Obsah (10)

§ 619§ 1018§ 1028§ 20§ 8§ 9§ 11§ 82§ 100§ 6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-8573 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Alutaguse Haldus Osaühingu hagi U. R.

§ 619

). Hageja on seisukohal, et kostja oma tegevusega aktsepteeris 09.01.2008.a lepingu tingimusi. Hageja on esitanud kostjale arved lähtudes lepingust, õigusaktidest ning Tudulinna Vallavolikogu poolt kehtestatud hindadest. Kostja on hageja osutatud teenuseid tarbinud, kuid jätnud osutatud teenuste eest tasumata. Hageja märgib, et juhul kui kohtu arvates ei saa hagi rahuldada lepingulisest võlasuhtest tulenevalt, palub hageja kohtul kontrollida, kas hagi on võimalik lahendada käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenevalt ning hageja palub alternatiivselt samadel asjaoludel mõista 2 kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus käsundita asjaajamise (

§ 1018

lg 1 p 2) või alusetu rikastumise sätete (

§ 1028lg 1) alusel.

1. Vastuseks kostja aegumise kohaldamise taotlusele märgib hageja, et kommunaalteenuste näol on tegemist korduvate kohustustega TsÜS § 154 mõttes. Viidatud sätte kohaselt on nõude aegumistähtaeg olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvestades, et hagi on kohtule esitatud juulis 2019, oleks aegunud nõuded, mis on muutunud sissenõutavaks enne 01.01.
3. Hageja leiab, et kostja väited selle kohta, et kostjale kuuluvad korterid asukohaga Xxx tn xxx-xx ja Xxx tn xx-xx xxx alevikus on OÜ Tudulinna Kommunaal enda töötajate poolt ülejäänud maja küttesüsteemist lahti ühendatud juba enne 2005.aastat, on paljasõnalised ja tõendamata. Ehitisregistri andmetel on kostja korteris kaugküte. Kostja on eemaldanud radiaatorid omavoliliselt. Tal puudub selleks teiste korteriomanike nõusolek. Ka Tudulinna vald (sh OÜ Tudulinna Kommunaal) ei ole andnud kostjale luba radiaatorite eemaldamiseks. Xxx xx elamu elanikud on esitanud hagejale kaebusi seoses sellega, et nende korterite seinad on külmad ja niisked. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Kostjal puudus korteriomanike nõusolek selleks, et maksta vähem kui 100%. Hageja märgib, et osutab Xxx x korterelamu korteriomanikele tasuta soojusenergia jaotamise teenust. Hageja jaotab korterelamu poolt tarbitud soojusenergia koguse kõigi korteriomanike vahel vastavalt korteri kaasomandi suurusele.
4. 26.09.2020 toiminud kohtuistungil märkis hageja esindaja, et isegi kui radiaatorid olid mingil perioodil eemaldatud, oli hiljem võimalik need tagasi panna. Hagejale on teadmata, kas korteris on radiaatorid või mitte. Kui radiaatorid puuduvad, on need eemaldatud omavoliliselt. KOSTJA VASTUVÄITED
5. Kostja U. R. hagi ei tunnista, leides, et hagejal puudub rahaline nõue kostja vastu ning hagis märgitud asjaoludel tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
6. Kostja ja OÜ Tudulinna Kommunaal (hageja õiguseellane) ei ole sõlminud 09.01.2008.a kuupäevaga soojusenergia, veevarustuse, prügiveo, kanalisatsiooniteenuse ja elamute hooldusteenuse müügilepingut. Seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu nimetatud lepingust tulenevat nõudeõigust soojusenergia eest tasumiseks. Kostja ja hageja õiguseellase vahel on sõlmitud 25.08.2005.a kuupäevaga veevarustuse, prügiveo, kanalisatsiooniteenuse ja elamute hooldusteenuse müügileping nr 34-
7. Nimetatud leping on tähtajatu ja seda ei ole kumbki lepingupool üles öelnud. Kostja on lepingut täitnud.
8. Kostja ei ole kunagi andnud tahteavaldust 09.01.2008.a kuupäevaga lepingu sõlmimiseks. Selline asjaolu nähtub muuhulgas ka hageja esitatud 09.01.2008.a lepingu dokumendist, millest nähtuvalt on kostja keeldunud lepingu allkirjastamisest. Sellise märke on hageja õiguseellane ise lasknud lepingudokumendile teha. Kostja ei ole kunagi oma tegevusega aktsepteerinud 09.01.2008.a kuupäevaga lepingut vaid täitnud 25.08.2005.a lepingut. Kostja ja hageja õiguseellane vahel sõlmitud 25.08.2005.a kuupäevaga lepingu punktis 3 on märgitud hageja osutatavad teenused. Lepingu alusel ei müünud OÜ Tudulinna Kommunaal kostjale soojusenergiat. See vastab ka faktilistele asjaoludele, sest kostjale kuuluvad korteriomandid asukohaga Xxx tn xx-xx ja Xxx tn 3 xx-xx, xxx alevik, xxx vald, on OÜ Tudulinna Kommunaal enda töötajate poolt ülejäänud majaküttesüsteemist lahti ühendatud juba enne
9. aastat. Seetõttu puudus kostjal mistahes võimalus tarbida OÜ Tudulinna Kommunaal müüdavat soojusenergiat, milline asjaolu kajastub ka pooltevahelises lepingus. Eeltoodut arvestades puudub hagejal kostja vastu lepingul põhinev õigus nõuda tasu soojusenergia eest.
10. Hageja viide selle kohta, et korterelamu küttesüsteem kuulub korteriomanike kaasomandi osa hulka, on asjassepuutumatu. Hageja ei nõua kostjalt majandamiskulude tasumist vastavalt kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lõikele 4 ja kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-dele 13 lg 4 ja
11. Hageja nõuab kostjalt raha tasumist kostja poolt väidetavalt tarbitud soojusenergia eest. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja põhjendada oma nõudeõigust sellega, millised on võimalikud õigussuhted korteriomanike vahel tulenevalt kaasomandist.
12. Hageja ega hageja õiguseellane ei ole kostjat soodustanud (

§ 1018lg 1 sätestatud nõude eeldus).

Kostjale kuuluvad korteriomandid asukohaga Xxx tn xx-xx ja Xxx tn xx-xx, xxx alevik, xxx vald, on OÜ Tudulinna Kommunaal enda töötajate poolt ülejäänud maja küttesüsteemist lahti ühendatud juba enne 2005. aastat. Seetõttu on kostjal puudunud mistahes võimalus tarbida OÜ Tudulinna Kommunaal või Alutaguse Haldus Osaühingu müüdavat soojusenergiat. Kostja ei ole tarbinud hageja ega tema õiguseellane pakutavat soojusenergiat. Hageja müüs hagi aluseks oleval ajaperioodil Xxx tn xx, xxx alevik asuva kinnisasja korteriomanikele soojusenergiat iga korteriomanikuga eraldi sõlmitud müügilepingu alusel. Teistele korteriomanikele soojusenergia müümist nendega sõlmitud lepingute alusel ei saa lugeda hageja või tema õiguseellase poolt kostja kasuks mingi teo tegemiseks. Eeltoodut arvestades puudub hagejal kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue, sest kostja ei ole hageja või tema õiguseellane poolt pakutud teenust kasutanud. Isegi kui eeldada, et hageja või tema õiguseellane on ajanud kostja asja, ei ole kostja asjaajamist heaks kiitnud (

§ 1018lg 1 p 1).

Sellist heakskiitu ei ole võimalik eeldada ka ühestki kostja teost, sh kostja poolt 25.08.2005.a kuupäevaga lepingu täitmiseks tehtud tegudest. Kuna kostjal puudunud mistahes võimalus tarbida OÜ Tudulinna Kommunaal või Alutaguse Haldus OÜ müüdavat soojusenergiat, on kostjal puudunud mistahes võimalus hageja või tema õiguseellase arvel rikastuda. Kostja leiab, et hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane. Kostja esitab hageja nõudele aegumise vastuväite, leides, et hageja nõuded, mis on muutunud sissenõutavaks enne 2016.a, on aegunud. 12. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et pooled on sõlminud 09.01.2008.a kuupäevaga soojusenergia, veevarustuse, prügiveo, kanalisatsiooniteenuse ja elamute hooldusteenuse müügilepingu. Pooled ei ole sellist lepingut sõlminud. Kostja ei ole seda lepingut ühegi teoga heaks kiitnud (nt soojusenergia eest tasumisega). Tegevusetus ei ole TsÜS § 68 lg 4 a

§ 20lg 2 kohaselt ei loeta vaikimist tahteavalduseks.

1. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja seisukohad on vastuolulised. Hageja leiab, kostja ei ole tõendanud, et tema korterites puuduvad keskkütte radiaatorid (31.10.2019 menetlusdokumendi p 2.3). Teisalt esitab hageja etteheite, et kostja on eemaldanud korterist radiaatorid omavoliliselt (31.10.2019 menetlusdokumendi p 2.4). Põhjendamatu on hageja tuginemine sellele, et ehitisregistri andmete alusel on kostja korteris kaugküte. Tegelik olukord kostja korteris on selline, et kostja korterid on küttesüsteemist lahti ühendatud juba
2. aastal. Kuivõrd lahtiühendamine on toimunud hageja õiguseellase poolt, siis on ainetud ka arutelud selle üle, kas lahtiühendamine on toimunud õiguspäraselt või mitte. 4
3. Kostja leiab, et seoses sellega, et Xxx tn xx elamu valitsemiseks on moodustatud 29.12.2017 xxx vald, xxx alevik, Xxx tn xx korteriühistu (registrikood xxxxx), saab hageja alates 29.12.2017 esitada kõik oma nõuded, mis tulenevad Xxx tn xx varustamisest soojusenergiaga korteriühistu vastu, mitte kostja vastu, sest korteriomanikud valitsevad alates korteriühistu moodustamisest kinnisasja korteriühistu kaudu.
4. 26.09.2020 toimunud kohtuistungil ei välistanud kostja hagejaga kompromissi sõlmimist. Hooldustasud on tal kõik makstud. Tudulinna Kommunaali töötajad ise lõikasid radiaatorid välja , tal on elektriküte. Tal on 2005.a augustist leping, et ta kütet ei osta. Ta ei ole kütet mingil moel saanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6. U. R. oli xxx, Xxx tn xx korterite nr xx ja xx omanik (I kd tl 27-30). U. R. omanikukanded on kinnistusraamatu registriosas nr xxxxx ja xxxxx.
7. Tudulinna Kommunaal OÜ, keda esindas juhatuse liige Guido Aasoja ja U. R. vahel oli 25.08.2005 sõlmitud veevarustuse, prügiveo, kanalisatsiooniteenuse ja elamute hooldusteenuse müügileping nr 34-2005 (I kd tl 31- 33). 15.02.2018 ühinemislepingu ja 21.02.2018 heaks kiidetud ühinemisotsusega ühinesid hageja Alutaguse Haldus OÜ (ühendav ühing) ning OÜ Iisaku Elamumajandus ja OÜ Tudulinna Kommunaal (ühendatavad ühingud) (I kd tl 12-13). Alutaguse Haldus OÜ on OÜ Tudulinna Kommunaal õigusjärglane. Kohus nõustub, et sõlmitud leping vastab oma olemuselt ja sisult käsunduslepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (

) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundisaajale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu kui selles on kokku lepitud. 19. Hageja on kostja U. R. vastu esitanud võlanõude, heites kostjale ette lepingujärgsete kohustuste, st kommunaalteenuste (soojusenergia vahendamine) tasumata jätmist. Hageja nõuab

§ 8lg 2, § 76 lg 1, § 100 ja § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist.

Hageja nõue tuleneb 01.01.2016-30.04.2019.a. kostjale esitatud, kuid viimase poolt osaliselt tasumata jäetud arvetest (I kd tl 36 -117). Hagiavalduse kohaselt on seisuga 31.05.2019 kostja võlg hageja ees 5655,90 eurot, sh võlgnevus korteri nr xx eest 2735,94 eurot ja korteri nr xx eest 2919,96 eurot. Võla arvestus algab hageja väitel arvetest nr 15974 ja 15977, mis esitati kostjale 30.01.2016. Arved muutusid sissenõutavaks 15.02.2016 (I kd tl 116, 177). Alternatiivse õigusliku alusena tugineb hageja käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele (vastavalt

§ 1018

lg 1 p 2 ja

§ 1028lg 1).

1. Kostja U. R. ei tunnista hageja nõuet, viidates muuhulgas nõude aegumisele enne 2016 aastat esitatud arvete osas. 5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143) Kommunaalteenuste näol on tegemist korduvate kohustustega, mille aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 järgi on olenemata nõude õiguslikust alusest, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvete nr 15974 ja 15977 tasumise tähtaeg oli 15.02.2016, seega muutusid nimetatud arved sissenõutavaks 16.02.2016 ning aegumistähtaeg algas 31.12.
2. Hageja nõude aluseks enne 2016 aastat esitatud arveid ei ole, seega ei ole hageja nõuded aegunud.
3. Hageja ei ole maakohtule esitatud materjalides eraldi välja toonud kui palju on ajavahemikus 01.
4. 2016-30.04.2019.a arvestatud keskkütte eest Xxx tn xx korter xx eest ja korter xx eest Ajavahemikus 01.01.2016-30.04.2019 U. R.le esitatud arvete (I kd tl 36-117) kohaselt on Tudulinna Kommunaal OÜ ja Alutaguse Haldus OÜ arvestanud keskkütte eest korter xx osas 2735,94 eurot ja korteri nr xx osas 2919,96 (koos käibemaksuga 20%).
5. Kostja U. R. ei tunnista hageja nõuet põhjendusel, et kostjale kuuluvad korteriomandid asukohaga Xxx tn xx-xx ja Xxx tn xx-xx, xxx alevik, xxx vald, on OÜ Tudulinna Kommunaal enda töötajate poolt ülejäänud maja küttesüsteemist lahti ühendatud juba enne
6. aastat. Seetõttu on kostjal puudunud mistahes võimalus tarbida hageja õiguseellase või hageja müüdavat soojusenergiat. Kostja ei ole tarbinud hageja ega tema õiguseellase pakutavat soojusenergiat.
7. OÜ Tudulinna Kommunaal (müüja) ja U. R. (ostja) vahel 25.08.2005 sõlmitud veevarustuse, prügiveo, kanalisatsiooniteenuse ja elamute hooldusteenuse müügileping nr 34-
8. mille p.3 kohaselt olid eluruumi omanikule osutatavad teenused: joogivee müük, heitvee kanaliseerimine, prügivedu ja elumaja hooldus. Vastavalt lepingu punktile 2.2,6 kohustus ostja müüjale lepingu punktis 3 toodud teenuste eest tasuma järgneva kuu 15.kuupäevaks. Vastavalt lepingu punktile 4.4 jõustus leping 01.09.2005 ja kehtib tähtajatult. Lepingus soojusenergia müüki/vahendust kostjale kokkulepitud ei ole. Lepingut poolte kokkuleppel muudetud ega seaduses sätestatud korras ülesöeldud ei ole. Kostja 09.01.2008.a soojusenergia lepingut allkirjastanud ei ole, mistõttu hageja nimetatud lepingule tugineda ei saa. 24.

76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8

lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 82

lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. Kuna poolte vahel puudub soojusenergia müügileping, ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi rikkunud. 6 Hageja on loetlenud üles erinevad Tudulinna Vallavalitsuse korraldused, millega on kehtestatud tasud erinevate teenuste eest, sh soojusenergia piirhind. Kohus nõustub kostjaga selles, et mistahes Tudulinna Vallavalitsuse korraldus ei saanud muuta poolte vahel sõlmitud lepingut teenuste osas, mille osutamises pooled kokku leppinud ei olnud. Pooled ei olnud kokku leppinud soojusenergia müümises, mistõttu ei ole Tudulinna Vallavalitsuse korraldustega kehtestatud soojusenergia hinnad muutunud pooltevahelise lepingu sisuks. Kuna pooled ei olnud soojusenergia müügis kokku leppinud, siis pelgalt arvete esitamine ei tõenda hageja poolt kostjale soojusenergia müümist ja müügilepingu olemasolu.

1. Kostja väitel puudub tal võimalus hageja poolt pakutavat teenust tarbida, kuna tema korteri on küttesüsteemist lahti ühendatud juba enne 2005.aastat. Hageja leiab, et kostja väited selles, et kostjale kuuluvad korterid asukohaga Xxx tn xx-xx ja Xxx tn xx-xx xxx alevikus on OÜ Tudulinna Kommunaal enda töötajate poolt ülejäänud maja küttesüsteemist lahti ühendatud juba enne 2005.aastat, on paljasõnalised ja tõendamata. Ehitisregistri andmetel on kostja korteris kaugküte. Kostja on eemaldanud radiaatorid omavoliliselt. Hageja poolt esitatud M. M.i 11.02.2019.a avaldusest (II kd lk 15) nähtub, et korteri Xxx xx-xx omanik on eemaldanud soojusradiaatorid. Tunnistaja V. I. ütluste kohaselt kütab kostja korterit nr xx elektriradiaatoritega (II kd, lk 192-193). 25.08.2005 sõlmitud lepingu nr 34-2005 p 2.2.7 kohaselt oli ostja (kostja) kohustatud mitte tegema korteris omavolilisi ümberehitusi, mitte rikkuma ehituskonstruktsioone ja muid tehnosüsteeme ja seadmeid. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et radiaatorite eemaldamine kostja korterist oli omavoliline. Kuna 25.08.2005 sõlmitud müügilepingust lähtudes aktsepteeris OÜ Tudulinna Kommunaal seda, et kostja kaugkütte müügiteenust ei tarbi, siis olid ilmselt kostjale kuuluvates korterites soojusradiaatorid kostja nõusolekul eemaldatud enne lepingu sõlmimist.
2. Isegi kui kostja oleks soojusradiaatorid korteritest eemaldanud omavoliliselt, ei annaks see iseenesest alust hagi rahuldamiseks. Hagejal puudub kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue, sest vaieldamatult pole tõendatud, et kostja oleks hageja või tema õiguseellase poolt pakutud teenust kasutanud. Isegi kui eeldada, et hageja või tema õiguseellane on ajanud kostja asja, ei ole kostja asjaajamist heaks kiitnud (

§ 1018lg 1 p 1).

Sellist heakskiitu ei ole võimalik eeldada ka ühestki kostja teost, sh kostja poolt 25.08.2005.a kuupäevaga lepingu täitmiseks tehtud tegudest. Samuti ei ole asjas vaieldamatut tõendamist leidnud, et kostja on tarbinud OÜ Tudulinna Kommunaal või Alutaguse Haldus OÜ tarnitavat soojusenergiat ning on seetõttu hageja või tema õiguseellase arvel rikastunud. Kostjale väidetava soojusenergia tarbimise eest arvete esitamine iseenesest soojusenergia tegelikku tarbimist ei tõenda. Kohus leiab, et antud juhul

§ 1028lg 1 sätestatud eeldused puuduvad.

1. Hageja on seisukohal, et radiaatorite puudumine korteris ei saa olla kostja arvete tasumisest vabastamise aluseks. Hageja esitab Xxx xx korteriomanikele arved soojusenergia eest elamus paigaldatud soojusarvesti alusel ning jaotab arvesti näidud kõigi korteriomanike vahel võrdeliselt neile kuuluvatele kaasomandiosade suurusele (II kd tl 88). Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvad koormatised, samuti selle asja alahoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutused. 7 Vaidlust ei ole selles, et elamu küttesüsteem, sh korterites olevad radiaatorid, kuulub kaasomandi eseme hulka. Menetluses on tõendamist leidnud ka see, et kostja korteris demonteeriti keskkütteradiaatorid OÜ Tudulinna Kommunaal teadmisel.
2. Iseenesest on õige, et kui ei ole ette nähtud majandamiskulude jagamise teistsugust korda, siis tuleks kulud (sh kulud elamu kütmisele) jagada lähtudes kaasomandiosade suurusest, mis omakorda on moodustatud lähtudes korteri üldpinna suhtest kõigi korterite üldpinda. Kuni 21.10.2006.a kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Samas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning võlaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on kohtule esitanud kostja arved alates 01.01.
3. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kuidas jaotati küttekulu (sh kostja korteritele) ajavahemikus 2005 –
4. Hageja ei ole esitanud põhjendusi või tõendeid, mis õigustaksid nõuet tasuda kütte eest lähtudes korteri üldpinnast (ehk 100%) olukorras, kus korteritest on radiaatorid eemaldatud hageja enda õiguseellase loal ja ilmselt ka töötajate poolt.
5. Kohus möönab, et hagejal olnuks võimalus / õigus nõuda ja kostjal tasuda kütte eest lähtuvalt köetava pinna suurusest pärast radiaatorite demonteerimist, kuid köetava pinna suurust hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja on ise märkinud, et isegi juhul kui korteris on paigaldatud alternatiivküte, tuleb omanikul kanda keskkütte kaudsed kulud, samuti kulud elamu üldkasutataval alal ning viidanud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel
6. a koostatud tööle „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahti ühendamise korral“, milles leitakse et lahtiühendatud korteri omaniku osalus küttekulude tasumisel jääda 25- 30 % enne lahti ühendamist makstud küttearvest (II kd tl 100140). Kohus osundab, et kostja oli valmis arutama kokkulepet, tasumaks 1000 eurot (II kd tl 190), kuid hageja sellega ei nõustunud. 30.

§ 6

lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul on hea usu põhimõttega vastuolus nõuda kostjalt tasu kütte eest 100% ulatuses ehk lähtudes korteri üldpinnast.
2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja nõude keskkütte eest tasu saamiseks rahuldamata.
3. Kuigi kostja leiab, et seoses sellega, et Xxx tn xx elamu valitsemiseks on moodustatud 29.12.2017 xxx vald, xxx alevik, Xxx tn x korteriühistu (registrikood xxxxx), saab hageja alates 29.12.2017 esitada kõik oma nõuded, mis tulenevad Xxx tn xx varustamisest soojusenergiaga 8 korteriühistu, mitte kostja vastu, ei ole asjas tõendamist leidnud, et hageja ja Xxx tn xx korteriühistus vahel on ajavahemikus 29.12.2017 kuni 01.04.2019 sõlmitud elamu soojusenergiaga varustamise lepingut. Seetõttu puudub kohtul alus väita, et hagi on osaliselt esitatud ebaõige kostja vastu. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
5. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.
6. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
7. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 9