Obsah (9)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-20-117365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-117365 Tsiviila

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ Aktiva Finants esitas 05.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxx Vxxxx 3804,60 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 13.05.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 08.06.2020.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule. OÜ Aktiva Finants esitas 15.07.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus Txxxx Vxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 3087,17 eurot, intressi 202,28 eurot, haldustasu 6 eurot ja 15.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 387,90 eurot ja täiendava viivise 19,90% aastas alates 16.07.
2. 16.07.2020.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 27.07.2020. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Coop Finants AS-ga 14.03.2019 laenulepingu nr L07713, mille alusel sai kostja laenu 3200 eurot. Lepinguga leppisid pooled kokku intressimääras 19,90% aastas. Kostja tasus maksegraafiku alusel 4 osamakset (10.04.2019-10.07.2019) ning alates

1. osamaksest ei tasunud midagi. Coop Finants AS andis 08.11.2019 lepingu ülesütlemise hoiatusega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust. 28.11.2019 ütles Coop Finants AS lepingu üles ning loovutas nõuded hagejale. Hageja palus välja mõista põhivõla 3087,17 eurot, intressi 202,28 eurot, haldustasu 6 eurot ja 15.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 387,90 eurot ja täiendava viivise 19,90% aastas alates 16.07.
2. 2 2-20-117365 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus, intress, haldustasu ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad viivised 19,90% aastas. Kohtu hinnangul on see põhjendatud. Viivise päevamäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivise päevamäära. Perioodi 16.07.2020 kuni 04.09.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 85,61 eurot (19,9%/365px3087,17€x51p). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3768,96 eurot, millest 3087,17 eurot moodustab põhivõlg, 202,28 eurot intress, 6 eurot haldustasu ja 473,51 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina OÜ Julianus Inkasso arve õigusabi eest summas 480 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 4 h tunnitasuga 120€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise ning hagiavalduse koostamise ning esitamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 250 euro ulatuses, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Arvestades seda, et hageja esindaja on 3 2-20-117365 sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 600 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 250 eurot lepingulise esindaja tasu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 600 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4