Obsah (6)

§ 173§ 492§ 476§ 1043§ 1045§ 1050

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 16.oktoober 2020, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-4411 Tsiviilasi Swedbank P&C Insurance AS avaldus O.

§ 173

ja

§ 492

lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.04.2020 kohtumäärus ts. asjas 2-1919561). Avalduse ese- kindlustuslepingust tulenev kindlustusandja kahjunõue kahju tekitanu vastu (

§ 492lg 1).

1. Vaidlust ei ole selle üle, et Swedbank P&C Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 1 242,80 eurot
2. Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu motiividel: 1) avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isikud on kahju tekitamises süüdi; 2) kohtule esitatud 14.04.2017 korteriühistu esindaja tõend ei ole usaldusväärne. 7.

§ 476

lg.1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Vaidlust ei ole selle üle, et Swedbank P&C Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames kindlustatud isikule välja kindlustushüvitise kogusummas 1 242,80 eurot

§ 492

lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on hagejal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 3 Kahtlemata on korteriomaniku, kelle korteriomandit läbi veeavarii kahjustati, õiguseid rikutud, so talle tekitati õigusvastaselt kahju (

§ 1045

lg.1 p.5).

§ 492lg.1 alusel läks kindlustatud isiku nõudeõigus üle avaldajale).

Seega edasi tuleb asjas tõendada kas puudutatud isikud on kahju tekitamises süüdi ja vastutavad kahju tekitamise eest. 8.

§ 1050

lg.1 kohaselt Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isikud kinnitavad, et ei ole kahju tekitanud. Avaldaja väidab et kahju kolmandatele isikutele tekkis puudutatud isikute ühisomandisse kuuluvast korteriomandist, seega puudutatud isikud ei ole täitnud oma korteriomandi korrashoiukohustust nõuetepäraselt. Avaldaja tõendab puudutatud isikute süüd korteriühistu (KÜ) Estonia puiestee 7 14.04.2017 teatega, mille allkirjastas S. R. (Lisa 1). Teate kohaselt toimus veeavarii 21.03.

1. Muid tõendeid, mis tõendaksid, et kahju kolmandatele isikutele tekkis kostjatele ühisomandina kuuluvast korterist, kohtule ei ole esitatud. Maakohus tuvastas asja menetlemisel, et 14.04.2017 tõend, millele avaldaja tugineb, ei ole välja antud korteriühistu Estonia puiestee 7 seadusliku esindaja poolt. Tõendi allkirjastanud S. R. ei olnud 14.04.2017 korteriühistu seaduslikuks esindajaks. Maakohus pakkus avaldajale võimaluse esitada kohtule täiendavaid tõendeid selle kohta, et S. R.l oli pädevus korteriühistu nimel sellist tõendit allkirjastada. Kohtuistungil palus kohus avaldajal selgitada ka toimiku lk.9 blanketiga seonduvat, so kas blanketi peal tehtud märge, et kahju tekkepõhjuse ülevaatus on teostatud visuaalsel vaatlusel ka puudutatud isikutele kuuluvas korteris nr
2. Maakohus määras avaldajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks 31.augustini 2020 ja pikendas seda avaldaja taotlusel kuni 04.septembrini
3. Avaldaja esitas oma seisukoha 04.septembril 2020, milles tunnistas, et 14.04.2017 tõendi allkirjastanud S. R. ei olnud korteriühistu seaduslikuks esindajaks sel ajal. Vastavalt 04.septembri 2020 seisukohale, avaldaja võttis peale seda ühendust korteriühistu seadusliku esindajaga, kes kinnitas, et „S. R. töötab koos temaga korteriühistu heaks“ ja lubas esitada vastava volikirja või lepingu, kuid ei teinud seda. Korteriühistu seaduslik esindaja kinnitas, et nimetatud S. R. käis veekahjut tuvastamas ning viibis isiklikult sündmuskohal. Seaduslik esindaja lubas ka selle kohta tõendi esitada. Avaldaja esindaja märkis oma 04.septembri seisukohas, et soovib eelpool nimetatud tõendi kohtule esitada „järgmisel nädalal esimesel võimalusel“ . Samuti märkis avaldaja, et olenevalt nende kahe kirjaliku tõendi sisust võib tekkida vajadus S. R. või Julia Tšerkassova ülekuulamiseks tunnistajana, kuid avaldaja loodab, et piisab siiski kirjalikest tõenditest. Maakohus ei loe avaldaja 04.septembri seisukohas avaldaja poolt märgitud „avaldaja soovib eelpool nimetatud tõendi kohtule esitada „järgmisel nädalal esimesel võimalusel“ . Samuti, et olenevalt nende kahe kirjaliku tõendi sisust võib tekkida vajadus S. R. või J. T. ülekuulamiseks tunnistajana, kuid avaldaja loodab, et piisab siiski kirjalikest tõenditest „ 4 avaldaja taotluseks veel kord taotleda tõendite esitamiseks täiendavat tähtaega. Nimetatud kirjas puudub vastav selge nõue ja ka põhistus- miks avaldaja ei saanud tõendeid esitada kohtule poolt määratud tähtajaks 31.august 2020 ega pikendatud tähtajaks, so 04.septembriks
4. Maakohus märgib siinjuures, et avaldaja ei ole oma 04.septembri 2020 seisukohas viidatud tõendeid kohtule ka hilinemisega esitanud.
5. Maakohus on seisukohal, et avalduses puudutatud isikute väidetavat süüd tõendav 14.04.2017 tõend ei ole usaldusväärne- maakohus tuvastas, et tõendi allkirjastanud S. R. ei olnud korteriühistu seaduslik esindaja ja kohtule ei ole esitatud ka teisi tõendeid tõendamaks, et S. R.l oli pädevus korteriühistu nimele vastava tõendi esitamiseks.
6. Maakohus on seisukohal, et kortermajas asuva korteri veekahjustus ei pruugi olla alati just ülal (kahjustatud korteri kohal) asuva korteri põhjustatud. Veekahjustus võib tekkida ka korteromanike kaasomandi osas asuvast veevärgist või mõnest ülalkorrusel asuvas naaberkorteris toimunud veerikkest, kus vesi on mööda ehituskonstruktsioone voolanud mitte otse alla (otse all asuvasse korterisse) vaid all olevasse kõrvalkorterisse. Puudutatud isikud kinnitasid nendele kuuluvas korteris sel ajal veeriket ei olnud ja keegi ei pöördunud ka nende poole, et tuvastada, kas veerike sai alguse nendele kuuluva korteriomandi reaalosast. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine
7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avaldus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikute esindaja esitas kohtule 17.08.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on lepingulise esindaja tasu osaliselt makstud riigi poolt arvestusega, et esindaja 2 esimest töötundi on õigusbüroo kliendi jaoks tasuta, järgnevalt 40 eurot töötunni eest, lisaks tuleb tasuda 5 eurot kliendilepingu sõlmimise tasu. O. K. tasus lepingu tasu 5 eurot ja esindaja 3,7 töötunni eest kokku 153 eurot (sisaldab käibemaksu). Esindaja töö sisaldab tsiviilasja materjalidega tutvumist, konsultatsiooni ja kirjaliku vastuse koostamist. Menetluskulud kokku 158 eurot. Puudutatud isikud ei ole käibemaksukohustuslased. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
8. novembri
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et puudutatud isikute esindaja kulu 40 eurot töötunni eest on põhjendatud ja tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja avaldajalt puudutatud isikute õigusabikulud 158 eurot. 5 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 225 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. Avaldajal on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 6