3-20-499 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-499 Määruse kuupäev 5. mai 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Aleksandr Sidorovi kaebus RESOLUTSIOON 1. Tagastada Aleksandr Sidorovi kaebu

§ 236

’ alusel menetlusse võtmata ning kaebajale tagastati määruskaebuse lisad 10-l lehel.

1. Tartu Halduskohtu
2. märts 2020 määrusega jäeti kaebus käiguta. Halduskohus leidis puuduste määruses, et

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 81

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul. Kohtule esitatud kaebus on võõrkeelne. Kaebaja taotleb, et kohus korraldaks ise esitatud dokumentide tõlkimise eesti keelde, kuna kaebaja ei valda eesti keelt. Kohus märgib, et sellisel juhul tuleb kaebajal tasuda tõlketeenuse eest. Kui kaebajal puuduvad vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, on tal õigus esitada menetlusabi taotlus tõlketeenuse kulude tasumisest vabastamiseks. Selleks tuleb tal määrusele lisatud menetlusabi taotluse blankett kohtule täidetuna tagastada. Ka tuleb taotlusele lisada kaebaja majanduslikku seisu tõendavad dokumendid, sh pangakonto väljavõtted taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Halduskohus jättis juhindudes

§ 120lg-3 kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja eelpool väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks. Puudused tuli kõrvaldada kümne

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 5.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb esmalt hinnata, kas vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik.

1. Halduskohus märgib, et Aleksandr Sidorovi kaebuse eesmärgiks on, et halduskohus kohustaks Riigikohut võtma menetlusse kaebaja määruskaebust haldusasjas 3-19-
2. Seega kaebuse esitaja vaidlustas Riigikohtu määruse. Riigikohtu määrus ei ole haldusakt, mille peale

§ 4kohaselt saab kaebuse esitada.

Kohtumäärusega täidetakse õigusemõistmise ülesannet. Kohtumääruste peale edasikaebamise võimalused on ammendavalt sätestatud kohtumenetluse seadustega. Riigikohtu määruse peale määruskaebuse või kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta ei saa edasi kaevata. Seega ei saa kaebuse esitaja kasutada ühtegi teist menetluskorda vaidluse lahendamiseks. Halduskohus ei saa kaebuse esitajale näidata, kuhu tuleks vaidluse lahendamiseks pöörduda.

1. Halduskohus märgib veelkord, et vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 146 ja kohtute seaduse (KS) §-le 2 tegeleb kohus õigusemõistmisega ega teosta avalik-õiguslikke haldusülesandeid. Õigusemõistmist läbiviiv või selles osalev organ ei ole haldusorganiks, küll on aga haldusorganiks täitevvõimu asutused, kui nad teostavad täitevvõimu ja seadusandlikku võimu, samuti Riigikogu Kantselei ja kohtuasutused, kui nad täidavad abistava iseloomuga haldusülesandeid.
2. Kaebus on esitatud kohtuvõimu poolt antud määruse peale, mis ei ole haldusakt. Riigikohtu lahendid on lõplikud ja edasikaebamisele ei kuulu. Seega ei ole võimalik Riigikohtu menetlusse võtmise keeldumise määrust vaidlustada ka halduskohtus.
3. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus

§ 121lg 1 p 1 ( ja p-i 2) alusel kaebuse.

Kuna kohus tagastas kaebuse, jääb ka kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2