Obsah (6)

§ 1043§ 1045§ 127§ 128§ 1050§ 113

-19-3176 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2020. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-19-3176 Tsiviilasi

§ 1043ja 1045 lg 1 p 7 ja lg 4.

Hageja hinnangul on Axxxx Vxxxxx oluliselt rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Jätnud esitamata pankrotiavaluse, jätnud korraldamata või korraldanud puudlikult äriühingu raamatupidamist, jätnud võlausaldaja teavitamata äriühingu tegelikust majanduslikust olukorrast, rikkunud lepingueelsetest läbirääkistest tulenevaid kohustusi: esitada õigeid andmed ja teavitada lepingupoolt olulistest asjaoludest. Hageja leidis, et tal on õigus esitada nõue deliktivastutuse alusel, kuna kostjad rikkusid seadusest tulenevaid keelde ja jätsid täitmata nn usalduskaitse nõuded hagejal kahju tekkimise vältimiseks. Kuivõrd Decorative Wood OÜ raamatupidamine oli puudulik ja aruanded esitamata, puudus hagejal avalikest registritest informatsioon osaühingu maksevõime kohta ja ka võimaliku kahjuliku tehingu kohta. Nõue Mxxxx Sxxxxxx vastu põhineb mh

§ 1045lg 4.

Mxxxx Sxxxxxx enese kinnitusel ajas ta osaühingu juhatuse liikme teadmisel ja juhistel asju, nii, et hagejale nõudeid ei tasutud, kuigi hageja tarnitud vara realiseeriti ja raha suunati kostjate huvide rahuldamisele. Õigusteadmistega isikuna pidi ta saama aru, et tekitab kahju hagejale. Hageja palus tunnistada kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja esitas 01.07.2019.a täiendatud hagiavalduse, kus jäi varem esitatud asjaolude juurde. Hageja vähendas nõuet ja palus välja nõuda 10 778.50 eurot, kuna pankrotimenetluses on hageja nõudest täidetud 2000 eurot. Hageja täpsustas nõude õiguslikke aluseid ja põhjendusi. Hageja märkis, et tugineb kostjate vastu nõuete esitamisel deliktivastusele, põhjusel, et kostjad ( I ja II ) ei esitanud Decorative Wood OÜ suhtes pankrotiavaldust varem, s.o maksejõuetuse väljakujunemise järel. Sellega rikkus kostja I , kes on juhatuse liige, ÄS § 180 lg 51 kohustusi. Nimetatud säte 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. Käesolevalt tuginebki hageja kahjunõue pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise tõttu esiteks asjaolule, et võrreldes ajaga, mil pankrotiavaldus tulnuks esitada, ei suutnud Decorative Wood OÜ (kostja I) tegevuse tulemusel hageja nõuet 2017.aastal isegi väiksemas ulatuses täita. Teiseks tugineb hageja asjaolule, et tulenevalt maksejõuetu Decorative Wood OÜ (kostja I) majandustegevuse jätkumisest, sõlmis viimane materjali ostulepinguid, mida ta ei suutnud täita. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ettevõtte majandustegevus polnud algusest peale jätkusuutlik: majandustegevuse allakäik toimus 2015.majandusaastal ja seisuga 31.12.2015.a oli Decorative Wood OÜ omakapital vaid 687 eurot; Decorative Wood OÜ 2016.majandusaasta aruande kohaselt kahjum suurenes veelgi, kuni 68.831 euroni. Lisaks nähtub Decorative Wood OÜ ajutise halduri aruandest, et maksejõuetus on selgelt väljakujunenud märtsis-aprillis 2015.a, kuna sellest ajast pärineb valdav osa jaotusettepanekus kajastatud võlausaldajate nõudeid, millele kostja I ega kostja II vastuväiteid ei esitanud. Äriühingu maksejõuetus kujunes välja 3 hiljemalt 31.12.2015.a kus pidi olema kostjatele selgelt näha, et ka 28.12.2015.a tehtud osakapitali suurendamine ei toonud piisavat maksevõimekust ja vahendeid võlgade tasumiseks. Netovara 2016.aasta 31.12.2016 seisuga oli ettevõttel – 68.144 eurot ehk püsiv 2015.a kahjum ja netovara vähenemine kiirenes 2016.aastal. Seega tuli kostjatel esitada pankrotiavaldus hiljemalt 31.12.2015, kuid kostjad seda ei teinud. Kostja I varjas äriühingu majanduslikku olukorda hageja eest ja sõlmis hagejaga ümarpalgi ostutehingud. Hageja oli seisukohal, et kostja II, kes oli Decorative Wood OÜ suurima osaniku Tulevikumets OÜ juhatuse liige, oli Decorative Wood OÜ kehvast majandusseisust. M. Sxxxxxx, õigusteadmistega isikuna, pidi nõudma juhatuselt ÄS § 180 lg 51 kohast käitumist. Osakapitali ei saa suurendada ilma osanike otsuseta, seega pidi olema 2015.aastal tekkinud maksejõuetus Kostjale II teada. Ka osanik saanuks esitada Decorative Wood OÜ suhtes pankrotiavalduse, kuid seda tehti olulise hilinemisega alles veebruaris 2017.a. Hageja oli seisukohal, et kostjad on Decorative Wood OÜ pankroti väljakuulutamisega viivitamisel tegutsenud mitte võlausaldajate kaitse eesmärgil vaid enese isikliku ärihuvi huvides ning põhjustasid avalduse esitamisega kahju Decorative Wood OÜ võlausaldajatele. Eelnevaga on põhistatud kostja 1 süüs selles, et hiljemalt 31.12.2015.a jättis Axxxx Vxxxxx, Decorative Wood OÜ juhatuse liikmena ning ettevõtte tegeliku juhina esitamata ÄS § 180 lg 5 -1 järgi Decorative Wood OÜ pankrotiavalduse, millega põhjustas võlausaldajatele kahju. Kahju seisneb eeskätt usalduskahjus ja selle alusel maksejõuetu ettevõtte nimel tehingute tegemises, selge eesmärgiga mitte tasuda ostetud materjali eest. Lisaks seisneb kostja I vastutus Decorative Wood OÜ usaldusväärse ja korrapärase raamatupidamise korraldamata jätmise eest - puudub laoarvestus, seni pole selge, kuhu kadus hagejalt ostetud materjal ja teiste tarnijate materjal. Kolmandaks lasub kostjal I vastutus ettevõtte juhtimise korraldamatuses, kuna 2016.aastal ei tegelenud kostja I enese kinnitusel enam juhtimisega vaid muu kõrvaltegevusega, kuigi ÄS §180 lg 5 -1 seab hoolimata juhatuse liikme tervisest talle endiselt kohustusi. Mxxxx Sxxxxxx vastutuse hagejal tekkinud kahju osas seisneb 2015 ja 2016. aastal maksejõuetu ettevõtte suhtes pankrotiavalduse esitamata jätmises (juhatust asendava liikmena, suurima osaniku juhatuse liikmena). Eelnev viis võlausaldajate eelistamiseni, tema endaga seotud ettevõttetega, mis on sisuline usalduskahju põhjustamine ettevõtte võlausaldajaid kahjustades. Kohtuistungil jäi hageja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Esindaja täpsustas, et viivise määr 0,025% päevas on seadusjärgne, kuid ümardatud. 04.06.2019.a istungil täpsustas hageja nõuet: kogu nõue on tunnustatud pankrotimenetluses, kuid summas 10731 eurot jäi see rahuldamata. See ongi hageja kahju. Hageja esindaja märkis, et Decorative Wood OÜ juhatuse liikme kohustusi täitis kostja II, sest kostja I oli haige. 2016.a märtsis-aprillis regi Decorative Wood OÜ tehingud hagejaga, kuigi tal oli kahjumit 70 000 eurot. Hagejat sellest ei teavitatud. Kui raamatupidamine olnuks korrektne ja kahjum registrist näha, ei oleks hageja tehingut teinud. Ajutine pankrotihaldur on välja toonud, et juba 2014.a oli maksetega probleeme. Kui pankrotiavaldus 2017.a kevadel esitati, oldi kohustustega viivituses juba üle aasta. 11 pankrotimenetluses esitatud nõuet pärinesid 2015.aastast. Kostja I ei tundud huvi, kes mis tehinguid teeb ja äriühingut ei juhtinud ning seda saab lugeda tegevusetuseks. See ei vabasta teda vastutusest. 28.08.2019.a istungil selgitas hageja esindaja täiendavalt, et äriühingu maksejõuetuks muutumiseks saaks lähtuda kahest ajahetkest: 1) mai-juuni 2015, kui äriühing ei täitnud enam olulist osa oma kohustustest ja sellest ajast on suur hulk arveid jäänud tasumata, ka väikesed, mõnesaja eurosed arved jäi tasumata ja olid tasumata ka pankrotiavalduse esitamise ajal 2017.a kevadel; 2) detsembri lõpp 2015: 28.12.2015 suurendati osakapitali 43 000 euroni, kuigi netovaraks jäi ikkagi vaid 687 eurot ja näiteks 2015.a aprilli-mai arved jäid ikka maksmata. Seega oleks pankrotiavaldus tulnud kindlasti esitada hiljemalt jaanuari lõpuks 2016, so enne 4 2016.a märtsi, kui tehing tehti hagejaga. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamisega oleks ära saanud hoida hagejale tekkinud kahju. Hagejal ei olnud kuskilt võimalik kontrollida, milline on ostja majanduslik seis. Samuti jättis kostja I korraldamata äriühingu juhtimise ja igapäevase juhtimise üle andmine tegevjuhile juhatuse liiget kohustustest ei vabasta. Ajutine pankrotihaldur on aruandes märkinud, et kostja II tegutses juhatuse liikme eest. Mis ajast see nii oli, pole täpselt teada. Aprillis 2016.a on kostja I teatanud, et tal on tervis halb ja saab eeldada, et vähemalt sellest ajast kostja II tegutses äriühingu esindaja. Kostja II oleks pidanud aga äriühingu osanikuna juba 2015.a lõpus märkama, kui suurendati osakapitali, et äriühing on maksejõuetu. Rahaline seis oli talle siis teada. Siis oleks kostja II kui õigusteadmistega isik pidanud otsustama, et tuleb esitada pankrotiavaldus, kuid seda ta ei teinud, sest soovis kaitsta oma isikliku ettevõtte Tulevikumets OÜ huve, kellel olid lepingulised suhted Decorative Wood OÜ-ga. Kostja II oli Tulevikumets OÜ osanik ja esindas seda ühingut. Samuti pidi kostja II olema teadlik, et kostja I ei täida juhatuse liikme ülesandeid, sest oli tema elukaaslane. Ka saab kostjatele ette heita puudujääke raamatupidamise pidamises. Võlgnik oli põhivarana arvele võtnud vara, mille ta tegelikult oli ostnud omandireservatsiooniga ja ei saanud tema omaks tegelikult. Sellega oli põhuvarade maht moonutatud. Lõppteesides tõi hageja esindaja välja, et tugineb kostjate vastu nõuete esitamisel deliktivastusele põhjusel, et kostjad ei esitanud Decorative Wood OÜ suhtes pankrotiavaldust varem (detsembris 2015, jaanuaris 2016), s.o maksejõuetuse väljakujunemise järel. Käesoleval juhul tuginebki hageja kahjunõue pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise tõttu esiteks asjaolule, et võrreldes ajaga, mil pankrotiavaldus tulnuks esitada, ei suutnud Decorative Wood OÜ (kostja I) tegevuse tulemusel hageja nõuet 2017.aastal isegi väiksemas ulatuses täita ja teiseks seetõttu, et tulenevalt maksejõuetu Decorative Wood OÜ (kostja I) majandustegevuse jätkumisest, sõlmis viimane materjali ostulepinguid, mida ta ei suutnud täita. Seega on hageja väidetav kahju hõlmatud ÄS § 180 lg 51 ja ka

§ 1045

lg 1 p 7 mõttes kaitsenormi kaitseeesmärgiga, st kahju tekitamine võib olla

§ 1045lg 1 p 7 ja lg 3 järgi õigusvastane.

Kuigi kostjad kapitaliseerisid 28.12.2015.a osaühingut täiendavalt 43 000 euroni, ei tasunud kostja I, juhatuse liikmena ega kostja II, juhatust asendava organina ettevõttel kuid tasumata olnud arveid, mis kuhjusid tasumata kujul 2017.aastal pankrotimenetlusse. Kostja vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid selle jätta rahuldamata. Kostjad olid esmases vastuses hagile seisukohal, et hageja on esitanud hulga valeväiteid ja tema nõue on ka täielikult tõendamata. Kostjad teatasid, et hagejal oli Decorative Wood OÜ-d (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõue summas 12788.50 eurot, milles pankrotivara arvel rahuldati 14,07%. seega on hageja märgitud hagi hind eksitav. Kostjad rõhutasid, et müügilepingu poolteks Decorative Wood OÜ-d (pankrotis) ostjana ning Murati Puit OÜd müüjana. Kostjad lepingu poolteks ei olnud ega ole hagejale ka mingit võlatunnistust andnud. Seega puudub hagejal mistahes õiguslik aluses nõuda ta Decorative Wood OÜ lepingute täitmist ja arvete tasumist kostjatelt. Kostjate hinnangul puuduvad hagejal kostjate vastu ka deliktiõiguslikud nõuded ja hageja ei ole nõuet ka kuidagi tõendanud. Käesolevas vaidluses ei ole täidetud juba delikti üldkoosseisu esimene eeldus, s.o kahju tekitamine. Kostjate tegevuse ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub ka mistahes põhjuslik seos

§ 127lg 4 mõistes.

Kostjad teatasid, et hageja väide, nagu tegutsenuks Mxxxx Sxxxxxx enne pankroti välja kuulutamist sisuliselt juhatuse liikmena, ei vasta tõele ja on ka tõendamata. Kostjad kinnitasid, et Mxxxx Sxxxxxx ei asendanud kunagi juhatuse liiget, ega ole olnud ka kunagi Decorative Wood OÜ juhatuse liige. Mxxxx Sxxxxxxx puudus õigus teha äriühingu nimel mistahes toiminguid pangas. Mxxxx Sxxxxxx kui Axxxx Vxxxxxx abikaasa jagas ajutisele pankrotihaldurile pelgalt teavet 5 pankrotimenetluse algfaasis, kuna Axxxx Vxxxxx oli haigestunud. Sellise informatsiooni edastamisega pankrotihaldurile ei olnud võimalik tekitada äriühingu võlausaldajatele kahju. Täiesti valed on ka hageja väited nagu oleks Mxxxx Sxxxxxx eraisikuna või Igaühe Õigusbüroo OÜ Decorative Wood OÜ-le esitanud arveid et õigusteenuse osutamise eest. Pankrotimenetluse käigus ei ole esitatud ka vastupidiseid väiteid. Decorative Wood OÜ pankrotimenetluse lõpparuande jaotusettepanekus tunnustatud Igaühe Õigusbüroo OÜ nõue tulenes sellest, et Igaühe Õigusbüroo OÜ ostis ära ühe Decorative Wood OÜ vastu suunatud võlanõude. Kostjad avaldasid , et hageja väide, et hageja juhatuse liige sõlmis kõik müügilepingud Axxxx Vxxxxxxxx, on lausvale ning tõendamata. Lepingud on küll allkirjastanud Axxxx Vxxxxx, kuid Decorative Wood OÜ-d esindas tegevjuht Mxxxxx Nxxxxxxx, kes omas täielikku volitust teha äriühingu nimel mistahes tehinguid ja korraldada ettevõtte igapäevast majandustegevust. Kostjate hinnangul ei kinnita pankrotihalduri aruanne hageja väited, nagu oleksid kostjad jätnud Decorative Wood OÜ raamatupidamise korraldamata ja sõlminud lepinguid materjali hankeks olukorras, kus Decorative Wood OÜ oli selgelt maksejõuetu. Kostjad ei ole hageja eest varjanud äriühingu väidetavat maksejõuetust, äriühingu raamatupidamine oli korras ja majandusaasta aruanded on äriregistrile esitatud õigeaegselt – äriregistrist on näha, et

1. aasta majandusaasta aruanne esitati registrile 03.04.2017,
2. aasta majandusaasta aruanne esitati registrile 28.06.2016 ning
3. aasta majandusaasta aruanne esitati registrile 26.06.
4. Alates 07.02.2017.a korraldas võlgniku raamatupidamist töölepingu alusel OÜ Reira juhatuse liige Rxxxxx Txxxxxxx. Seega on kostjad täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Pankrotimenetluses kostjate õigusrikkumise ei tuvastatud aja nende tegevus ei olnud mingil moel õigusvastane. Samuti ei ole hageja kuidagi põhjendanud, milles seisnes kostjate süü väidetavas kahju tekkimises. Kolmandaks märkisid kostjad, et hagejal puudub mistahes õiguslik alus nõuda kahju hüvitamist kostjalt II, kuna kostja II ei ole olnud mingilgi moel Decorative Wood OÜ majandustegevusega seotud. Ebaselge on, milles seisnes kostja II väidetav kihutaja või kaasaaitaja tegevus. Lisaks sellele, et kostja II ei olnud Decorative Wood OÜ osanik, juhtorgani liige ega ka juhatuse variliige, ei ole tal olnud äriühinguga ka töö- või käsunduslepingut. Nõude rahuldamiseks kostja II suhtes ei piisa sellest, et kostja II suhtles ajutiselt pankrotihalduri ja teiste võlausaldajatega Decorative Wood OÜ pankrotimenetluse teemadel, mida kostja II ei eita. Kostjad leidsid, et kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täitmiseks tunnistamine mistahes lahendi korral oleks ebamõistlikult hageja huvides ning täiesti põhjendamatu. Kostjad palusid taotluse jätta rahuldamata. Vastuseks hageja 01.07.2017.a hagi täiendusele teatas kostjate esindaja, et jäävad varem esitatud seisukohtade juurde, eelkõige selle juurde, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja mistahes deliktiõiguslikud nõuded kostjate suhtes on alusetud ning kostjad ei ole oma mistahes tegevusega (või tegevusetusega) hagejale kahju tekitanud. Hageja kahju saab seisneda üksnes rahasummas, mis tal jäi saamata selle tõttu, et kostja I viivitas pankrotimenetluse algatamiseks avalduse esitamisega. Hageja ei ole mistahes kahju saamist tõendanud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustuse võimaliku rikkumise tõttu. On alusetu väita, et kogu hageja nõue summas 10.778,50 eurot, oleks rahuldatud pankrotimenetluse käigus, juhul kui pankrotiavaldus oleks esitatud varem. Hageja nõude osaline rahuldamata jäämine pankrotimenetluses ja seega hagejale kahju tekkimine ei ole olnud tingitud mingilgi moel sellest, et kostja I rikkus ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat pankrotiavalduse. Seoses äriühingu juhtimisega märkis esindaja, et kosta I ei sõlmunud hagejaga tehinguid, kuigi allkirjastas need, kuid tehingu sõlmis tegevjuht Mxxxxx Nxxxxxx. Kostjat rõhutasid, et hageja väide, et pankrotiasjas tuvastas haldur , et juhatus ei täitnud juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt, on tervikuna väär ja haldur selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Kostjad leidsid, et Decorative Wood OÜ raamatupidamine ei ole olnud korraldamata ning 6 seda on peetud korrektselt ja vastavuses kehtiva õigusega. Pankrotihaldur ei ole seda ka pankrotimenetluses tuvastanud. Decorative Wood OÜ ei ole hageja ega ühegi teise võlausaldaja eest kunagi midagi varjanud. Seoses väidetava pankrotiavalduse esitamise kohutuse rikkumisega tõi kostjate esindaja välja, et ajutise halduri aruandes ei ole tõsikindlalt tuvastatud, millal muutus Decorative Wood OÜ maksejõuetuks, äriühing tegutses reaalselt kuni pankrotimenetluse lõpuni. Kõik varad olid alles kuni nende müümiseni pankrotimenetluse käigus, kostja I poolt anti pankrotihaldurile üle töötav saeveski, koos sisustuse, laovarude ja töötajatega. Vaba raha puudumine äriühingul ei tähenda veel äriühingu püsivat maksejõuetust – on tavapärane, et äriprojekti käivitamine võtab aega ning asjaolu, et esimesed aastad ollakse kahjumis, ei ole ebaharilik. Hageja ei ole Decorative Wood OÜ võimaliku maksejõuetuse tekkimise kohta juba
5. aastal esitanud ühetegi veenvat tõendit. Hageja on meelevaldselt tõlgendanud äriühingu majandusaasta aruandeid. Äriühingu varade kajastatus majandusaastaaruannetes on olnud korrektne, mistõttu sisaldab
6. aasta majandusaasta aruanne korrektset materiaalse põhivara väärtust summas 47 762 eurot ning põhivara arvestuses ei ole kajastatud kolmandatele isikutele kuuluvat vara, nagu hageja ekslikult arvanud ja kohtule väitnud on. Hageja poolt viidatud omandireservatsiooniga seotud seadmed on soetatud oluliselt hiljem ning nimetatud seadmed tõepoolest tagastati müüjatele. Kostjate esindaja hinnangul on hageja 01.07.2019 esitatud hagi terviktekstis deliktilise kahju hüvitamise nõudest kostja II suhtes täielikult loobunud ning esitanud kostja II suhtes üllatuslikult hoopis ÄS §180 lg 51 tuleneva nõude. Hageja ei ole tõendnud oma väidet, et kostja II tegeles äriühingu faktilise juhtimisega. Suurima osaniku juhatuse liikme staatus ei oma siinkohal mistahes õiguslikku tähtsust, ega too kaasa Mxxxx Sxxxxxxxx hageja poolt hagis viidatud äriseadustikust tulenevaid kohustusi- ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus laieneb expressis verbis ainult äriühingu juhatuse liikmetele ja kostjal II puudus kohustus esitada 2015 või 2016.a pankrotiavaldus. Kostad möönsid, et kostja II aitas vahendada infot pankrotihalduri ja Decorative Wood OÜ võlausaldajate vahel, ajal mil kostja I oli raskelt haigestunud ja töövõimetu. Muu tegevus tal äriühingu igapäevases majandustegevuses puudub: tal ei ole olnud juurdepääsu äriühingu pangakontole ja samuti pole tal olnud õigusi äriühingu nimel lepinguid sõlmida ning ta ei ole ka ühtegi tehingut äriühingu nimel teinud, kostjal II puudus mistahes õigus teha äriühingu nimel mistahes toiminguid pangas või teistes ametiasutustes. Kostja II ei ole kihutanud Decorative Wood OÜ juhatuse liiget ega ka tegevjuhti tegema sisulisi majanduslikke otsuseid või võtma vastu otsuseid, mis põhjustasid Decorative Wood OÜ-le või viimase võlausaldajatele kahju. Kostja rõhutas, et kostja II ei ole asendanud juhatuse liiget võlgniku suurima osaniku, Osaühing Tulevikumets, juhatuse liikmena. Kostjat hinnangul puudub hagejale väidetavalt tekkinudkahju ja kostjate tegevuse vahele ka mistahes põhjuslik seos. Hagis puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et kostjad on pannud toime mõne süüteo või pankrotimenetluse käigus eelistanud isiklikke huve võlausaldajate omadele – sellist asjaolu ei ole tuvastanud ka pankrotihaldur. Hageja ei ole hagis põhistanud, milles seisneb kostjate süü Seoses etteheitetega Tulevikumets OÜ võimalikust huvist Decorative Wood OÜ pankrotiavaldust mitte esitada, selgitas kostjate esindaja, et osanikuna investeeris Tulevikumets OÜ Decorative Wood OÜ-sse, et aidata seda käivitada ning käesolevalt maksab selle tulemusena tagasi suure intressiga laenu. Tulevikumets OÜ andis ka Decorative Wood OÜ-le soodustingimustel rendile Saeveski kinnistu ning käesoleval ajal rendib seda 2korda kõrgema rendihinnaga teisele firmale. Seega ei ole OÜ Tulevikumets kahjustanud Decorative Wood OÜ võlausaldajate huve ega rikastunud Decorative Wood OÜ arvelt. Kostjate esindaja jäi istungil kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. 04.06.2019.a istungil avaldas kostjate esindaja, et üllatuslik on hageja väide, nagu oleks Mxxxx Sxxxxxxäriühingu faktiline juht. 7 28.08.2019.a istungil teatas kostjate esindaja vastuseks hageja seisukohtadele, et 2015.a lõpus ei olnud kostja II Tulevikumets OÜ esindaja ja tema ei osalendu ka Decorative Wood OÜ osakapitali suurendamise otsuse tegijate ringis. Esindaja oli seisukohal, et hageja käsitlus Decorative Wood OÜ maksejõuetuse tekkimise ajast on ebaõige: ettevõte ei olnud 2015 ja
7. aastal. Ettevõte tegutses sisuliselt kuni
8. aastani- toodeti toodangut, inimesed olid tööl, said palka, olid rahavood ja tasuti ka arveid. Äriühingu põhivarasid ei ole samuti valesti kajastatud, sest on tavaline, et omandireservatsiooniga ostedud vara kajastatakse põhivarana. Lõppseisukohas jäid kostja esitatud vastuväidete juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad märkisid, et hageja esitatud väited on valed ja tõendamata. Ajutine haldur pole tuvastanud asjaolusid, mille esinemist hageja väidab olevat tuvastatud. Hageja ei sõlminud lepinguid kostjaga I. Kostja I küll allkirjastas lepingud, kuid äriühingut esindas tegevjuht Mxxxxx Nxxxxxxx. Hageja ei ole hagis tõendanud, millises ulatuses oleks tal olnud võimalik oma nõue pankrotimenetluses rahuldada kui pankrotiavaldus oleks esitatud varem, mis on ÄS § 180 lg 51 alusel nõude rahuldamise eelduseks. Äriühingu maksejõuetust ei tõenda äriühingu võimalik kahjumlik tegevus. Äriühingu maksejõuetuse välja kujunemist juba 2015.a ei tõenda ükski tõend, kusjuures äriühing tegutses kuni pankroti välja kuulutamiseni. Kostjad ei ole mingilgi moel rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust: –pankrotiavalduse esitas Decorative Wood OÜ ise, mitte võlausaldajad, - kohtumenetluses ei ole kinnistamist leidnud, mistahes raamatupidamise korraldamise kohustust ega ka võlausaldajate teavitamiskohustuse rikkumine kostjate poolt, - kõik võlausaldajad on olnud pankrotiprotsessist võimalikult operatiivselt informeeritud; - liiatigi ei olnud kostjal II mistahes kohustust pankrotiavalduse esitamiseks, kuna kostja II ei ole kordagi olnud äriühingu juhatuse liige ning kostjale II ei laiene § ÄS 180 lg 51 nimetatud kohustus.. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagiavalduses esitanud kahju hüvitamise nõude kostja I kui oma lepingupartneri Decorative Wood OÜ juhatuse liikme vastu. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude ka kostja II vastu mitme erineva põhjendusega. Pooled ei vaidle selle üle, et Decorative Wood OÜ on pankrotis ega suuda võlausaldajate tagamata nõudeid täies ulatuses rahuldada. Hageja nõue on tunnustatud pankrotimenetluses (I kd t lk 14-17) ja seda on täidetud osaliselt summas 2000 eurot. Puudub vaidlus, et hagejal pankrotimenetluses on täitmata nõue summas 10 778.50 eurot.

§ 128

lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 4 sätestab: Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Käesolevalt puudub vaidlus, et hageja sõlmis Decorative Wood OÜ-ga 09.03.2016.a kuni 31.03.2016.a ostu-müügi lepingud, millest tulenevad omapoolsed kohustused anda ostjale üle kaup, on hageja täitnud, kuid vastukohustus on täidetud vaid osaliselt- summas 2000 eurot. Nimetatud asjaolud on tuvastatud pankrotimenetluses nõude tunnistamisega ja tunnustatud nõude osalise täitmisega, mille üle pooltel vaidlus puudub. Seega on tuvastatud, et hagejal on Decorative Wood OÜ–ga sõlmitud lepingust tekkinud varaline kahju summas 10 778.50 eurot. Kohtu hinnangul on kostjate vastuväited, et hagejal ei ole kahju tekkinud, põhjendamatud ning nimetatud väide ei tugine ühelegi tõendile. 8 Vaidluse all on aga küsimus, kas nimetatud kahju eest on vastutavad kostjad ja kas täidetud on kõik kahju hüvitamise eeldused- eelkõige, kes kostjate tegu oli õigusvastane või lepingut rikkuv ja kas esineb põhjuslik seos kahju ja kostjate tegevuse vahel. Hageja on kostjate vastutuse alusena toonud välja

§ 1045lg 1 p 7 ja lg 3 - seega delektivastutuse alusel.

Deliktivastutuse puhul süüd eeldatakse ja selle puudumist peab tõendama kahju tekitaja (

§ 1050

). Kahju õigusvastase tekitamise üldnorm,

§ 1043

sätestab: Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045lg 1 sätestab põhilised olukorrad, kus kahju tekitamine loetakse õigusvastaseks.

Nimetatud lõike p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja oli seisukohal, et kostja I rikkus talle seadusega pandud kohustust, mis tulenes ÄS § 180 lg

1. Nimetatud äriseadustiku säte kohustab juhatust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse juhul, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Hageja leidis, et kostja I ei ole esitanud õigel ajal avaldust Decorative Wood OÜ pankroti menetluse alustamiseks, millega ta rikkus seadusega talle pannud kohustust. Decorative Wood OÜ registrikaardi väljatrükist (I kd t lk 141-143) nähtub, et kostja I- Axxxx Vxxxxx- oli nimetatud äriühingu ainus juhatuse liige perioodil 15.08-2014-15.12.
2. Riigikohus on mitmes lahendis käsitlenud juhatuse liikme vastutuse ulatust ja aluseid. Üldiseid juhatuse liikme vastutuse aluseid on Riigikohus käsitlenud lahendis 3-2-1-45-03, mille p-s 23 on Riigikohus asunud seisukohale, et kolleegiumi arvates on juhatuse liikmel õigussuhe üksnes osaühinguga, mitte aga kolmandate isikutega. Nimetatud õigussuhtest tulenevad tema kui juhatuse liikme kohustused osaühingu ees. Seega on Riigikohus selgitanud, et juhatuse liige vastutab eelkõige äriühingu ees ja otsene vastutus äriühingu võlausaldajate ees on piiratud. 20.06.2018.a lahendi 2-14-50307 p 16.2 on Riigikohus korranud varem esitatud seisukohti, et äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30 ja seal viidatud kohtupraktika;
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 11). Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lgst 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt Riigikohtu
7. detsembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11;
9. veebruari
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt

§-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7 (vt Riigikohtu eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 11). Seega saavad äriühingu võlausaldajad esitada kahju hüvitamise nõude otse äriühingu juhatuse liikme vastu just deliktivastutuse alusel ja ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumise korral. Riigikohus on 12.06.2019 otsuses nr 2-14-50307 punktis 19.1 märkinud, et ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks tuleb tuvastada, 9 millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. Riigikohus on lahendi 3-2-1-188-12 p.s selgitanud ka, et tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Pooled on vaielnud selle üle, millal Decorative Wood OÜ muutus püsivalt maksejõuetuks. Kostjate hinnangul ei olnud äriühing maksejõuetu enne 2016-17.a talve, so mitte pikalt enne kui esitati pankrotiavaldus, mis esitati kohtule veebruaris 2017.a (menetlus algatatud 03.03.2017). Hageja leidis, et maksejõetus oli välja kujunenud kas 2015.a mais-juunis- s.o siis kui jäid tasumata mitmed arved või siis hiljemalt 2015.a detsembri lõpuks, kui suurendati osakapitali. PnkrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluses tegi haldur kindlaks, et Decorative Wood OÜ, mis asutati 14.08.2014.a, tegevuse äritulem ei ole selle asutamisest alates olnud kordagi positiivne. Kuigi PankrS § 55 lg 3 p 1 seda ette näeb, ei ole pankrotihaldur määratlenud võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise aega konkreetselt. Halduri lõpparuandes (I kd t lk 63-68) nimetatud tuvastust ei kajastu (PankrS § 162 kohaselt pole ka nõutav) ja ajutise halduri aruandes (t lk 6-13) ei ole see samuti esile toodud. Tunnistajana üle kuulamisel selgitas pankrotihaldur Exxxx Vxxxxxxx, et püsiva maksejõuetuse tekkimise ajast on raske rääkida, sest äriühing pole maksejõuline kunagi olnudki, olukord oli püsivalt halb. Samas on tunnistaja sõnul selline maksejõuetuse tunnistamise n.ö edasi lükkamine Eestis tavaline- loodetakse ikkagi asi korda saada. Lihtsa aritmeetika alusel maksejõuetuse tekkimise aega määrata ei saa. Tunnistaja avaldas arvamust, et 2015.a lõpus suurendati osakapitali, kui seda poleks tehtud ja oleks esitatud pankrotiavaldus, oleks võlgu ilmselt vähem olnud. Tunnistaja kordas aruannetes esitatud arvamust, et juhatuse liige kuritegu või rasket juhtimisviga toime ei pannud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli Decorative Wood OÜ kahjumis alates selle asutamisest saadik: 2014.a kahjum 1839,79€, 2015.a 40 472.96€, 2016.a 68830€. Kohus leiab, et tootmisettevõtte ei saagi koheselt selle asutamise järel olla kasumis, sest vajalik on soetada seadmed ja ruumid, mis eeldavad kulutusi, samas toodangut piisvalt müügiks veel ei ole. Kohus leiab, et ei saa asuda seisukohale, et just 2015.a mais-juunis oli äriühing juba püsivalt maksejõuetu: ei ole vaidlust, et sellest ajast on tasumata arveid (osa neist jõudis ka pankrotimenetlusse), kuid puudub selgus, millises summas oli seal ajal tasumata arveid, milline oli toodangu hulk ja väärtus, millised olid sel ajal vabad rahalised vahendid, kas ja millises summas oli äriühingul sel ajal põhivara. Seega puuduvad tõendid väitmaks, et just nimelt sel ajal oli äriühing juba püsivalt maksejõuetu. Kohus märgib ka, et püsiva maksejõuetuse määratlemiseks ei piisa sellest, kui võlgnik ei suuda arveid tasuda mingi lühema perioodi (2-3 kuud jooksul), sest tegemist võib olla ajutise makseraskusega, mis võib olla ajas ületatav. Maksejõuetuse püsivust tuleb hinnata veidi pikema aja jooksul. 2015.a kevadeks ei olnud ettevõte käivitamisest möödas ka nii pikk aega, et saaks kindlalt väita äritegevuse pöördumatut kahjumlikkust ja võimetust püsivalt oma kohustusi täita. 2015.a lõpuks oli olukord juba selgem ja majanduslik olukord on ka fikseeritud 2015.aasta majandusaasta aruandes (I kd t lk 123-132). Aruandest nähtub, et aasta kahjum oli 40 473€. Samas suurendati materiaalset põhivara võrreldes 2014.a lõpuga ca 15 000€, kuigi halduri selgituse kohaselt oli tegemist omandireservatsiooniga soetatud varaga- so seadmete 10 omandiõigus ei läinud koheselt võlgnikule üle. Tunnistaja Mxxxxx Nxxxxxxxx ütluste kohaselt toimus seadmete ost 2015.a sügis-talvel ja seadmed võeti n.ö järelmaksu peale. Seega ei pruukinud äriühingu majanduslik seis olla tegelikkuses nii hea kui näitas aruanne. Majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingul oli 2015.a lõpuks pikaajalisi laenukohustusi 36 823€, mis oli aasta jooksul ligi 12 000€ võrra tõusnud. Oluliselt olid kasvanud lühiajalised kohustused 2797 €-lt 50 156 €-ni. Kõiki nimetatud näitajaid arvesse võttes pidi äriühingu juhatus aru saama, et äriühingu majandustegevus on käivitunud halvasti ja vajalik on teha mingi otsus: kas muuta oluliselt majandustegevuse profiili, lõpetada äriühingu tegevus (pankrot) või kaasata lisarahastust äriühingu omanikelt. Käesolevalt on teada, et omanikud otsustasid panna äriühingusse lisaraha tõstes osakapitali 27 000€ võrra: algne osakapital 16 000€ tõsteti 43 000€-ni. Kuna 2017.a alguses esitati pankrotiavaldus, on ilmne, et „rahasüst“ ei andnud positiivset tulemust. Kohus leiab, et 2015.a lõpus on nii äriühingu juhatus kui osanikud tegutsenud piisava hoolsusega valides enda hinnangul parima võimaliku viisi: probleeme nähti, neid tunnistati ja võeti vastu ka abinõud, millest loodeti probleemile lahendust. Majandusliku olukorra mõningasele paranemisele viitab see, et äriühingu müügikäive on 2016.a esimeses pooles oluliselt tõusnud (aruande lk 2)- eriti veebruar-aprill, kuid sügisel jällegi langenud. Kuigi lisaraha äriühingu majandusnäitajatesse kestvat positiivset pööret ei toonud, ei saa siiski väita, et abinõu valik oleks selle tegemise ajal olnud teadlikult pahatahtlik või asjatundmatu. Kohus märgib, et 2015.a lõpus ei olnud äriühingu juhatuse liikmel kohustust pankrotiavaldust esitada, sest äriühingu omanikud tegid teise valiku, mille abil nad lootsid keerukast olukorrast välja tulla ja äritulemi positiivseks pöörata. Majandustulemuste paranemise lootust lisaraha saamise järel ei saa juhatuse liikmele ette heita. Osakapitali suurendamisse on panustanud kõik osanikud, sh ka juhatuse liige, kes ise oli samuti osaühingu osanik- seega ta ise uskus samuti poisitiivsesse tulemisse. Kohus möönab, et millalgi 2016.aasta jooksul pidi juhatuse liige uuesti otsustama küsimuse üle, kas äriühing on püsivalt maksejõuetu ja tuleks esitada pankrotiavaldus. Esitatud andmete alusel ei saa aga öelda, et see aeg oleks olnud juba 2-3 kuu möödudes pärast osakapitali suurendamist, s.o enne seda aega kui hageja tegi oma tehingud Decorative Wood OÜ-ga. Kohtu hinnangul kujunes püsiv maksejõuetus välja vast paar kuud enne tegelikku pankrotiavalduse esitamist- umbes 2016.a sügisel. Sellele annab tunnistus ajutise pankrotihalduri aruandes esitatud võlgnike nimekiri, millest nähtub, et suur osa nõudeid äriühingu vastu pärinesid 2016.a esimesest poolest (osa küll ka 2015.aastast), so samast ajaperioodust hageja nõudega ning aruande p 6 esitatu, et võlausaldajad olid 2017.a alguses asunud esitama äriühingu vastu nõudeid kohtuse (viide 4 maksekäsu kiirmenetluse avaldusele), mis näitab seda, et võlausaldajad ei näinud enam muud võimalust nõuete rahuldamist saavutada. Võlanimekirjast nähtub ka, et selleks ajaks oli kogunenud kriitiline hulk piisavalt pikalt täitmata nõudeid. Puuduvad viited, et osanikud oleks püüdnud sel perioodil äriühingu majanduslikku seisu kuidagi parandada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et äriühing muutus püsivalt maksejõuetuks 2016.a sügisel, so 4-5 kuud enne pankrotiavalduse tegelikku esitamist. Puudub vaidlus, et 2016.a sügisel kostja I pankrotiavaldust ei esitanud. Kohus leiab, et kostjate väited, et öö ettevõttes käis kuni pankrotimenetluse algatamiseni, et olid kehtivad töölepingud jne, ei ole piisav argument asumaks seisukohale, et püsivat maksejõuetust ei olnud välja kujunenud juba varem. Kostjad ei esitanud tõendeid, et perioodil 2016 kevad-sügis oleks olnud äriühingu tegevus kasumlik, mis andnuks põhjuse avalduse esitamist edasi lükata. Seega ei saa väita, et kostja I on nõuetekohaselt täitnud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust. Kohus leiab, et hageja etteheide kostjale I selles, et äriühingu raamatupidamine oli peetud ebakorrektselt, ei leidnud kohtus tõendamist. Ajutise pankrotihalduri aruandest (lk 3) nähtub, et halduril ei olnud raamatupidamise korraldusele etteheiteid (va vahetult avaldusele eelnevast 11 perioodist võivad puududa mõned kohustused). Tunnistajana üle kuulamisel kinnitas pankrotihaldur ExxxxxVxxxxxxx, et raamatupidamine oli kogu perioodi peetud korrektselt, seda pidas kogu aja sama inimene ja halduril raamatupidajale etteheiteid ei olnud. Hageja etteheited selle kohta, et äriühingu majandusaasta aruandeid ei esitatud õigeaegselt, olid täiesti asjakohatud ja faktid iseenesest kergesti kontrollitavad: äriregistri väljatrüki kohaselt esitati 2014.a aruanne 26.06.2015; 2015.a aruanne 28.06.2016 ja 2016.a aruanne 03.04.2017 (I kd t lk 80). ÄS § 60 lg 1 koosmõjus Raamatupidamisseaduse § 13 võimaldab majandusaasta aruande esitada 6 kuu jooksul majandusaasta lõpust, milleks Decorative Wood OÜ oli 31.

1. Seega on enne 01.
2. esitatud aruanded esitatud tähtaegselt. Ka ajutine pankrotihaldur on aruandes konstateerinud, et majandusaasta aruanded olid esitatud. Seega ei leidnud tõendamist asjaolu, et kostja I on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust. Asjas 2-14-50307 20.06.2018.a tehtud lahendis kordas Riigikohus juba varasemalt esitatud seisukohta, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid sellise kahju eest, mis on tingitud osaühingu majandustegevuse jätkamisest olukorras, kus esinevad alused pankrotiavalduse esitamiseks. Sätte eesmärk ei ole kaitsta võlausaldajaid kahju eest, mis neile tekib võimalike tavalisest majandustegevusest väljapoole jäävate tehingute ja muude tegude tõttu, mida osaühingu juhatuse liikmed võivad oma kohustusi rikkudes teha. Hageja on välja toonud põhjendused, kuidas pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine tema huve kahjustas (talle kahju tekitas). Kahju hüvitamise aluste kontekstis on tegemist põhjusliku seosega. Hageja leidis, et õigeaegsel pankrotiavalduse esitamisel oleks olnud makseraskustes äriühing majanduskäibest eemaldatud ja seega poleks ka hageja saanud temaga tehingut teha. Esmalt märgub kohus, et püsivalt maksejõuetuks muutus Decorative Wood OÜ alles pärast seda, kui oli hagejaga tehingu teinud. Kohus leidis eelpool et 2016.a märtsis, kui hageja äriühinguga tehingu tegi, ei saanud Decorative Wood OÜ-d lugeda püsivalt maksejõuetuks- osakapitali suurenamise mõjud (mõju puudumine) ei olnud selleks ajaks veel avaldunud. Olukorda ei muuda ka hageja väide, et kuna ta ei saanud majandusaasta aruandest vajalikku teavet, siis tegi ta tehingu teevett omamata ja vastutus selle eest lasub kostjal I. Kohus märgib, et äriühingu 2015.a majandusaasta aruanne esitati õigeaegselt ja 2016.a märtsis ei pidanudki see veel koostatud ja esitatud olema. Seega ei saanud hageja ka eeldada, et ta sellest aruandest saab teha järeldusi Decorative Wood OÜ majandusliku seisundi kohta- hageja etteheide on ainetu. Teiseks asjaoluks, millele hageja viitas, on, et pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral peaks olema tagatud osaühingu vara säilimine ja sellega ka kohustuste võimalikust suures ulatuses täitmine. 12.06.2019 otsuse p 19.2 jätkas Riigikohus võimaliku kahju küsimuse käsitlust ja selgitas, et pärast pusvalt maksejõuetuks muutumise aja tuvastamist saab kohus hinnata, kui suures ulatuses oleks võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku olukorraga. Eeltoodust tulenevalt tuleb seega hinnata kas Decorative Wood OÜ varaline olukord halvenes veel oluliselt pärast äriühingu püsivalt maksejõuetuks muutumis aega
3. sügisel võrreldes pankrotiavalduse esitamise ajaga 2017.a veebruaris. Hageja ise selle kohta tõendeid ja analüüsi ei esitanud. Kostjate esindaja viitas küll vajadusele hinnata väidetavat majandusliku olukorra halvenemist ja et hageja ei ole seda tõendanud. Kuna muid tõendeid esitatud ei ole, saab kohus hinnangu anda vaid pankrotimenetluses koostatud aruannetes esitatu põhjal. Ajutise halduri aruandes esitatud kohustuste ülevaatlikust 12 tabelist (lk 7) nähtub, et 13.03.2017.a, so pankrotimenetluse algatamise järel raamatupidaja poolt koostatud ja ajutisele haldurile esitatud aastaaruande kohaselt olid sel kuupäeval Decorative Wood OÜ kohustused kokku 123 986€, 31.12.2016.a seisuga olid kohustused kokku 128 125€- seega toimus 2015.a 2,5 kuu jooksul kohustuste mõningane vähenemine. Milline oli täitmata kohusteste täpne suurus 2016.a sügisel (nt septembris või oktoobris), ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata. Võlanimekirjast (aruande lk 5) nähtub, et aruande koostamise ajaks oli perioodist september-detsember 2016 üleval kohustusi vähemalt 7000-10 000€ (sel perioodil tekkinud kohustuste täpset suurust ei ole võimalik määrata, kuna mõne võlausaldaja nõue on esitatud ühe summa, kuid kohustused on kogunenud pikema perioodi jooksul: nt detsember 2015-2016.a aasta lõpp).
4. aasta alguses võetud täitmata kohustused jäävad alla 1000€ (sh ka ilmselt eelmise kuu telefoniteenuste võlgnevus). Seejuures ei ole kõik nimetatud perioodil tekkinud võlad saanud kaitstud nõuete kaitsmise koosolekul (I kd t lk 14). Millisest perioodist täpsemalt pärineb maksuvõlgnevus, ei ole võimalik esitatud tõendite alusel tuvastada. Pikaajalised laenukohustused on ajutise halduri aruande koostamise ajaks võrreldes 31.12.2016.a veidi vähenenud (28 394 vs 28 744). Ettevõtte müügikäive (aruande lk 2) on alates 2016.a sügisest võrreldes aasta esimese poolega langenud, eriti novembris. Puuduvad andmed, et Decorative Wood OÜ põhivara või muu vara oleks aga alates 2016.a sügiskuudest oluliselt vähenenud, st et oleks müüdud põhivara või realiseeritud muud vara, mida haldur oleks saanud hiljem pankrotimenetluses realiseerida. Sellele viitab ka halduri lõpparuandes esitatud konstateering, et puudusid võimalused pankrotivara suurendamiseks (aruande p 6.5) (st et puudus vajadus enne pankroti algatamist tehtud tehinguid n.ö tagasi pöörata). Osakapital muutunud ei ole. Seega puudub alus väita, et Decorative Wood OÜ varade osas oleks toimunud negatiivseid protsesse perioodil 2016.a sügis - 2017.a veebruar. Kohtus ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks saanud oma nõude täidetud oluliselt suuremas ulatuses kui kostja I oleks esitanud pankrotiavalduse paar kuud varem, 2016.a oktoobernovember. Eeltoodust tulenevalt ei saa seega asuda seisukohale, et kostja poolt oma kohustuse rikkumine on hagejale tekkinud kahjuga (pankrotimenetluse nõude osaline mittetäitmine) põhjuslikus seoses. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud see, et kui kostja I oleks esitanud pankrotiavalduse paar kuud varem, oleks hageja nõue saanud pankrotimenetluses täidetud oluliselt suuremas ulatuses. Seega ei ole hageja kahju ja kostja I rikkumine omavahel põhjuslikus seoses. kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, ei saa kostja I ka vastutada hagejale tekkinud kahju eest ja hagi tema vastu tuleb jätta rahuldamata. Kostja II, Mxxxx Sxxxxxx, ei ole Decorative Wood OÜ juhatuse liige kunagi olnud. Puuduvad ka tõendid, et kostja II oleks olnud 2016.aastal (so väidetav äriühingu maksejõuetuks muutumise aeg, tehingute tegemise aeg hagejaga) olnud valitud juhatuse liikmeks (juhul kui kanne olnuks tegemata). Kohus leiab seetõttu, et Mxxxx Sxxxxxxxei saa kuidagi vastutada Decorative Wood OÜ panrotiavalduse esitamata jätmise kohustuse rikkumise eest ÄS § 180 lg 51 alusel. Nimetatud säte paneb kohustuse selgelt äriühingu juhatuse liikmele, mitte osanikule või veel vähem osaniku juhatuse liikmele. Nimetatud kohustuse seotusele isiku konkreetse õigusliku positsiooniga (juhatuse liikmeks olek) on viidanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-18812 (p 12). Kohus ei nõustu samuti ühegi teise hageja käsitlusega kostja II väidetavast vastutusest pankrotiavalduse esitamata jätmises. Ajutise halduri aruandest ja pankrotihalduri antud ütlustest tuleneb, et kostja II on pankrotimenetluse algfaasis täitnud osaliselt äriühingu juhatuse liikme kohustusi- teinud halduriga koostööd ja esitanud vajalikke andmeid, milline kohustus on juhatuse liikmel tulenevalt PankrS § 85 lg 1,
5. Samas sätestavad PankrS § 85 lg 2 ja 3 teabe andmise kohustuse ka kolmandatele isikutele, kellel on selline teave olemas. Kohtu hinnangul oleks meelevaldne käsitleda kostja II poolt PankrS § 85 lg 2 kohustuste täitmist koheselt 13 juhatuse liikme kohustuste täitmisena ja seda siis veelgi laiendada väljapoole pankrotimenetlust. Selle kohta, et kostja II mingilgi moel osales äriühingu juhtimises ka enne pankrotimenetluse algust, puuduvad igasugused tõendid ning nagu kohus eelpool ka märkis, ei annaks see mingilgi juhul alust esitada kostja II vastu nõuet seetõttu, et väidetavalt jäeti esitamata pankrotiavaldus. ÄS § 180 lg 51 rikkumine annab aluse ikkagi nõuete esitamiseks vaid juhatus liikme vastu, mitte äriühingu töötaja, tegevjuhi, juriidilise nõustaja vms vastu. Kui nimetatud isikud on tekitanud kahju äriühingule, saab nende vastu esitada nõudeid vaid äriühing (teatud juhtudel pankrotihaldur). Hageja hinnangul tulenes kostja II kohustus esitada Decorative Wood OÜ pankrotivaldus muuhulgas asjaolust, et ta oli äriühingu osaniku esindaja. Esiteks märgib kohus, et kostja II sai äriühingu osaniku Tulevikumets OÜ juhatuse liikmeks alles 12.04.2017.a (registrikaardi väljatrükk I kd lk 146-147). Samuti märgib kohus, et äriühingu osanikul puudub seadusest tulenev kohustus pankrotiavaldust esitada- seega puudub norm, mille kaitse-eesmärki

1045 lg 1 p 7 tagaks. Kohus selgitab ka, et Decorative Wood OÜ osanik oli Tulevikumets OÜ, mitte kostja II. Nagu kohus eelpool selgitas, on äriühingu juhatuse liikme otsevastutus äriühingu võlausaldajate ees üldse piiratud, mistõttu ei saa võlausaldaja ees olla kuidagi vastutav võlgniku osaniku juhatuse liige. Kohus leiab, et hageja on osaniku vastutust võlausaldajale ees käsitlenud viisil, milleks Eesti Vabariigi seadusandlus mitte mingit alust ei anna. Kohus leiab, et täiesti asjakohatud on hageja sisukohad, nagu peaks kostja II vastutama Decorative Wood OÜ poolt tekitatud kahju (täitmata kohutused) eest seetõttu, et ta oli kostja I elukaaslane või et tal olid õigusteadmised. Kuna kostja II ei vastuta äriühingu kohustuste täitmise eest ja ta pole rikkunud ühtegi tema isikuga seotud seadusest tulenevat kohustust, tuleb hageja nõue kostja II vastu jätta rahuldamata. Seega tuleb hagi jätta mõlema kostja suhtes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb lähtudes TsMS § 162 kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja 29.10.2019.a nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 2955 eurot. Nimetatud kulud koosnevad tasutud riigilõivust 650 eurot ja õigusabikuludest 2305 eurot, mis on 23,05 tunni eest. Kuludele käibemaksu ei lisandu. Kostjate 05.11.2019.a esitatud nimekirja kohaselt on kostjatel seoses menetlusega kulusid kokku 3570 eurot. Summa on käibemaksuga. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest 29,75 tunni eest. Hageja vaidles vastaspoole kuludele vastu leides, et tegemist on põhjendamatult suure ajakuluga- kostjate esindaja on pikalt ette valmistanus istungit isegi siis kui istungi sisuks oli 14 vaid tunnistaja üle kuulamine. Samuti on kostja korduvalt korranud samu seisukohti ja tema seisukohad menetluses pole muutunud. Ka on kostjate esindaja esitanud menetluskulude nõude menetluskulude nimekirja koostamise aja eest. Hagejate esindaja leidis, et põhjendatud võib olla asja ettevalmistamise kulu maksimaalselt 1000€ ning lisaks istungile kulunud aja eest. Kuna kohus jätab menetluskulud hageja kanda, siis kohus hageja enda menetluskulusid ei hinda, sest nimetatud kulud on hageja ja tema esindaja vahelise lepingulise suhte küsimus. Kostja esitas taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama kostjate õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kostjate esindaja on ajaliselt välja toonud õigusabi osutamise 29,75 tunni jooksul. Kohus leiab, et esindaja kulud istungiteks ette valmistamisel ja istungitel osalemiseks on märgitud ajalises ulatuses põhjendatud. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostjate esindaja on istungiks ette valmistunud ebamõistlikult pika aja- viimaseks istungiks, kus toimus vaid tunnistaja üle kuulamine, on esindaja valmistunud 0,5 tundi, mis on kohtu hinnangul mõistlik aeg, et meelde tuletada senise menetluse sisu (sh senised tõendid) ja analüüsida, milliseid küsimusi tuleks tunnistajale esitada. Kirjaliku menetluse osas on kostjate esindaja ajakulu kohtu hinnangul üldiselt mõistlik ja vastavuses menetluse käigu ja keerukusega. Kohus märgib, et hageja ise on menetluse algfaasis esitanud mitmeid ebaselgeid väiteid, millele ta hiljem enam ei tuginenud (nt kostja II vastutus kihutaja või kaasaaitajana, võlatunnistusse puutuv jne), kuid millele kostjate esindaja pidi siiski vastuse andma, kulutades sellele ka aega. Kostjate esindaja kulutas kirjalike seisukohtade koostamisele ja sellele eelnenud hageja seisukohtade analüüsile kokku 22,8 tundi, mis arvestades hageja seisukohtade mahtu ja sisu on põhjendatud, va ajakulu lõppteeside ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Kohus nõustub hagejaga, et menetluskulude nimekirja koostamise eest ei ole esindajal õigus tasu küsida (riigikohtu lahend 3-2-1-4-15 p 13). Seetõtu vähendab kohus õigusabile kulutatud põhjendatud ajamahtu 0,5 tunni võrra. Samuti leiab kohus, et lõppteesid kordavad täieliult varem esitatud seisukohti ja need saanuks koostada oluliselt lühemana. Seetõttu vähendab kohus menetluskulu 5 tunnilt 3 tunnile. Kohus loeb põhjendatuks kostjate esindaja poolt õigusabi osutamise 27,25 tunni eest. Õigusabi osutati hinnaga 120€/tund (sisaldab käibemaksu). Nimetatud hinna loeb kohus lubatavaks. Eeltoodust tulenevalt on kostjate põhjendatud õigusabikulud kokku 3270€, milline summa tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Kostjate vastu esitatud nõuded olid sellisel määral põimunud, et ka kostjate esindaja seisukohtadest ei olnud võimalik eristada, millises osas on seisukohad koostatud ühe või teise kostja nimel, siis tuleb õigusabikulud välja mõista kostjate kasuks solidaarselt. Kostjate taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt välja ka viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ 15 Maimu Laumets Kohtunik 16