Obsah (6)

§ 44§ 38§ 45§ 28§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja numbrid 3-17-269, 3-17-271, 3-17-287, 3-17-285, 3-17-291 Määruse kuupäev 28. veebruar 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebused Tartu Vangla

) § 44 lg-le 1. Isik võib muul eesmärgil halduskohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Halduskohtumenetluse seadustik ega ka vangistusseadus kinnipeetavale muul eesmärgil kaebuse esitamise õigust ette ei näe. 9. Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (

§ 38

lg 4, RKHKo 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (

§ 45lg 2).

Riigikohtu praktika järgi ei ole

§ 45

lg 2 ls 3 järgi tuvastamisnõue hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil lubatav, kui hüvitamisnõue oleks ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-8809, p 11).

1. Kuigi kaebaja ei ole kaebustes selgelt märkinud, miks on tuvastamiskaebused tema õiguste kaitseks vajalikud, ei pea kohus otstarbekaks kaebajalt täiendavaid selgitusi küsida. Kohtule on praeguses menetlusetapis ilmne, et kaebajal ei ole vajalik tuvastamiskaebuse esitamine enda õiguse kaitseks alljärgnevatel põhjustel. 10.
2. Kohus peab võimalikke hilisemaid mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudeid praegusel juhul ilmselgelt perspektiivituteks. Seetõttu on kaebused Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks samuti ilmselgelt perspektiivitud. 10.
3. Kaebaja väidab, et Tartu Vangla kartseris viibides ei saa käia kirikus, Tartu Vangla kartseri kambris 1011 on väga väike laud ja toolid, kinnipeetav ei mahu laua taha istuma, kartseri üksikvangistus on mõjutanud tema vaimset tervist ja arst ei ole kontrollinud tema vaimset tervist, kartseris viibides ja jalutamas käies puuduvad sportimisvõimalused vangla jalutusboksides, kartseris on kambris seespool trellid, mis on liigsed ja rusuvad psüühikale. 10.
4. Kohtu hinnangul ei saa eelpool nimetatud tegevused ja vangla režiimiga kaasnevad paratamatud ebamugavused kaebajale kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist rahas RVastS § 9 lg 1 alusel. Isegi kui mittevaralise kahju tekkimist eeldada, ei kuuluks mittevaraline kahju hüvitamisele rahas. Arvestades, et kinnipeetavale määratakse kartserikaristus tema enda tegevuste tulemusena, on proportsionaalne taluda kartserikambris viibimisega kaasnevaid piiranguid. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seetõttu ei ole kaebaja välja toodud hilisem kahjunõude esitamise soov piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks. 2 10.
5. Kohus selgitab, et kui kinnipeetav peab õigusvastaseks nende toimingute tegemata ja haldusaktide andmata jätmist, mille eelduseks oleks tema taotluste rahuldamine ja loa andmine, tuleb vaidlustada konkreetset keelduvat toimingut või haldusakti (RKHKo 19.10.2015, 3-3-128-15, p 18–23). Selleks peab ta olema eelnevalt vastava taotlusega vangla poole pöördunud.
6. Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 04.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus ei näe praegusel juhul preventiivset huvi tuvastamiskaebuste esitamiseks. Individuaalse täitmiskava kohaselt kannab kaebaja karistust Tallinna Vanglas. Kaebaja esitas kaebused Tartu Vangla tegevuste peale ajal, kui ta viibis kinnipeetavana Tartu Vanglas. Asjaolu, et kaebajat võidakse aeg-ajalt veelkord Tartu Vanglasse tuua, ei muuda preventiivset huvi õigusvastase tegevuse ärahoidmiseks reaalseks. Kaebajal on kartserisse paigutamist võimalik ise vältida uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes.
7. Kohtule on tekkinud kahtlus, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on suure hulga kaebuste esitamisega koormata kohtusüsteemi, mida ei saa käsitada menetlusõiguste heauskse kasutamisena. Vastavalt

§ 28

lõigetele 1 ja 2 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (RKHKm 3-3-1-40-07, p 11). Kaebaja on väga lühikese perioodi jooksul esitanud halduskohtusse kümneid tuvastamiskaebusi (nt haldusasjad nr 3-16-2599, 3-16-2600, 3-16-2619, 3-16-2622, 3-16-2623, 3-16-2625, 3-162626, 3-16-2627, 3-16-2628, 3-16-2629, 3-16-2630, 3-16-2631, 3-16-2632, 3-16-2633). Kaebuste põhjendused on napisõnalised. Kaebaja on saatnud halduskohtusse kaks kirja, milles märkis, et

1. a oli alles kaebuste esitamise algus ja
2. a on tal plaanis esitada 3000 uut kaebust, samuti luuakse MTÜ Pritsib Tinti, mis hakkab tööle kõigis kolmes vanglas ja kohtusüsteemis. Seega võib järeldada, et X kaebused ei ole esitatud enda õiguste kaitseks, vaid kohtu koormamise eesmärgil.
3. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, tuleb tema kaebused haldusasjades nr 3-17-269, 3-17-271, 3-17-287, 3-17-285, 3-17-291

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

14. Kaebused kuuluvad tervikuna tagastamisele, mistõttu ei võta kohus seisukohta muude kaebuses esitatud taotluste osas. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 3