Obsah (4)

§ 121§ 4§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1688 Määruse kuupäev 20. oktoober 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi „X“ kaebus Viru Vangla vastu RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus.

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 3-20-1688 5.

§ 4

lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb esmalt hinnata, kas vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik.

1. Riigikohtu erikogu on
2. aprilli
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-4-1-11 selgitanud järgmist: „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (VangS §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määrus nr 330 „“Vangistusseaduse“ alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (VÕS §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe.“ Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul arstiabi osutamisega seonduva vaidluse näol tegemist eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
6. Seonduvalt kaebaja 3.juunil 2020 taotlusega esitatud kohustamisnõudega leiab kohus, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud vangla arsti tegevuse, mis seisneb talle spetsiaalselt tundlikele hammastele mõeldud hambapasta ja harja määramata jätmises. Kohtu hinnangul liigitub see tegevus tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise alla. Kaebajal on seega oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 1, § 9 lg-le 1 ja § 11 lg-le 1 hagiavaldusega maakohtu poole.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kohustamiskaebuse, mis on esitatud seonduvalt kaebaja
8. juuni 2020 taotlusega

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vaidluse lahendamise ei kuulu halduskohtu pädevusse.

9. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10.

§ 175

lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 2