Obsah (5)

§ 121§ 73§ 66§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2020, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-7121 /17259000312/ Kohtunik Anu Ammer Sekretär Keili Rosar Pr

§ 121lg 1 järgi.

Süüdistatav MAIKO HELIN, isikukood 38201304221, xxxx; elukoht xxxx; emakeel xxxx; xxxx; xxxx. Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kuus kehtivat väärteokaristust. Tõkend – ei ole kohaldatud. Asja läbivaatamise Kuupäev Kohtuotsuse õiguslik alus 20.01., 07.02. ja 12.02.2020, avalikul kohtuistungil KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 3, 9, ja § 179 lg 1 p 2 RESOLUTSIOON MAIKO HELIN süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. Katseaja alguseks lugeda 25.02.2020. Menetluskulud Välja mõista Maiko Helinilt menetluskulu riigituludesse: - 876,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; - 1418,40 eurot kaitsetasu adv. Toomas Laanemaa poolt õigusabi osutamise eest 1

§ 66

lg 1,3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 2294,40 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 191,20 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700009696 ning selgitus: „Maiko Helin, 1-19-7121, menetluskulu osamakse.“ Kui menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 17.03.
2. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 14.04.
3. I SÜÜDISTUS Maiko Helin on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 19.05.2017 kella 20:30 paiku xxxx asuva kortermaja trepikojas sõimas A Ld ning lõi teda ühe korra käega vasakule poole näkku, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja löögikoht läks punaseks. Oma sellise tegevusega tekitas Maiko Helin kannatanule valu ja tervisekahjustuse – näo punetus. Seega Maiko Helin, kahjustades oma tegevusega teise inimese tervist ning põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Süüdistatav Maiko Helin avaldas kohtuistungil, et süüdistus on temale arusaadav, kuid süüdi ta end ei tunnistanud, seletades, et 2017.aasta mais oli ta ühel õhtul xxxx, kus elavad tema elukaaslase vanemad. Läks lastega õue kiikuma, kui K K tuli tema juurde, rääkisid ja niisama lobisesid omi asju. Kui K nägi, et maja juurde sõitis A L poolt juhitud auto, siis hakkas ta rääkima, et see vend tuleb, et peaks temaga natuke rääkima, et neil on asjad. Ütles, et L tõmbas tal naisel autoukse lahti ja sõimas läbi, naine oli šokis ja nuttis seal, et peab minema temaga rääkima. Nägi, et K ja A rääkisid midagi, kuid ta ei keskendunud üldse, mida nad seal räägivad. Lihtsalt vaatas üle õla ja muigas, vaatas nende poole, et mis nad jauravad. Tema jaoks oli kogu see intsident ja probleem olematu. Ta arvab, et see ajaski teda muigama, et kaks meest lihtsalt klaarivad midagi. Ta ei teadnud, mis kannatanul peas toimuda võis ja kas kannatanu võis tema muigest ja naerust kuidagi valesti aru saada. Ilmselgelt inimene oli endast nii väljas ja iga asi, mis tal seal ümber toimus ajas teda nii närvi, et tal oli lihtsalt see, et saaks ennast kuskil välja elada. Ju siis nende pilgud kohtusid ja tema oli see esimene vend, kellele öelda. Tema sealt midagi muud välja lugeda ei oska, tema seda inimest varem näinud ei olnud. A L ütles, et „mis sa, türa, kuradi töll irveldad seal“. Tema hakkas sinnapoole minema ja hakkas liikumise pealt 2 selgitust nõudma, et miks ta niimoodi räägib ja kas ta räägib temaga ja kellega ta omast arust räägib. Ta hakkas suhteliselt kiire sammuga sinna minema, kuna Ld olid trepikoja ees ja hakkasid sisse minema. Küsiski ja siis saatis A veel teda paar korda perse. Läks sinnapoole. A jõudis juba kogu perega koridori minna ja ukse kinni tõmmata. Ütles, et tee uks lahti, et kellega ja kuidas sa räägid, et mis sul viga on. Siis sealt seest tuli kõike, et sinuga räägin, kuradi töll, et kes sa üldse oled. Ütles, et tee uks lahti, et räägime. Siis näidati keskmist näppu ja kõiki asju. Ust lahti ei teinud. Päris pikalt käis see jagelemine. Tema ütles, et tee uks lahti, kui niimoodi räägid ja tule välja palun. Tema vastu ust ei tagunud, võib-olla vaid koputas vastu ust, kuid ei mäletanud nii täpselt sest ta oli juba šokis, et kuidas üldse keegi käitub niimoodi. Suhteliselt rahulikult ütles et, vend, mida sa omale ette kujutad, et kellega sa oma arust räägin niimoodi, tee see uks lahti, tule räägime. A L ütles, et käi persse bla bla bla. Tema ei teadnudki seda algselt, alles pärast viis kokku ja kuulis, et tegelikult S K need võtmed viskas, sest tema tegeles läbi ukse rääkimisega. Tema keeras äkki ukse lahti, sest K andis talle võtmed. Keeras ukse lahti, koridor on seal meeter korda meeter, koridori sisse nad ei läinud, kõik asi toimus ukse peal. Nad ise hoidsid ust lahti, kuna uks oli selle vedruga. Ise olid seal ukse vahel Kiga, K oli tema kõrval. Sellel hetkel, kui ukse lahti tõmbasid lõpuks, hüppas A oma naise seljataha ja jätkus see sõimamine ja ülbitsemine. Türa kuradi tont, kes sa üldse selline oled. Oma lapsed olid tal seal kõik kõrval, kolm last oli, üks oli päris väike. Tema oli naise selja taga, nägu paistis naise selja tagant, ta lihtsalt viipas käega tema suunas sisuliselt vaid patsutades, et vend, kuidas sa räägid, et tule mõistusele, mida sa ropendad, karjud siin. Sellega piirduski see asi. Siis hakkasid seal lapsed karjuma. Oli vastu huuli näppudega patsutamine ja väga nõrgalt. Lihtsalt üle naise õla ütles, et kuule vend tegelikult ka võta kokku ennast. Näpuotstega puutus ta huuli, võib-olla kahe-kolme näpuotsaga. Ae lapsed olid juba paanikas karjumisest ja siis ei olnudki midagi, põhimõtteliselt keeras selja ja läks minema, läks tagasi enda laste juurde. Maha ta ei kukkunud ja neljakäpukil ei käinud. Kannatanu teda ei puutunud, nii kui uks lahti läks, kohe hüppas naise selja taha. Naine oli ees ja tema oli naise selja taga, lapsed olid kohe paremat kätt kõrval. Läks tagasi laste juurde, siis paari minuti pärast läks aken lahti ülevalt ja A ütles talle, et nüüd sul on persses kuradi tont, et kutsus politsei ja ütleb nagunii politseile, et ta lõid teda. Ta ütles, et nojah, ta ootab ka siis ära ja ootaski. Politsei tuli kohale. Läks ise politsei juurde. Politsei mingit kirjalikku seletust ei võtnud. Rääkisid loo ära suuliselt. Täpselt sama loo, mis kohtus rääkis. Sõna sõnalt ei mäleta, kolm aastat tagasi ju toimus. Aasta aega hiljem tuli kannatanu ise ta juurde, ta oli seal platsi peal ja küsis 1000 eurot, et siis võib selle asja ära lõpetada, et see asi unustatakse ära. Ta saatis Ae ühesõnaga puhkama. Ütles, et ei viitsi sellist juttu kuulata, see on nii kui nii ebanormaalne jutt, ta ei ole sellest jamast huvitatud. Trepikojaukse kinni tõmbamine käis vahetult tema nina ees. Ta hakkas jalutama kannatanu poole, et inimene tule räägi, miks sa käitud nii ja meetrine vahe oli ja tõmmati uks kinni nina eest. Tema ära ei läinud, sest tahtis selgitust saada, et miks ta niimoodi sõimab teda. Kui tema on täitsa võõras inimene, keegi tuleb ütleb, siis ta tahab ikka teada, miks ta räägib temaga nii. Patsutas kannatanut, kuna sealt tuli selliseid sõnu. Kõige rohkem, mis teda häiris, oli just laste ees selline käitumine, see oli nii matslik. Tema niimoodi ei räägiks laste ees ja täitsa võhivõõra inimesega. Seepärast nõudski selgitust, et mis tal viga on. Puutus kannatanut, et võib-olla siis hakkab mõtlema, mida ta suust välja räägib. Ütles, et tule mõistusele, et mida ja kellega sa räägid, kuidas sa käitud, mis sul viga on. Löök oligi sihitud vastu huuli. Kuna inimene räägib, siis oli eesmärk see, et patsutada huultele, et pane oma suu kinni. Kogu selle sõimlemise jooksul tema oma lapsed olid nutma ja karjuma hakanud, et issi lähme ära. Ta oli ju naisterahva selja taga niimoodi peidus, et üks silm ja huul paistiski välja. Ta teadis 100%, kuidas asi oli. Ta oli kindel, et ta ei ole kellelegi mingit valu põhjustanud. Mitte midagi sellist teinud, see ei ole niimoodi mõeldud. Lihtsalt kuule vend võta kokku ennast, mida sa räägid. Ta teab, kui tugevalt ta see hetk lõi teda ja mis eesmärgil. Ta kontrollib ennast. Miks kannatanu, kellega tal varem kokkupuudet ei olnud, peaks tahtma teda süüdi lavastada, sellest ta ei saagi aru. Ta on miljon korda seda mõelnud. Kui inimene nõuaks midagi, saaks aru, aga ta ei oska öelda ühtegi loogilist seletust sellele. Ta polnud näinudki seda inimest varem. 3 Kannatanu A L seletas kohtuistungil, et elas sündmuste toimumise ajal, s.o

1. mail 2017 xxxx. Tuli õhtul töölt koju peale kella kuut või seitset, täpselt ei mäleta. Tema naine ja lapsed olid xxxx maja juures, nad olid ka just sõidust tulnud ja vestlesid kergliiklusteel kahe kohaliku naisterahvaga. Naine ja lapsed ootasid teda, kuna pidid sõitma xxxx ämma sünnipäevale. Tuli K K ja hakkas süüdistama, et ta tema elukaaslast sõimas. K K elas samas majas, kus nemadki. Alguses olid suhted K Kga normaalsed, aga kui tekkisid parkimiskohaga probleemid, siis läksid suhted jahedamaks. Neil oli varem igal elanikul kindel parkimiskoht välja kujunenud, aga nii kui K tuli, hakkas see jonniajamine ja pull parkimiskohaga pihta ning sellest see intsident tekkiski. K süüdistas teda intsidendis K elukaaslasega, sest tookord oligi parkimiskoha probleem, olid pindamistööd ja K elukaaslane 50 km/h alas pani temast hooga mööda nii, et tal kive lendas vastu autot. Kui maja juurde jõudis, siis K elukaaslane oli selle parkimiskoha ära võtnud ja ta läks selgitama, et miks ta nii teeb. K elukaaslase jaoks oli põhiline, et mööda saada, et parkimiskoht endale saada. Tookord kutsus ta ka politseipatrulli, kuna tuldi tema ukse taha laiama ja laamendama.
2. mail olid seal Maiko Helin oma lapsega ja K. Maiko Helinat nägi esimest korda. Maiko Helin tookord oma lapsega seal jalutas, arvab, et ta oli K Kga seal. K viipas nurga taha, aga tema ütles, et ei hakka tulema, et tal on vaja ära minna. Hakkas minema, aga siis Maiko seal irvitas, talle pakkus see intsident lõbu ja tema ütles Maikole, et mis sa irvad tropp seal. Mehele käis see au pihta ja hakkas seal lõugama, laamendama ja märatsema, kasutas roppe sõnu väikeste laste juuresolekul. Tunnistas, et ka tema ütles kindlasti midagi K Kle, aga täpselt ei mäleta. Kinnitab, et võis inetult öelda K Kle ja Maiko Helinale, kui inimene läheb närvi, siis ikka ütleb. Vägivalda tema ei kasutanud. Nemad läksid perega rahulikult trepikotta, vaatasid, et mis Helin seal märatseb, sulgesid ukse ja mõtlesid, et ongi pääsenud, et las rahuneb maha, et las ta karjub seal hoovi peal. Vaatasid, et inimene läheb agressiivseks ja läksid ruttu trepikotta sisse, lukustasid ukse. Koridori uksevõtmed on ainult selles trepikojas elavatel majaelanikel. Läks trepikotta koos perega, s.o naine G L ja 3 last. Lapsed nägid ka seda sõnavahetust pealt. Tema võttis oma tööriided ja hakkas üles minema. Järsku hakkas all kisa pihta. Maiko ja K hakkasid vastu ust taguma, Maiko tagus isegi vastu klaasi, vaata, et lõhub veel klaasi ära ja siis järsku uks avanes. Vanem tütar ja naine hoidsid ust kinni ning K K ja Maiko Helin mõlemad tirisid jõuga ust lahti ja irvitasid ka veel seal. G kuulis ka, et K röökis, et S (S K) viska. K K elas teises trepikojas ja temal nende trepikojavõtit ei olnud. K läks võttis võtme, naabrinaine oli akna peal ja see viskas talle võtme ja siis tehti uks lahti. Siis tuligi Maiko talle ligi, karjus ja virutas talle vasakule poole näkku, tundis ikka kõvasti valu. Seda ta ei jõudnud märgata, kas lõi lahtise käega või rusikaga aga hoop oli tugev ja tekitas valu. Kuigi täna enam ei mäleta, kas löök oli lahtise käe või rusikaga, siis eeluurimisel on öelnud, et lahtise käega. Löögi tagajärjel jäi punane laik näkku, õnneks siniseks hiljem ei läinud. Enne seda lööki Maiko Helin röökis ja oli täitsa segane. Trepikojas on kaks osa, tema oli seal trepipoolses osas. Astus sinna suuremasse koridori sisse. Naine oli tal selja taga, keldripoolses nurgas. Kõik käis nii kiiresti, Helin hakkas seal laamendama, ta tõmbas naise kaitseks Helina pikali maha ja siis Helin pani sealt neljakäpukil ukse poole minema ja lõugas edasi seal õues kuni patrulli tulekuni. K K seisis löömise ajal kusagil ukse juures ja ei teinud midagi. Pärast olid mõlemad õues kuni patrulli tulekuni. Politseisse helistas G ja politsei tuli üllatavalt kiiresti. Kui politsei tuli, siis Maiko isegi tunnistas politseile, et lõi teda. Politsei hakkas ütlusi võtma, alguses läks Kiga rääkima. K tõmbas siis ka kohe ennast tagasi, oli nii korralik poiss. Naispolitseinik tegi temast ühe pildi ka. Pidas vajalikuks, et see asi jõuaks politseisse ja kohtusse, kuna see mis seal toimus, see oli juba ülemäära. Enne politsei tulekut käis toas ja tuli ka akna peale ning võis aknast midagi öelda küll, kuna Helin laias õues aga mida, seda enam ei mäleta. Tunnistaja G L ütluste kohaselt oli
3. aasta
4. mai õhtupoolik ja A tuli töölt koju äkki kuue paiku. Nad ootasid pereisa koju, pidid edasi sõitma minema. Tema tuli eelnevalt lastega sõidust ja jäi maja otsa meest ootama, rääkides maja otsas kahe külanaisega nii kaua juttu, kui A tuli koju. A tuli koju tööautoga, parkis auto maja otsa ära, tuli nende juurde. Eelnevalt K tuli 4 Aele midagi seletama, aga mida, ta ei kuulnud, kuna oli kaugel. K elas nende endises kodumajas teises trepikojas kolmandal korrusel. K hakkas kiusama parkimiskohaga, kuna neil olid kõigil seal välja kujunenud omad kohad, aga tema tuli kui uus ja hakkas sinna panema, kuhu nemad panevad. Tema käis korra ukse taga, ütles, et ole normaalne, et neil on kõigil omad kohad, et võid teise kohta panna. Siis K saatis ta pikalt, aga ega nad rohkem temaga läbi ei käinud. Ki elukaaslane, kellega ta koos elab, sõitis temast xxxx vahel oma xxxx mööda, siis kui need teetööd olid, kildu lendas nende auto vastu ja siis ta ka andis politseile teada sellest. Eks sellest ka see mitte läbikäimine. Samas ka mingit viha pole olnud, et kättpidi kallale läheks või tahtlikult midagi teeks. A võttis oma suure kohvri ja toidukoti kaasa ning hakkas toa poole minema. Läksidki tuppa. Neil on esimene trepikoda. Maiko kiikus lastega ja K oli ka seal ja siis ta seal veel midagi hõiskas ja hõikas, aga ta ei mäleta kõiki asju. Maikot oli varem xxxx vahel näinud ikka laste ja naisega. K ja Maiko olid sõbrad, on enne ka näinud, kui nad koos on olnud ja käinud. Nad läksid toa poole. K midagi seal ütles ja eks A oli juba kuri nende peale, mis ta seal maja otsas ütles ning Maiko ka naeris ja vehkis. A ütles ka, et mis sa irvitad seal ja siis Maiko läks hästi kurjaks, hakkas seal roppusi panema, hakkas räuskama, eks ta ütles ka midagi vastu, et rahunegu maha ja mingu sinna samusesse kohta võib-olla ja kõndis trepikotta ära, aga siis Maiko läks eriti kurjaks. Maiko tuli kohe ja hakkas nende poole jooksma, aga A läks suuremate lastega ees, kõige väiksem oli tal puusa peal ja ta tõmbas trepikojaukse lukku. Mõtles, et ongi nüüd kaitstud, et trepikojas sees. Trepikojauks käis lukus ja võtmed olid ainult trepikoja elanikel. See pilt tal ei unune eal, kuidas Maiko tagus. Seal oli uks ja kõrval oli klaas, ta tagus vastu klaasi rusikatega südamest kohe ja siis ta ütles, et ta kutsub politsei. Maiko karjus selle peale vastu, et kutsu, mis ta ikka teeb. Nii oligi. A läks ühe lapsega ülesse kotte ära viima, aga tema millegipärast jäi alla, üks laps oli tal puusa peal ja oli tal koguaeg kaasas. K tuli ka maja ette kohe trepikojaukse juurde ja ta kuulis, et viska ja eks see siis oligi, et viska võti. Pärast selgus, et tema naabrinaine nimega S K, olevat visanud nende trepikoja võtme alla, sest üks hetk hakkas trepikojauks lahti minema lukust. Tema hoidis nii palju, kui suutis oma jõuga seda trepikojaust kinni, et ei saaks lahti tõmmata ja ta xxxx tütar ka aitas kinni hoida. Tüdruk nuttis, see kisa oli hirmus, mis seal oli. Pärast juba kui käis politsei nende juures ära, siis S läks trepikotta lastele vastu ja ta ütles talle, et miks selle võtme andis, et selline sõjaolukord on trepikojas, et see ei ole normaalne. S väitis, et tema lapsed tahtsid tuppa tulla. See oli tahtlikult võtme andmine, et saaks sinna märatsema tulla. S oli tegelikult koguaeg ka akna peal. Uks läks lahti, poiss oli alla tulnud ülevalt ja karjus issit alla, A tuli alla. Maiko tuli samal ajal sisse, aga neil on trepikojas topelt uks-välimine ja sisemine uks. Nii kui A uksest sisse sai, siis Maiko Ae sinna ukse nurka lükkas ja käsi käis ka kohe Aele silma alla, vasakule poole tema arust. Eks ta karjus ja lõugas, helistas 112-le, kutsus politsei välja, kes tuli seekord väga kiiresti. Maiko enne löömist midagi seletas, aga ta ei mäleta mida, ta ikka räuskas kõvasti. K oli vait, ta ei astunud trepikojauksest sissegi. Maikol olid käed koguaeg rusikas, kui ta tagus vastu klaasi, ta tuli sisse ja märatses, ta oli kuidagi nii keevaline. Täpselt ta ei mäleta, kas oli lahtine käsi või rusikas aga löök tundus talle tugev, sest Ael käis nagu nõks ja löögi inertsist lendas A tahapoole, lendas ukse nurka. Kui Maiko trepikotta sisse sai ja Ae sinna nurka lükkas ja käsi ka käis, lapsed ju ka nutsid, seda oli liiga palju. See hetk ta mingi aeg igatahes helistas 112-te ka, kuna hirm oli aga täpselt ei mäleta, mis hetkel helistas. A hakkas ikka vastu ka, surus Maiko trepikojauksest välja. Kui politsei tuli olid Maiko Helin ja K K veel maja juures. Tema jäi politseid ootama trepikotta. Ael põsk õhetas mitu päeva, oli punane, ta pani bepantheni kreemi peale ja see aitas, aga näha oli, et löögist. Tuli politsei, tulid naisterahvas ja meesterahvas, küsisid, mis juhtus ja rääkisid neile ka ära, mis juhtus. Naisterahvas tegi Ae silma alt sellest kohast pilti. Meespolitseinik läks õue rääkima teiste meestega, Ki ja Maikoga. Seda ta ei kuulnud, mida Maiko ja Kiga räägiti. Kolisid hiljem sealt ära, sest läbisaamine oli võimatu. Tekkis üks punt sinna, tuli üks ja teine intsident ja kõik aeti ühte patta ning kogu see kari hakkaski vastu, ei saanud enam istuda ega astuda, see ei olnud enam elu seal. Tunnistaja M M andis ütlusi, et töötas
5. mail 2017 Rakvere politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna ja oli tööl koos K K. Said väljakutse xxxx juurde seoses kakluse või 5 löömisega. Läksid kohale. Maja trepikoja ees seisis A L koos oma abikaasa ja lastega. Seal maja ees oli mänguväljak, seal oli lapsi ja olid ka mõned täiskasvanud. Maiko Helin oli seal eemal koos oma tuttavaga. Läksid trepikoja juurde ja esialgu suhtlesid nende perega, et mis seal juhtus. At ta teab nägupidi juba üle 30 aasta. Ael on naabrimehega juba pikemat aega probleemid, A sel teemal on temaga rääkinud, kui on kokku puutunud. Mis tol juhul konkreetselt see probleem oli, seda ta ei mäleta. Seal küll on parkimisega ja muude asjadega pidevalt probleemid. Nagu ta aru sai, siis seekord jõudis asi nii kaugele, et keegi lõi At. Seda ta mäletab, et Ael oli kuskil põse peal löögijärgne punetus. Ta on politseitööd 25 aastat teinud ja kui ikkagi inimest on löödud, siis on see punetus teistmoodi. Kui inimene ise punetab, siis on mõlemal pool punetus olemas, aga see oli selline löögijärgne puna. Mitte küll väga tugev löök, sest sinikat ei olnud aga oli aru saada, et on löödud sinna põse pihta. Ta on käinud paljudel peretülidel ja kaklustel ja näeb kohapeal ära, kas on kedagi löödud. Kui inimene punastab, siis ta on teistmoodi laiguline, aga kui on löödud, siis on kas sellised näpujäljed kuskil või peopesa jälg, see oli nagu selline värske punetus. Sellest järeldaski, et tegemist on löögijäljega, sest kui inimene lihtsalt punastab või vihastab, siis ta on üle kere selline punane, aga kuna ta on seoses oma tööga küllalt peretülidel ja kaklustel käinud, siis ta oskab vaadata, mis on värske löögijälg või mis on midagi muud. Teine põsk ei olnud punane. Kes lööja oli või mismoodi lõi, seda ta ei mäleta aga löödi käega. Aga patrullilehes peaksid need andmed kirjas olema. Tookord täitis patrullilehe K, sest tema alguses oli roolis ja siis K täitis patrullilehte. Info, mis sinna kirja läheb, on see, mis teate sisu oli ja see, mis kohapealt info kokku saab. Paari sõna sai rääkida nendega, siis näidatigi, et kaks meesterahvast, kellega probleemid olid, need olid seal eemal. Tema kutsus meesterahvad maja nurga juurde ja küsis andmed. Seda ta mäletab, et tunnistati, et mingi probleem oli. Seda, et löömist keegi tunnistas, seda ta ei mäleta, aga mingi probleem neil omavahel järjekordselt oli, seda tunnistasid need meesterahvad, kes seal maja ees alguses olid. Rääkis meesterahvastega, aga mida konkreetselt, tõesti enam ei mäleta, kuna sellest on nii palju aega möödas. Arvatavasti pani kõik andmed kirja, küsitles, aga mida konkreetselt, seda täpselt ei mäleta. K K oli nende perega koos ja ta tegi Aest ka pildi ja eks ta seletas, mis edasi teha. Punetus ei olnud alus, et kutsuda kiirabi. Nii tõsist vigastust ei olnud. Noormehed maja nurgas täiesti rahulikult pidasid end üleval, sai täitsa normaalselt nendega rääkida, ilusasti anti oma andmed, seda ta mäletab. Kui nemad sealt ükskord lahkusid, siis oli asi kõik rahulik. Tunnistaja K K seletas kohtuistungil, et on Maiko Helina sõber. Täpselt ei mäleta aga suvel kaks aastat tagasi toimus see sündmus. Umbes pool aastat enne seda tuli G L talle ukse taha, sellepärast, et ta olevat parkinud tema parkimiskohale ja äkki ta saaks oma auto eest ära ajada. Ta ütles, et kuidas see võimalik on, et ta tema parkimiskohal on. Siis naine ütles, et on niimoodi välja kujunenud parkimiskohad. Ta ütles, et nad pargivad sinna, kus on vaba koht. Siis naine ütles, et kui ta ära ei aja, siis tuleb sellest sõda. Ta ütles, et no selge ja pani ukse kinni. Läks akna peale ja vaatas, et oli ta auto sisseistuja ukse kinni parkinud. Ta tegi isegi pildi sellest. Ütles, et mis asja sa teed, mismoodi ta autosse siis saab, karjus akna pealt. Lõpuks oligi nii, et vahet pole, läks ära akna pealt ja mingi aeg läks uuesti vaatama, siis oli auto eest ära aetud. Teine kord ta ise oli xxxx tööl ja naine helistas paanikas, rääkis, et samamoodi mingi parkimiskoha teema oli ja siis tema autol, kus naine istus sees ja koer istus sees, tõmbas A L küljeukse lahti ja sõimas näo täis põhimõtteliselt. Mingit vägivalda enne seda päeva ei olnud. Vägivalda ei olnud, aga reaalselt tungis tema autosse lihtsalt lampi sisse ja sõimas ta naise näo täis, see on ebareaalne.
6. mai 2017 ta läks üldse DVD-sid viima videolaenutusse. Jõudis õhtupoolikul xxxx tagasi, A L ja G L tulid autost välja ning tekkiski sõnaline konflikt, ahv või midagi sellist tuli sealt lampi. Lastega koos tulid välja ja siis läkski sõnaliseks konfliktiks nende eelmiste asjade pärast, mis on olnud. A L alustas ja ütles talle ahv. Tulid veel sõnelused ja lõpuks hakkasid tuppa minema ja hüüdis sealt Maiko Helinale, et mida sa ahv hirnud või tsjort, ta ei kujuta ette, mis asja. Maiko Helin oli lastega liivakastis või kiikus. Maiko Helina elukaaslase vanemad elasid xxxx tema kõrvalmajas. Kuna ta Maiko elukaaslast tunneb väga ammu, siis on Maikoga ka nüüd sõbrad. Maiko Helin sattus konflikti, kuna ajal kui ta lastega mängib lihtsalt ja keegi sõimab ahviks teda, siis ta ikka läheb selgitust nõudma. Tema ei tea, 6 miks A üldse hakkas Maiko Helinat solvama. Maiko läkski selgitust nõudma ja oli ukse ees, L sõimas jälle Maikot ja teda ning siis Maiko põhimõtteliselt patsutas vastu nägu, vastu põske, tõmbas näppudega üle ja ütles, et mida sa teed, endal lapsed seal. See toimus A L trepikoja ees. Trepikoja ees olid tema, Maiko, A L, tema abikaasa ja lapsed. Trepikotta ei olnud jõudnud keegi astuda. Tema oli seal samas kõrval, kui patsutamine toimus. Maiko Helin patsutas ja ütles, et tule mõistusele, mille pärast sa esiteks sõimad mind ja teiseks sul endal lapsed siin kõrval ja ropendad. Siis nad jooksid trepikotta, nemad olid väljas, tõmmati uks kinni ja too hetk nad tahtsid selgitust nõuda. Maiko rääkis rohkem ja siis sõimati läbi trepikoja klaasi ja lõpuks näidati keskmist sõrme ja siis nad palusid võtit. Ülevalt viskas A L naaber neile võtme. Nad said ukse lahti ja siis jätkus see sõnasõda. Koridoriukse pani lukku A L tõenäoliselt vist. Temal ja Maiko Helinal sinna trepikotta põhjust minna ei olnud, tema seal ei elanud. Koridoris täiesti kindlalt enam mingit füüsilist konflikti kellegi vahel ei olnud. Tema ei käinudki trepikojas. Tema ja Maiko ei sisenenudki reaalselt trepikotta. Siis edasi läksid nemad minema ja Ld läksid koju vist. Akna pealt L karjuski, et ta kutsus politsei ja Maiko hüüdis, mille eest ja ütleski, et selle eest, et sa mind lõid. Maiko ütles, et ta ei löönud ja siis A ütles, et politseile nii kui nii ütleb, et ta lõi. Siis tuli politsei ja küsiski, milles teema on, nad rääkisid oma loo ära ja siis laheneski kõik sellega. Tema meelest see patsutus ei tekitanud kannatanule valu. Ta on ise ka naise käest saanud sellise patsutuse vastu nägu, see kindlasti ei tee haiget. Ta on täiesti kindel, et see patsutamine toimus trepikoja ees ja trepikojas ei olnud mingit füüsilist konflikti kellegi vahel. Vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes, avaldati kohtuistungil KrMS § 289 lg 1 ja 2 alusel K K kohtueelses menetluses antud ütlused Tema oli ülekuulatud politseis 23.jaanuar 2018 ja siis ta rääkis: "A läks oma kortermaja trepikotta ja pani ukse enda järel kinni. Mina ega Maiko kumbki sinna sisse ei saanud, meil ei olnud võtit selleks. Maiko palus Ael korduvalt uks lahti teha ning ütles Aele, et kui ta seda lahti ei tee, siis ta lööb selle ukse maha. A muidugi ust lahti ei teinud. Kogu selle kisa peale oli ülevalt naaber S K akna peale vaatama tulnud, et mis kisa õues on. S küsis meie käest, kas me tahame korteri välisukse võtmeid, mille peale ma vastasin jaatavalt ning ta viskas kohe võtmed alla. Me avasime kortermaja välisukse võtmega ning sisenesime koridori. Mulle meenub, et A, tema naine ja lapsed olid kõik koos koridoris ja lihtsalt seisid seal. Maiko veel küsis Ae käest, keda A ahviks sõimab, mille peale A midagi ärritavalt veel vastas Maikole, mis muidugi ajas Maiko endast välja ning Maiko võttis käelaba ja lahtise käega patsutas sõna otseses mõttes Aele vastu põske. Ma nägin seda ise pealt." Siis on ta öelnud, et kõik olid koridoris. Kortermajas, seal on väike karp, kus on pisike koridor ja sinna mahubki reaalselt kolm inimest sisse. Ta otseselt ei jälginud, kas on katuse all või on keegi katusest väljas. K K selgitas, et kaks aastat tagasi oli sündmus, väga palju asju on vahepeal olnud. Mäletab, et see patsutamise teema oli, aga löömist seal ei olnud. Patsutamine toimus koridoris sees või väljas, seal samas kuskil aga kindlasti pärast ukse lahti tegemist. See hetk kui sõnavahetus käis ja patsutamine, ta ei näinud, kas Maiko Helina naine oli seal juures. Politseile rääkisidki, et patsutus ja mitte midagi rohkem ei juhtunud, kuna tema sõimas neid ahviks ja siis oli pärast see parkimiskoha teema. Aga seda, et Maiko oleks löönud, seda nad ei öelnud. Miks seda patsutamist üldse vaja oli, seda ta ei tea, seda peaks Maiko käest küsima. Tema ei patsutanud teda. Temal oli alguses probleem ja pärast, kui inimene sõimas Maikot, kujunes Maikol sellest probleem. Tunnistaja A L seletas kohtuistungil, et elas
7. aasta mais xxxx ja A L oli sel ajal tema naaber. Tema läbisaamine A Lga oli väga halb. Sellepärast, et pidevalt on A tüli norinud, kiusanud lapsi, elukaaslast. Novembrikuus kutsus tema politsei välja. A L on kutsunud talle ka teadaolevalt ühe korra politsei. Põhjus oli selles, et läksid samamoodi riidu. Ta hakkas välja minema ja nad hakkasid ära sõitma, tal oli närv nii must, et võttis oma autovõtme kimbu ja viskas vastu nende autot. Sündmusest
8. aasta maikuus, sellest, mis toimus kannatanu ja Maiko Helina vahel, otseselt ei tea midagi, aga ta elukaaslane S K rääkis, kuna ta oli ise akna peal. Ise ta seda sündmust pealt ei näinud. 7 Kohus uuris kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid: - Patrullilehe koopia 19.05.2017 tööl olnud patrulli töö kohta koos politsei poolt tehtud fotoga ning asitõendi vaatlusprotokoll – kella 20.00-08.00 oli tööl patrull M. M ja K. K. 20:48 xxxx kaklevad kaks meest, lapsed nutavad. Teataja G L. Aastatepikkune naabrite tüli. Maiko Helin oli löönud korra A Ld. Sõneluses osales veel K K. A. Lst tehti pilti ja selgitati, kuidas soovi korral edasi toimida. Fotol on kannatanu nägu pildistatud vasakult poolt, põsel punane laik /tl 1-3, 4/. - Asitõendi vaatlusprotokoll koos andmebaasi väljatrüki ja CD-plaadil oleva salvestisega – vaadeldud häirekeskuse kõnefaili 19.05.2017 toimunud intsidendi kohta, mille kohaselt kell 20:42:28 helistas häirekeskusesse G L, kes teatas, et tal on vaja politseid xxxx. Üks mees tuli mehele kallale. Lapsed nutavad. Võõrad inimesed on, üks hõõrumine käib juba pikemat aega siin nende troppidega. Käes ei ole midagi, ta tõmbas ukse lahti, naaber andis võtme, et said ukse lahti teha ja kallale tulla /tl 5-7/. -Karistusregistri väljatrükk – Maiko Helinal kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kuid on 4 kehtivat väärteokaristust, millede eest mõistetud rahatrahvid on tasumata /tl 9/. -Tõend Maiko Helina maksustatava tulu kohta - puuduvad andmed Maiko Helinale aastatel 2015-2019 tehtud väljamaksete kohta /tl 8/. III KOHTU PÕHJENDUSED KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Kogutud tõenditest tuleb lähtuda kogumis ning hinnata nende usaldusväärsust ja elulist usutavust. ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb väga hoolikalt hinnata kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja nenede elulist usutavust ning seda, kas neil on motiiv, et valetada. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et Maiko Helina ja tunnistaja K K ütlused ei ole usaldusväärsed selles, et Maiko Helin ainult õrnalt patsutas kannatanut vastu põske ning ainult riivas näpuotstega tema suud. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. Käesolevas asjas kogutud tõenditest ja faktilistest asjaoludest tulenevat tervikpilti hinnates jõudis kohus järeldusele, et nii Maiko Helina kui ka K K puhul on tegemist katsega välistada süüdistatava poolt vägivallakuriteo toimepanemine ja süüdistava vabanemine vastutusest. Maiko Helina kaitseversioon toimunust ei ole usutav, kuna ta on andnud ütlusi, mis ei kattu teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega ja nii kannatanu kui tunnistajate ütlustega. Kannatanu A L ja tunnistajad ei eita, et suhted olid majaelanike vahel juba enne halvad ja 8 põhjuseks oli parkimiskohtade nappus. Samuti kinnitavad nii A L kui ka G L, et tol korral läks A Ll K Kga ja hiljem ka Maiko Helinaga ütlemiseks ja sõnavahetuseks ning ka kannatanu kasutas just mitte kõige viisakamaid sõnu. Maiko Helin tunnistab, et tal ei olnud A Lga ning kannatanu ja K K vaheliste probleemidega mitte mingisugust kokkupuudet ning ta sattus sündmuste keerisesse täiesti juhuslikult. Samas ei osanud ta kohtus anda mõistlikku selgitust sellele, miks oli vaja minna kannatanule järgi ja miks oli vaja selgitust nõuda, kui oleks saanud ka lahkud. Kannatanu eemaldus koos oma perega maja eest ja varjus trepikotta, et tüli ning sõnelus lõppeks ja asi laheneks ning sellega oligi selleks hetkeks tüli lahenenud. Vaatamata sellele otsustas Maiko Helin, kes ei olnud tegelikult selle tüli põhjusega üldse seotud, minna aru pärima ja selgitust nõudma ning asju klaarida. Selleks tungis ta luba küsimata võõrasse trepikotta ja ründas sinna eemaldunud kannatanut, lüües kannatanut käega näkku. Selles kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, kas toimus kehaline kontakt süüdistatava ja kannatanu vahel, vaid selles, kas selline tegevus põhjustas kannatanule valu. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, s.o näiteks löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine, pikali tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kohus nõustub prokuröri poolt väljendatud seisukohaga, et arvestades asjaolu, et kannatanu puhul oli sündmuse ajal tegemist xxxx meesterahvaga ja süüdistatava puhul noore turske 35aastase mehega ning löök oli nii tugev, et tekitas näkku punase löögijälje ja löögi tagajärjel kannatanu liikus inertsist tahapoole, siis puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, et ta tundis löögi tagajärjel valu, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seda veendumust kinnitavad ka pikaajalise töökogemusega politseiniku ütlused, et tegemist ei olnud üle näo leviva punetusega, vaid näos oli löögile iseloomulik punane laik. Antud juhul on ennekõike tegemist siis

§ 121

lg 1 ühe koosseisualternatiiviga, s.o valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega, kus ei olegi tagajärjeks oluline tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Antud juhul ei saa kuidagi aktsepteerida süüdistatava käitumist, kus ta läks juba lahkuvale kannatanule järele ja lõi teda ilma igasuguse kannatanu poolse tegevuseta. Kui tervise kahjustamise puhul on vaja fikseerida tervisekahjustuse olemasolu, siis valu tekitava kehalise väärkohtlemise puhul on vaja tuvastada, kas see valu tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul puudub igasugune kahtlus selles, et kannatanu ka valu tundis. Käesolevas kohtuasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanutele füüsilist valu. Süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seda kõike tõendavad kannatanu ja tunnistajate ütlused kogumis kirjalike tõenditega. Kannatanu ja tunnistaja G L ütlustes ei ole alust kahelda, kuna need on olnud ajas järjekindlad ning neil ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Kannatanu on juba algusest peale kirjeldanud sündmusi ühtemoodi ning jäänud sama versiooni juurde nii eeluurimisel kui ka kohtus. Kusjuures tegemist ei ole ainult kannatanu sõna süüdistatava sõna vastu, vaid ka tunnistajad kinnitavad kannatanu ütlusi ja ka avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanupoolse sündmuste kirjeldusega. Mingit põhjust, miks peaks kannatanu sellise asja välja mõtlema või valetama, ei ole asja menetluse käigus tuvastatud. Süüdistatava kohtusse toodud tunnistaja ütlused ei lükka samuti midagi ümber, sest A. L ei ole ise sündmusi 9 pealt näinud ja teadis anda vaid kannatanut iseloomustavaid ütlusi. Seega, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, on tuvastatud, et kannatanu ja tunnistajad ei ole andnud Maiko Helinat süüstavaid ütlusi alusetult ja nende ütlused on usutavad ja vigastuse tekkimine tõepärane ning neid kinnitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Kehalise väärkohtlemisega rünnatavaks õigushüveks on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tema käitumises esinevad

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Maiko Helina tegevuses ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Maiko Helin pani temale inkrimineeritud süüteo toime kaude tahtlusega. Hetkel Maiko Helinal kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, väärteokorras on kehtivaid karistusi kolm.

§ 121

järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mis võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergema liigilist karistust, s.o rahalist karistust.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus nõustub prokuröriga, et Maiko Helinat ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette, kuna temale määratud varasemad rahatrahvid ei ole avaldanud talle mõju ning seega on selline karistus liiga kerge ega oma piisavat mõju süüdlasele. Maiko Helin ei ole ennast süüdi tunnistanud ja ei ole ilmutanud vähimatki kahetsust ning tema käitumine kohtumenetluse kestel näitab, et ta ei ole teinud toimunust vajalikke järeldusi. Süüdistatava süü suurus peaks olema tõepoolest väga väike, mil saaks kehalise väärkohtlemise puhul reaalselt kaaluda rahalise karistuse mõistmist. Samuti on Maiko Helinal tasumata väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ja väidetavalt puudub tal endal sissetulek. Maiko Helina puhul tuleb pidada põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist, kuna reaalse vangistuse määramine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud ning ka karistus ei pea olema väga pikaajaline. Samas leiab kohus, et Maiko Helina allutamine kriminaalhooldusele ja sellega kaasnevale 10 käitumiskontrollile ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna süüteo toimepanemise järgselt pea kolme aassta jooksul ei ole tema uusi süütegusid toime pannud, mis annab tunnistust ka sellest, et ta on suutnud vältida impulsiivseid vihahoogusid ja hoidnud oma käitumise kontrolli all. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vangistuse keskmine määr on

§ 121

lg 1 järgi 6 kuud vangistust ning arvestades Maiko Helina süü suurust ja seda, et puuduvad nii vastutust raskendavad kui ka kergendavad asjaolud, samuti teost möödunud aega, tuleb pidada proportsionaalseks mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, vabastades süüdistatava tingimuslikult karistuse kandmisest, kui ta määratud 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 876,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas menetluses on selleks 1418,40 eurot kaitsetasu adv. Toomas Laanemaa poolt õigusabi osutamise eest. Võttes arvesse süüdistatava varalise seisundi ja tema resotsialiseerumise väljavaateid tuleb pidada põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 18.08.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu otsus 25.02.2020. Riigikohtu 04.11.2020 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 25.02.2020 kohtuotsus 1-19-7121 jõustus osaliselt 04. novembril 2020 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 11