KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1715 Haldu

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (kaebaja) tunnistati Harju Maakohtu 21.08.2019 otsusega nr 1-19-5184 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p-de 2, 4 ja 5 järgi ning teda karistati viieaastase vangistusega. Maakohus jättis vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et kaebaja ei pane viie aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-de 1– 6 ja KarS § 75 lg 2 p 7 alusel pandud kontrollinõudeid ja kohustusi. Lisakohustusena määras 3-20-1715 maakohus kaebajale kohustuse mitte suhelda kaassüüdistavate ja teiste kriminaalkorras süüdi mõistetud isikutega (v.a lähisugulased ja hõimlased).
2. Kaebaja esitas Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale 26.06.2020 avalduse, et saada luba sõita üheks päevaks tööreisile Saksamaale.
3. Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnik jättis kaebaja taotluse 17.07.2020 vastusega nr 88/20/833-9 rahuldamata, sest nii lühike katseaeg ei võimalda hinnata isiku motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Otsuse kohaselt rikkus kaebaja ka talle Harju Maakohtu 21.08.2019 otsusega käitumiskontrolli ajaks pandud lisakohustust mitte suhelda otsuses märgitud isikutega. Sel põhjusel tehti kaebajale 13.08.2020 kirjalik hoiatus KarS § 74 lg 4, § 69 lg 6, § 871 lg 4 ja § 76 lg 7 alusel.
4. XX esitas Tallinna Halduskohtule 14.09.2020 kaebuse Tallinna Vangla kriminaalhooldaja 13.08.2020 kirjaliku hoiatuse tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada kirjaliku hoiatuse kehtivus kohtumenetluse ajaks.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 15.09.2020 määrusega kaebuse läbivaatamatult

§ 121

lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning tagastas tasutud riigilõivu 30 eurot (resolutsiooni p 3). Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Praegu ongi vaidluse lahendamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord. Riigikohus märkis 20.06.2018 määruses nr 3-17-2024, et KarS § 74 lg 4 alusel tehtud hoiatus on antud kriminaalhoolduse ülesande täitmisel. Ühe kriminaalhoolduse teostamisel tekkinud üksikküsimuse lahendamine halduskohtus põhjusel, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, ei ole otstarbekas. Tegemist on kriminaalmenetluses tehtud jõustunud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 mõistes. Jõustunud kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgides maakohus (p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna kaebus tagastatakse, jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Riigilõiv tagastatakse

§ 104lg 5 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. XX palub 30.09.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.09.2020 määruse resolutsioonid p-d 1 ja 2 ning edastada kaebus

§ 68lg 3 alusel läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

Halduskohus on rikkunud menetlusnorme. Pärast seda, kui halduskohus tuvastas, et asja lahendamine ei kuulu tema pädevusse, oleks ta pidanud kaebuse

§ 68lg 3 alusel edastama õigele kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuse saab

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda määruskaebusele vastustaja seisukohta. 8. Halduskohus leidis õigesti, et kaebuse menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2), selgitades vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.

9. Kui halduskohus tagastab kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu, selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal asja lahendamiseks 2

§ 121lg 3).

Seega on kaebuse tagastamise korral kohtul üksnes selgitamiskohustus, mida halduskohus on praeguses asjas täitnud, ning kaebajal tuleb ise otsustada, kas ta soovib pöörduda õige kohtu poole või mitte (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2017 määrus nr 3-17-1445, p-d 8–9). Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja pöördunud kirjalikust hoiatusest vabanemiseks maakohtusse, kuid tema kaebus on jäänud 01.10.2020 määrusega nr 1-19-5184 rahuldamata. 10.

§ 68

lg 3 järgne avalduse edasisaatmine on võimalik juhul, kui pädevuse üle puudub vaidlus ning edastamist ei tule lahendada määrusega. See hõlmab olukordi, kus isik on tehniliselt eksinud menetluses olevas kohtuasjas avalduse või ka uue kaebuse adresseerimisega. Kui avalduse saanud kohtule on selle sisu ja eesmärke arvestades äratuntav (sh vajaduse korral avaldaja tahet tõlgendades ja temalt selle kohta täpsustuste küsimise põhjal), et see on üksnes ekslikult esitatud lahendamiseks ebaõigele kohtule, tuleb kohtul saata avaldus edasi õigele kohtule. Kui avaldusest nähtuvalt on isik soovinud avalduse lahendamist just selle kohtu poolt, kellele avaldus on esitatud, kuid kohtu hinnangul ei allu avalduse lahendamine temale või ei ole see tema pädevuses, siis tuleb asja kohtualluvuse järgi üleandmine või kaebuse tagastamine lahendada määrusega vastavalt

§-le 10 või § 121 lg 1 p-le 1 ja lg-le 3 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2018 määrus nr 3-18-1510, p 6; 28.09.2018 määrus nr 3-18-1733, p 9; 27.05.2019 määrus nr 3-19-753, p 8). Praegusel juhul ongi tegemist viimati kirjeldatud olukorraga. Kaebaja soovis vaidluse lahendamist halduskohtus: kaebus on adresseeritud halduskohtule, kaebaja pidas vaidlustatud kirjalikku hoiatust haldusaktiks, osutades ka haldusmenetluse seaduses haldusaktile kehtestatud nõuete rikkumisele. Seega tuli pädevuse küsimus otsustada määrusega. 11. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, sest tagastas kaebuse. Kuna määrus polnud kaebuse tagastamise osas jõustunud, ei saanud esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see tuli lahendada (vrd Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 317-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Esialgse õiguskaitse taotluse võib jätta läbi vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ajal, nt kui vaidlustatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks (

§ 249lg 3 ls 2).

Ringkonnakohus ei pea siiski põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse tagamiseks, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole põhjendatud. Seda eriti praeguses olukorras, kus kaebaja on juba pöördunud 13.08.2020 hoiatuse vaidlustamiseks pädeva kohtu poole. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral ei ole selle taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks alust, mistõttu tuleb halduskohtu määrus ka 15 euro suuruse riigilõivu tagastamise osas tühistada. 12. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu 15.09.2020 määruse resolutsiooni p-i 2, jättes esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise asemel rahuldamata, ja tühistab resolutsiooni p-i 3 esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu tagastamist puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb halduskohtu 15.09.2020 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3