Obsah (6)

§ 16§ 15§ 14§ 12§ 31§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3991 Kohtuasi AS Windoor avaldus v

) § 15 lg 3 p-s 1 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks, kuna võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ja kohus leidis, et vaidlus nõude üle tuli lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nimetatud olukorra esinemine oli ilmne

§ 16lg 1 tähenduses.

6. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude ebaselgusest tulenevalt ei võtnud kohus seisukohta võlgniku maksevõime suhtes. Kohus märkis aga, et esitatud andmetest järelduvalt polnud võlgniku maksevõimes tõenäoliselt põhjust kahelda. Võlgnik esitas tõendid selle kohta, et temale kuulus 113 müügisolevat korterit, mille turuväärtus oli kokku 22 600 000 eurot (II lk 5p). Võlgnikul oli maksude ettemaksukontol üle kahe miljoni euro (II lk 6). Seisuga 30.06.2020 oli võlgniku käibevarade suurus üle 26 miljoni euro ja lühiajaliste kohustuste summa ca 14,6 miljonit eurot (II lk 113). Avaldaja kahtlused võlgniku maksevõimes olid oletuslikud.

§ 15

lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Määruskaebus

1. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kuulutada välja võlgniku pankrot või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks. Võlausaldaja taotles menetluskulude jätmist võlgniku kanda. Võlausaldaja leidis, et tema nõue oli selge ja võlgnik oli maksejõuetu, seega puudus alus ajutise halduri määramata jätmiseks. Ajutise halduri nimetamine ei tähenda automaatselt võlgniku pankroti. Puudutatud isiku seisukoht ja menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks. Võlgnik avaldas, et ta vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 3
4. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud küsimused. Võlausaldaja ja võlgnik esitasid määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid. Määruskaebuse põhjendamiseks ja sellele vastuvaidlemiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid, mistõttu tuleb nendega arvestada (TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1). Ringkonnakohus võtab menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid vastu võtnud.
5. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud osas maakohtu määruse põhjendustega ja tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid.
6. Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kui võlausaldaja on kohtule esitanud pankrotiavalduse, keeldub kohus

§ 14

alusel selle menetlusse võtmisest, kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu (lg 1 p 1), võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust (lg 1 p 2), esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused (lg 1 p 3), võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava (lg 1 p 4). Seega hindab kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisel avalduse potentsiaali peamiselt võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite alusel. Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest (

§ 15lg 1).

Kusjuures kohus, kellele võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse, korraldab pankrotiavalduse kättetoimetamise võlgnikule (

§ 12

lg 1) ja võlgnik võib võlausaldaja pankrotiavalduse kohta kuni eelistungini esitada vastuväite (

§ 12lg 2).

Seega on ajutise halduri nimetamise ajaks kohtul rohkem informatsiooni nii võlausaldaja nõude kui võlgniku võimaliku maksejõuetuse kohta ning kohus võib selles etapis leida, et hoolimata avalduse esialgsest perspektiivikusest, on ilmnenud, et esinevad

§ 15

lg-s 3 nimetatud alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks näiteks põhjusel, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (

§ 15lg 3 p 1).

13. Määruskaebuses vaieldakse selle üle, kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue on

§ 15

lg 3 p 1 mõttes piisavalt selge.

§ 31lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Sama lõike teise lause järgi ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb

§ 15lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.

Kohus jätab

§ 15

lg 2 p 1 järgi pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 16.07.2020 täpsustatud pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu ehituse alltöövõtulepingust tulenev nõue arvete nr M00016 ja M00018 kokku 97 202,76 eurot ning viivise nõue 9 720,27 eurot. Lepingu kohaselt pidi võlausaldaja (töövõtja) ehitama ja paigaldama klaasist rõdupiirded võlgniku (tellija) kinnistul Võistluse 6 asuvatele hoonetele. Võlgnik tasus ettemaksu ja võlausaldaja asus lepinguga võetud kohustusi täitma ja 2020 jaanuari seisuga on kõik võetud kohutused täidetud, välja arvatud 8 lodža paigalduse osas. 14.

§ 15

lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata jätmine sõltub sellest, mis asjaoludele ja tõenditele võlgnik nõudele vastuvaidlemisel tugineb. Ringkonnakohus selgitas 30.06.2020 määruses, et maakohtul tuli võlgniku poolt

§ 15

lg 3 p 1 alusel esitatud vastuväidet kontrollides hinnata, kas võlgnik tõi kohtu ette asjaolud ja esitanud tõendid, mille alusel sai kohus jõuda veendumusele, et võlgniku poolt nõude suhtes esitatud vastuväited olid piisavalt põhjendatud

§ 15lg 3 p 1 tähenduses.

Ringkonnakohus leiab käesolevalt, et maakohus 4 tuvastas nõuetekohaselt, et võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele olid põhjendatud ja sellest tulenevalt ei olnud võlausaldaja nõue

15 lg 3 p 1 mõistes selge. Võlausaldaja leidis, et tema tehtud tööd olid nõuetekohased ja need tööd tuli lugeda vastuvõetuks. Maakohus tuvastas, et 27.02.2020 tööde ülevaatuse aktis olid märgitud puudused ning pooled vaidlevad selle üle, kas puuduste eest vastutab võlausaldaja või mitte. Võlgnik leiab, et arvestades pooltevahelist lepingut ja Riigikohtu praktikat, vastutab tööde puuduste eest võlausaldaja. Eeltoodu aga eeldab, et kohus tuvastab mh, kas tööd on vastuvõetud, kas tööd olid nõuetekohaselt tehtud ja kes vastutab väidetavate teostamata jäänud tööde eest. Seega, arvestades võlgniku vastuväidete sisu ja mahtu, väljub võlausaldaja nõude hindamine pankrotimenetluse piiridest ning võlausaldaja nõue tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa lugeda pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (Riigikohtu 06.03.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 8). Võlausaldaja kordab määruskaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. See ei anna aga alust võlausaldaja nõude lugemiseks selgeks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlausaldaja nõue ei ole piisavalt selge

§ 15lg 3 p 1 mõttes ja selline nõue tuleb selgeks vaielda hagimenetluses.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukohad kooskõlas kohtupraktikaga (Riigikohtu 06.03.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda, sest maakohus ei ole asjaolude hindamisel kaalumispiire ületanud.

1. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude ebaselgusest tulenevalt ei võtnud maakohus seisukohta võlgniku maksevõime suhtes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja ei pea vajalikuks võlgniku maksevõimet hinnata.
2. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Maakohus on õigesti jätnud avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda (

§ 15lg 6). 17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta Ts

MS § 171 lg 1 alusel võlausaldaja kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja lg 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks võlgniku hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need võlausaldajalt võlgniku kasuks välja.

1. Võlgniku ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja ajakulu määruskaebusele vastuse koostamise eest 9,5 tundi tunnihinnaga 150 eurot käibemaksuta, so 1 425 eurot ilma käibemaksuta. Võlausaldaja teatas, et võlgniku määruskaebemenetluse kulude põhjendatuse otsustamise jätab võlausaldaja ringkonnakohtule, ent palub arvestada sellega, et võttes arvesse määruskaebuse vastuse sisu, kvaliteeti ja argumentide hulka, võiks vastuse koostamise põhjendatud kulu olla maksimaalselt 6,5 tundi.
2. Ringkonnakohus vaatas läbi võlgniku menetluskulude nimekirja ning võlgniku ja võlausaldaja poolt esitatud dokumendid ja leiab, et võlgniku menetluskulud ei ole kajastatud osas vajalikud ja põhjendatud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista 975 eurot (6,5 tundi x 150 eurot). Menetlusdokumentides on menetlusosalised korranud juba varasemaid seisukohti, mistõttu ei ole võlgniku lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Tunnihind vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Võlgniku taotlus jääb rahuldamata 450 euro ulatuses (1 425-975). 5
3. Käesolev määrus on vaidlustatav osaliselt. Kuivõrd

§ 5

lg 2 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta esitada kaebuse üksnes siis, kui see on

-is ette nähtud ja

§ 15

lg 5 kohaselt võib määruskaebuse esitada üksnes ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale, ei saa ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale Riigikohtule kaebust esitada. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (resolutsiooni p-d 3 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt) 6