatud tervikuna, so summas 874,80 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude täielikult ja mõistab kostjalt välja tasumata osa müügihinnast 874,80 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 27.08.2015 müügilepingu nr xxx p 2.6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tasumisega viivitamise korral viivist 0,1% (null koma üks protsenti) tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Seega on pooled viivise määras kokku leppinud. Vastavalt 03.09.2018 arvele nr 20182931 muutus hageja nõue sissenõutavaks 08.10.2018 ja viivise arvestamist on põhjendatud alustada 09.10.
5. Kohtule esitatud Danske Bank A/S Eesti filiaali 03.09.2019 teatisega nr K0-1, hageja teabega ja 14.10.2019 maksekorraldusega on tõendatud, et 09.10.2018 oli arve tasumata summas 5824,80 eurot. Viivise arvestus, viivise määr 0,1% päevas tasumata summalt: 09.10.2018-17.10.2018, summa 5824,80 eurot, 9 päeva, viivisekalkulaator 52,42 eurot, hageja arvestus 52,38 eurot; 18.10.2018-11.12.2018, summa 4824,80 eurot, 55 päeva, viivisekalkulaator 265,36 eurot, hageja arvestus 265,10 eurot; 12.12.2018-16.01.2019, summa 3824,80 eurot, 36 päeva, viivisekalkulaator 137,69 eurot, hageja arvestus 137,52 eurot; 17.01.2019-26.02.2019, summa 3574,80 eurot, 41 päeva, viivisekalkulaator 146,57 eurot, hageja arvestus 146,37 eurot; 27.02.2019-05.04.2019, summa 2574,80 eurot, 38 päeva, viivisekalkulaator 97,84 eurot, hageja 6 arvestus 97,66 eurot; 06.04.2019-14.05.2019, summa 2074,80 eurot, 39 päeva, viivisekalkulaator 80,92 eurot, hageja arvestus 80,73 eurot; 15.05.2019-07.06.2019, summa 1824,80 eurot, 24 päeva, viivisekalkulaator 43,80 eurot, hageja arvestus 41,86 eurot; 08.06.2019-15.08.2019, summa 1324,80 eurot, 69 päeva, viivisekalkulaator 91,41 eurot, hageja arvestus 91,08 eurot; 16.08.2019-14.10.2019, summa 1124,80 eurot, 60 päeva, viivisekalkulaator 67,49 eurot, hageja arvestus 67,49 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivise ajavahemiku 09.10.2018-14.10.2019 eest lähtudes hageja viivisearvestusest kokku summas 980,19 eurot.

§ 367

kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista

§ 367alusel viivise kuni põhinõude täitmiseni müügilepingus sätestatud määras.

Kohtu hinnangul on hageja nõue tõendatud ja on põhjendatud hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 874,80 eurot ja viivise ajavahemiku 09.10.2018-14.10.2019 eest summas 980,19 eurot ning viivise põhinõudelt (874,80 eurot) alates 15.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% põhinõude tasumata summalt päevas. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Hagihind

§ 124

lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133

lg 1 kohaselt, hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§ 133

lg 2 kohaselt, käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

§ 147

lg 1 kohaselt, avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

§ 147

lg 5 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Harju Maakohtule on hagiavaldus esitatud 04.09.2019. Seisuga 04.09.2019 on hageja põhinõue 1124,80 eurot, viivisenõue 912,70 eurot ja vastavalt

§ 133lg 2 ühe aasta eest arvestatud viivise summa 411,68 eurot.

Lähtudes eeltoodust on hagihind 2449,18 eurot. Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt

§ 175

lg 1 hageja lepingulise 7 2-19-116916 esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja kulud 495 eurot ilma käibemaksuta. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja on riigilõivu tasunud vastavalt hagihinnale Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 sätestatud määras. Seega on riigilõiv 250 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 5,5 tundi tunnihinnaga 90 eurot, kokku summas 495 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi järgmiselt: -maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 0,5 tundi 45 eurot; -hagiavalduse koostamine 04.09.2019 ja maakohtule esitamine 3,5 tundi 315 eurot; -kostja hagi vastuse analüüs, kompromissi ettepaneku koostamine ning hageja seisukoha koostamine kohtule 29.10.2019, kokku 1,5 tundi 135 eurot. Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud osaliselt.

§ 172

lg 9 kohaselt, asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 484

² kohaselt arvestatakse maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Kohtu hinnangul on põhjendatud sellest lähtuda ka siis, kui asja lahendatakse edasi hagimenetluses. Lähtudes eeltoodust peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise põhjendatud kuluks 20 eurot. Ülejäänud osas peab kohus õigusabitoiminguid menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikuks. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtu poolt märgitud ulatuses kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht) tervikuna arvestades peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid põhjendatud ja vajalikuks 5,5 tundi summas 470 eurot. Kohus määrab juhindudes

§ 138

, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 720 eurot ilma käibemaksuta, millest riigilõiv on 250 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 470 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on viivise väljamõistmist taotlenud.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 8