Obsah (9)

§ 177§ 174§ 175§ 663§ 657§ 477§ 226§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 22.oktoober 2020.a, T

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

Nimetatud kohtumäärus jõustus 28.detsembril 2019.a.

1. Kostja esitas 09.jaanuaril 2020.a menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 2220 eurot. Kostja märkis, et kuigi Enno Heringson on kostja juhatuse liige, ei ole juhatuse liikme kohustuseks äriühingu kohtus esindamine isegi juhul, kui juhatuse liige on juhuslikult vandeadokaat. Juhatuse liikme staatus annab vaid esindusõiguse. Advokaadibüroo juhatuse liikme kohustuseks on äriühingu juhtimine, advokaadibüroo töötajate kohustuseks on advokaadibüroo klientide õigusnõustamine. Käesoleval juhul on sõlmiud leping vandeavdokaat Enno Heringsoniga. Kostjale on osutatud õigusabi vandeadvokaadi poolt tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitas, et märgitud lepingulise esindaja kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja lepinguline esindaja teostas järgnevad toimingud: 1) 02.12.2019 hageja hagiga tutvumine, täpsustuste küsimine Vikerilt faktiliste asjaolude osas, 1 tund ja 48 minutit; 2) 03.12.2019 hageja hagi tagamise taotlusele seisukoha koostamisega alustamine, 2 tundi ja 18 minutit; 3) 03.12.2019 hageja hagi tagamise taotlusele seisukoha koostamisega jätkamine, 4 tundi ja 48 minutit; 4) 06.12.2019 vastuse lõpetamine kohtunõudele, 5 tundi ja 6 minutit; 5) 09.12.2019 täiendav selgitus kohtule ja tõend, 36 minutit; 6) 09.12.2019 tel. suhtlus kohtuga, vastukiri kohtule konf. tõendist, 12 minutit. Lisaks palus kostja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis hageja kohustuse tasuda kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
2. Hageja esitas kostja menetluskulude nimekirjale vastuväite. Hageja leidis, et kostja on asunud üllatuslikult väitma, et kostja on sõlminud vandeadvokaadiga Enno Heringson käsunduslepingu kostja esindamiseks konkreetses vaidluses ning Enno Heringson on osutanud 2 2-19-18674 kostjale õigusabi käesolevas asjas 14 tundi ja 48 minutit. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendamatu ning selles toodud kulusid ei saa menetluskuluna arvestada

-i mõttes - asja materjalidest nähtuvalt ei esindanud kostjat käesolevas asjas mitte lepinguline esindaja, vaid seaduslik esindaja. Isegi kui kostjal oleks asja materjalidest nähtuvalt olnud lepinguline esindaja, siis on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabikulud põhjendamatud, kuna kostja seaduslikul esindajal on täies ulatuses vajalik õigusalane kvalifikatsioon, et kostjat kohtumenetluses ise esindada. Samuti on väidetavad menetluskulud konkreetses menetlusetapis silmnähtavalt ülepaisutatud. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus mõistis 09.märtsi 2020.a määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena õigusabikulud 1275 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Määruse põhjendustest nähtuvalt märkis maakohus, et maakohtu 10.12.2019 määrusega jäid menetluskulud hageja kanda, määrus jõustus 28.12.
3. Menetluskulude kindlaksmääramisel tugines maakohus

§ 174lg-le 8, § 175 lg-le 1, § 477 lg-tele 5 ja 7.

7. Kohus oli seisukohal, et kostja esindaja õigusabikulud on põhjendatud ning märkis seoses hageja vastuväitega kostja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-102-16 p-s 15 selgitanud, et äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust. Eeltoodut arvestades tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja. Seega on eeltoodust tulenevalt hageja seisukoht osas, milles ta leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendamatud kostja seadusliku esindaja õigusalase kvalifikatsiooni tõttu, asjakohatud.

1. Kohus oli seisukohal, et tsiviilasja menetluse käigus kostjale osutatud õigustoimingutega kokku 14 tunni ja 48 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta), menetluskulud on arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, osaliselt ülemäärased. Kohus pidas hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamiseks kulunud 14 tunnist põhjendatuks ajakulu maksimaalselt 8 tundi. Seoses kostja esindaja 09.12.2019 toimingutega oli kohus seisukohal, et täiendava selgituse esitamisega ja kohtuga suhtlemisele ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 30 minutit. Kohtu hinnangul oli kostja lepingulise esindaja ajakulu menetluses põhjendatud 8 tunni ja 30 minuti ulatuses.
2. Ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust hinnates asus kohus seisukohale, et kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurus 150 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Maakohus juhindus sealjuures kohtupraktikast, mille kohaselt on peetud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14513); 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot (käibemaksuga); 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud 3 2-19-18674 määruses mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 153 eurot (käibemaksuta) ning 03.04.2019 tsiviilasjas nr 2-16-3785 tehtud otsuses põhjendatud tunnitasuks 200 eurot (käibemaksuta).
3. Kohus pidas kostja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1275 eurot käibemaksuta (8 tundi ja 30 minutit x 150 eurot) ning mõistis hagejalt kostja menetluskulud välja käibemaksuta, kuna kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja taotles menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus määras ka, et hagejal tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni, kuna kostja on seda taotlenud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
5. Määruskaebusest nähtuvalt kordas hageja kostja menetluskuludele esitatud vastuväiteid. Muuhulgas tõi hageja esile, et menetluskulude nimekiri on tervikuna põhjendamatu, kuna asja materjalidest nähtuvalt esindas kostjat tsiviilasjas seaduslik esindaja juhatuse liige Enno Heringson, mitte lepinguline esindaja. Enno Heringson ei ole kohtule teatanud, et on kostja lepinguline esindaja. Mitte ühestki menetlusdokumendist ei nähtu, et tegu on lepingulise esindajaga. Ka e-toimiku vaatest „osalised“ on kostja esindajaks märgitud seaduslikud esindajad. Seega ei ole ka maakohus aru saanud, et Enno Heringson teeb menetlustoiminguid lepingulise esindajana. Kostja ei saa tugineda lepingulise esindaja kulude hüvitamise sätetele.
6. Hageja ei vaidlusta maakohtu poolt aktsepteeritud nö kulutatud tundide arvu 8 h 30 min kuid see ei õigusta menetluskulude väljamõistmist. Tunnihind 150 eurot on liiga suur, arvestades, et tegemist on advokaadibüroo kui äriühingu tavapärase tegevusega seotud õigusvaidlusega, millised küsimused kuuluvad advokaadibüroo juhatuse liikme pädevusse – büroo volituste olemasolu oma kliendi esindamisel jne.
7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning esitas seisukoha saamiseks kostjale.
8. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Hageja ei ole vaidlustanud 10.12.2019.a määrust. Hageja on märkinud, et ei vaidlusta maakohtu aktsepteeritud kulutatud tundide arvu. Seega peab hageja ka ise maakohtu poolt välja mõistetud summat põhjendatuks. Absurdne on väide, et hageja ei saanud aru, et kohtumenetlusega kaasnevad kulud.
9. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas vastavalt

§ 663lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tuginedes

§ 657lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667 tühistada ning määruskaebus rahuldada.

Ringkonnakohus saab teha ise ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega jätab kostja taotlus menetluskulude suuruse kindlaks määramiseks rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 4 2-19-18674

1. Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtul oli õigus hagejalt kostja menetluskulusid õigusabile välja mõista. Sealjuures on kostja seisukohal, et selleks seaduses sätestatud vajalikud eeldused on täidetud, hageja seisukoht on, et praegusel juhul ei saanud kostja tugineda lepingulise esindaja kulude hüvitamise sätetele. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga ning on seisukohal, et maakohus on kostja taotluse lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt keeldus maakohus 10.detsembri 2019.a määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast määruse jõustumist (I kd, tlk 21 ja 21 pöördel). Määrus jõustus edasi kaebamata 28.detsembril 2019.a, mille järgselt esitas kostja maakohtule menetluskulude kindlaks määramise taotluse.
3. Taotluse lahendamisel oli maakohus seotud

§ 175

lg-ga 1, mis sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Seega tuli maakohtul kostja taotluse lahendamisel kontrollida esmalt seda, kas kostjat on asjas esindanud lepinguline esindaja ja seejärel, juhul kui vastus on sellele küsimusele jaatav, seda, kas tema poolt osutatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus on sealjuures seisukohal, et juhul, kui menetlusosaline soovib temale lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi kulude väljamõistmist menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt, peab selle menetlusosalise esindaja käitumisest olema nii tsiviilasja menetlevale kohtule kui teistele menetlusosalistele üheselt arusaadav asjaolu, et ta on tsiviilasjas tegutsenud menetlusosalise lepingulise esindajana.
2. Ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas see nii ei ole, millele juhtis vastuväidetes kostja menetluskuludele maakohtu tähelepanu ka hageja, märkides, et kostja esindaja on asja menetlemisel osalenud tema seadusliku esindajana. Vaatamata eeltoodule jättis maakohus hageja väite õigsuse sisuliselt kontrollimata, mis olnuks lihtsasti teostatav ainuüksi tsiviilasja materjalide põhjal.
3. Maakohus oleks pidanud kostja taotluse lahendamisel tähele panema, et kostja esindaja Enno Heringson on positsioneerinud end kostja esimeses menetlusdokumendis kostja seadusliku esindajana, so juhatuse liikmena (I kd, tlk 95), sama kordub kostja seisukohas hagi tagamise taotlusele (I kd, tlk 161). Maakohtul tulnuks märgata sedagi, et kuigi edaspidistes kostja e-kirjades ja menetluskulude nimekirjas on allakirjutanuks märgitud vandeadvokaat Enno Heringson (II kd, tlk 16, 20, 30 pöördel), ei ole kostja esindaja kordagi maakohtule selgelt teada andnud, et ta esindab kostjat (ka) tema lepingulise esindajana.
4. Maakohtu eelnimetatud eksimused on seda arusaamatumad, arvestades, et kohus on kostjalt esimese menetlusdokumendi saamisest kuni vaidlustatud määruse tegemiseni kõigis määrustes läbivalt märkinud Enno Heringsoni kostja seaduslikuks esindajaks, so juhatuse liikmeks (I kd, tlk 97, 135, II kd, tlk 21, 43). Seega on ka maakohus aru saanud, et kostja esindaja osaleb menetluses tema seadusliku esindajana.
5. Maakohus on oluliselt eksinud ka vaidlustatud määruse põhjendustes viidatud Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16 tehtud kohtulahendi mõistmisel. Iseenesest on küll õige see maakohtu osundus, et äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule õigusalast 5 2-19-18674 kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi, kuid käesolevas asjas ei saa sellele põhimõttele tugineda, arvestades, et kostjat esindanud juhatuse liige ei ole maakohtule kordagi teada andnud, et esindab advokaadibürood ka lepingulise esindajana. Ringkonnakohus rõhutab, et

§ 175

lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et esindajat on võimalik käsitleda lepingulise esindajana, mille eelduseks on kohtu teavitamine sellest asjaolust. Põhimõtteliselt sama on möönnud ka Riigikohus eelviidatud lahendis, leides, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb hinnata, millises ulatuses on õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja.

1. Sealjuures on tähelepanuväärne, et kirjeldatud viisil on kostja seaduslik esindaja pidanud maakohut vajalikuks teavitada taotluses viidatud tsiviilasjas nr 2-19-
2. Võttes arvesse, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.veebruari 2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7), kontrollis ringkonnakohus

§ 477

lg 7 alusel ja tuvastas, et viidatud tsiviilasjas Harju Maakohtule 06.jaanuaril 2020.a esitatud vastuses hagiavaldusele on eraldi esile toodud, et Enno Heringson esindab kostjat I (advokaadibürood) lepingulise esindajana advokaadibürooga eraldi sõlmitud käsunduslepingu alusel, kuigi on ka kostja I juhatuse liige. 27. Arvestades kostja esindaja valikut esitleda end käesolevas tsiviilasjas kostja seadusliku esindajana ja mitte teada anda sellest, et ta esindab kostjat ka lepingulise esindajana, ei ole ringkonnakohtul võimalik lähtuda ka

§ 226

lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse vandeadvokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. 28. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja ei ole maakohtule esitatud menetluskulude kindlaks määramise taotluses tuginenud ka

§ 162

lg-le 3, mille kohaselt hüvitatakse poole seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poole menetluskulud, tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus 29.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 30.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 6