KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4746 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Sekretär Kaie Kaseorg Kriminaalhooldaja Kristi Liiv Kriminaalasi Kriminaalhooldusosakonna erakorraline Kristo Hanssonile karistuseks mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Kristo Hansson: ID 50012105718 Elukoht kriminaalhoolduse järgi: xxx; ei õpi ega tööta Kaitsja Kohtuistungi aeg ja koht Ei soovinud 18.08.2020 ja 26.10.2020 RESOLUTSIOON
- Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldaja taotlus Kristo Hanssonile Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 12.06.2019 kohtuotsusega 1-19-4746 karistuseks mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks.
- Pöörata Kristo Hanssonile Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 12.06.2019 kohtuotsusega 1-19-4746 karistuseks mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 1 kuu ja 8 päeva vangistust ( 403 tundi tegemata ÜKT = 403 päeva vangistusega = 1 aasta 1 kuu 8 päeva vangistust ) täitmisele.
- Kohtumäärus Kristo Hanssonile mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § –le 414 lg 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Senine menetluse käik Tartu Maakohus tunnistas Kristo Hanssoni 12.06.2019 kohtuotsusega 1-19-4746 süüdi KarS § 424 lg 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistas teda 10 kuu pikkuse vangistusega. Seda suurendati Tartu Maakohtu 15.11.2017 kohtuotsuse mõistetud ja ärakandmata karistuseosa ( 7 kuud ja 28 päeva vangistust ) võrra, mistõttu liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Sellest omakorda arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 25 päeva. Ärakandmisele jäi karistus 1 aasta 5 kuud ja 3 päeva vangistust. Nimetatud karistus asendatu üldkasuliku tööga 513 tundi, milline tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Süüdlast kohustati alluma üldistele kontrollnõuetele vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Lisakohustustena KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel määrati, et Kristo Hansson on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel, mis soovitatavalt on liiklusohutusalane või sõltlastele mõeldud programm. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale 19.03.2020 laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekande alusel kohus
- mail 2020 kohtumäärusega KarS § 75 lg. 3 ja § 75 lg. 2 p. 5 alusel määras Kristo Hanssonile katseajaks täiendava lisakohustuse: süüdimõistetu poolt antud kirjaliku nõusoleku alusel kohustada Kristo Hanssonit alluma sõltuvusravile ja läbima selle käitumiskontrolli ajal. Kuid juba 09.07.2020 laekus Valga kohtumajale uus erakorraline ettekanne, milles palutakse karistus täitmisele pöörata, sest Kristo Hansson on rikkunud kohtu poolt määratud kohustusi ja käitumiskontrolli nõudeid. Hooldusalune ei ilmunud ajakavaga planeeritud üldkasulikku tööd tegema 09.03.20-11.03.20, 16.03.20, 18.03.20, 10.06.20, 12.06.20, 15.06.20, 22.06.20 ja 29.06.20-03.07.
- Hooldusalune hilines 26.06.20 töökohale kaks tundi. K.Hansson on rikkunud KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustust läbida käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogramm. Tõendamata on 12.03.20 ja 29.06.20 sotsiaalprogrammis mitte osalemine. 25.06.20 ei läinud K.Hansson programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmavastuvõtule Valga Haiglasse, millega rikkus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 26.05.20 määrusega pandud kohustust alluda sõltuvusravile (KarS § 75 lg 2 p 5 ja süüdimõistetu poolt antud kirjaliku nõusoleku alusel). Hooldusalune ametnikku mitteminemisest ja selle põhjustest ei teavitanud. 02.07.20 ja 07.07.20 rikkus K.Hansson registreerimisele tulemata jättes KarS § 75 alusel määratud kontrollnõuet. Tõendatud põhjused kohustuste ja käitumiskontrolli nõuete mitte täitmise kohta puuduvad. Perioodil 29.06.20-03.07.20 ei olnud K.Hansson ametnikule telefoni teel kättesaadav, alalises elukohas ei viibinud. Kriminaalhooldusametniku jaoks ei ole veenev ja usutav Kristo Hansson soov ja tahe oma käitumist muuta, täita kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustust. Tartu Maakohus 18.08.2020 lükkas kohtuistungi edasi, sest süüdlane mõistis oma rikkumiste tõsidust ja soovis olukorda parandada ning vangi mitte minna. 19.08.2020 on ka esimene Kainem ja tervem Eesti programmipäev, 21.08 psühhiaatri vastuvõtt. Samuti lubas, et ei jäta ühtki ÜKT tundi ettenähtud ajal tegemata ning osaleb ka sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kohus määras uue arutamise 26.oktoobrile 2020, et näha, kas süüdlase käitumises on muutused toimunud. 23.10.2020 saabus Valga kohtumajale kriminaalhooldaja kokkuvõte möödunud 2 kuust. Sellest selgus, et ajavahemikul 09.07.20 kuni 23.10.20 on Kristo Hansson jätkanud kontrollnõude, ajakavade ja talle määratud kohustuste rikkumist: 6 korral (04.08.20, 17.08.20, 18.09.20, 05.10.20, 16.10.20, 22.10.20) on ta jätnud registreerimisele tulemata, 6 korral jätnud üldkasuliku töö ajakava osaliselt või täies mahus täitmata, 2 korral ( 07.09.20, 21.09.20 ) jätnud kohale tulemata sotsiaalprogrammi tundi, 16.10.20 jättis ta minemata programmi „Kainem ja tervem Eesti“ õe vastuvõtule. Esmakohtumine toimus 19.08.20 ja vereanalüüsid andis K.Hansson 08.10.20, jättes eelnevalt kokkulepitud ajal 02.09.20 analüüsid andmata. 2 Rikkumisi on K.Hansson põhjendanud peamiselt vigastuste ja haigestumistega, kuid ühtki arstitõendit ta esitanud ei ole. Samuti on hooldusalune põhjustena nimetanud unehäireid ja unustamist. Osade rikkumiste kohta seletus puudub, kuna K.Hansson ei ole määratud ajal registreerimisele tulnud. Kontakt hooldusalusega on säilinud ametniku initsiatiivil. Lisaks kontrollnõude ja kohustuste rikkumisele on K.Hansson karistusregistri 22.10.20 väljavõtte kohaselt pannud üldkasuliku töö tegemise ajal (08.08.20) toime väärteo KarS § 218 lg 1 alusel. 23.10.20 on K.Hansson sooritanud talle määratud 513 üldkasuliku töö tunnist 110 tundi (sooritamata 403 tundi). Kohtumenetluse poolte seisukohad 26.10.2020 toimunud kohtuistungil kriminaalhooldaja taotleb karistuse täitmisele pööramist, sest kriminaalhooldust ei ole võimalik läbi viia. Kristo Hansson selgitas, et ta ei tahaks vangistusasutusse minna. Ta kinnitab, et on kehtestatud kohustusi rikkunud kriminaalhooldaja ettekandes kirjeldatud moel, kuid ta näitaks kuu ajaga, milleks ta on suuteline. Miks ta nõudeid eirab ning ÜKT ei soorita ettenähtud ajal, selgitada ei osanud, möönis vaid, et ta ei tegele mitte millegagi konkreetselt. Põhjuseks toob küll pikka maad bussipeatuseni ( ca 1 km ), et xxx sõita, depressiooni, jalgade kehva tervist, kuid arstitõendeid pole esitada. Täitmiskohtuniku seisukoht Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. 09.07.2020 esitas Viru Vangla kriminaalhooldaja Kristi Liiv erakorralise ettekande Kristo Hansson kohta. Kriminaalhooldaja on taotlenud Kristo Hansson suhtes karistuse täitmisele pööramist, sellele seisukohale jäädi ka kohtuistungil. Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna Kristo Hansson enda süülisest käitumisest tingituna ei ole senini kriminaalhooldust tema suhtes suures ulatuses saanud toimuda ning kriminaalhoolduse kulg ei ole siiani olnud tema puhul eesmärgipärane - hooldusalune ei ole piisava kohusetundega käitumiskontrolli ega lisakohustuste täitmise nõuetesse. KarS § 69 lg 6 näeb ette, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et Kristo Hansson on 09.07.2020 esitatud ettekande kohaselt rikkunud temal lasuvaid kohustusi –ei ilmunud ajakavaga planeeritud üldkasulikku tööd tegema 09.03.20-11.03.20, 16.03.20, 18.03.20, 10.06.20, 12.06.20, 15.06.20, 22.06.20 ja 29.06.20-03.07.
- Tõendamata on 12.03.20 ja 29.06.20 sotsiaalprogrammis osalemine ehk siis ta on rikkunud sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. 25.06.20 ei läinud K.Hansson programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmavastuvõtule Valga Haiglasse, millega rikkus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 26.05.20 määrusega pandud kohustust alluda sõltuvusravile. 3 Hooldusalune ametnikku mitteminemisest ja selle põhjustest ei teavitanud. 02.07.20 ja 07.07.20 rikkus K.Hansson registreerimisele tulemata jättes KarS § 75 alusel määratud kontrollnõuet. Rikkumistega on ta jätkanud ka pärast 09.07.2020 esitatud erakorralist ettekannet ja 18.08.2020 toimunud kohtuistungit. Nimelt pole ta 04.08.20, 17.08.20, 18.09.20, 05.10.20, 16.10.20, 22.10.20 ilmunud registreerimisele; 6 korral jätnud üldkasuliku töö ajakava osaliselt või täies mahus täitmata; 07.09.20, 21.09.20 ) jätnud kohale tulemata sotsiaalprogrammi tundi; 16.10.20 jättis ta minemata programmi „Kainem ja tervem Eesti“ õe vastuvõtule. Esmakohtumine toimus küll 19.08.20, kuid vereanalüüsid andis K.Hansson 08.10.20, jättes eelnevalt kokkulepitud ajal 02.09.20 analüüsid andmata Tõendatud põhjused kohustuste, ÜKT ja käitumiskontrolli nõuete mitte täitmise kohta puuduvad. Ühtki mõjuvat põhjust süüdlane välja tuua ei osanud. Kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja seisukoha ja kriminaalhooldaja, leiab kohus, et Kristo Hanssonile on kohus kokku kolmel eelneval korral, arutades kriminaalasja 12.06.2019 ning erakorralisi ettekandeid 26.05.2020 ja 18.08.2020, andnud võimaluse jätkata oma eluteed vabaduses. Kriminaalhooldaja avaldas kohtule, milliseid pingutusi noormehe säästmiseks on tehtud – pärast esimesi rikkumisi nähti võimalusi siiski kriminaalhoolduse jätkumiseks ning piirduti kahe hoiatusega ( 17.01.2020 ja 22.01.2020 ), korduvalt on ümber tehtud ÜKT ajakavasid, et tulla süüdlasele vastu. Lisaks sekkuti noormehe elustiili, selgitati sõltuvusainete hoidumise vajalikkust, pöörduti kohtu poole, et suunata K.Hansson sõltuvusravile tema enda sooviavalduse alusel. Püüti läbi viia sotsiaalprogrammi, milline õpetaks süüdlasele sotsiaalseid oskusi ja suunaks teda õiguskuulekat eluviisi harrastama. Kõik on olnud asjata. Kristo Hansson pole hoolinud talle antud võimalustest. Veelgi enam, süüdlane ei pidanud kinni ka 18.08.2020 kohtuistungil antud lubadustest ning rikkumiste maht suurenes veelgi. Süüdlane on 08.08.2020 toime pannud koguni väärteo KarS § 218 lg 1 alusel, väidetavalt sõitis loata isa rolleriga poodi. Arvestades rikkumiste süstemaatilisust ja hoolimatust määratud kohustustesse, siis saab kohus teha olemasolevatele tõenditele tuginedes vaid otsustuse, et Kristo Hanssonil tulebki karistus siiski reaalselt lõpuni ära kanda. Kohtu poolt pakutud võimalustest pole süüdlane kinni haaranud, vaid on suhtunud temal lasuvatesse kohustustesse ükskõikselt ning manipuleerivalt, olles samas teadlik kohtuotsuste ja -määruse täitmata jätmise tagajärgedest. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks Kristo Hansson poleks saanud järgida talle kohtumäärusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning sooritada ettenähtud ajakava kohaselt ÜKT tunde. Perioodil 28.06.2019 kuni 18.08.2020 oli sooritatud 90 tundi 513st ning 18.08.2020-26.10.2020 suutis ta sooritada vaid 20 ÜKT tundi, kokku on seega tegemata 403 tundi 513st. Seega hoidub ta tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest ning suhtunud oma karistuse kandmisse ükskõikselt. Nii kohtuotsusega kui ka 26.05.2020 kohtumäärusega anti isikule võimalus kanda talle määratud karistus vabaduses, kuid süüdimõistetu ei ole suutnud seda täita. Tegelikult ilmneb, et rikkumised on olnud pidevad terve katseaja jooksul, mistõttu polegi kriminaalhooldust olnud võimalik edukalt läbi viia. Kriminaalhoolduse eesmärk on erinevate kohustuste määramise ja nende täitmise teel mõjutada isikut vabaduses normikuulekusele ja maandada nende kaudu isiku käitumises ilmnevaid õigusvastaseid riske. Olukorras, kus Kristo Hansson eiras kriminaalhooldaja juurde ilmumise kohustust ning ei kontakteerunud kriminaalhooldajaga mingilgi viisil, ei täitunud üldkasuliku töö kohustust ega osalenud sotsiaalprogrammis ning raviprogrammis õigel ajal, loobus süüdimõistetu tahtlikult võimalusest saavutada karistuse eesmärke vabaduses. Kontrollnõudeid ning üldkasulikku tööd eirava käitumisega väljendas Kristo Hansson kriminaalhoolduse osas ükskõiksust. Tema põhjendused rikkumistele pole veenvad ega asjakohased, väited haigestumistest on tõendamata. Seega kohus leiab, et kriminaalhooldus on tema puhul tervikuna ebaõnnestunud ja kriminaalhoolduslike meetmete kohaldamise võimalused ammendunud. Eelnevat arvestades on täidetud KarS § 69 lg 6 alusel karistuse täitmisele pööramise eeldused. 4 Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, sest süüdimõistetu on talle määratud kohustustesse suhtunud vastutustundetult ning ei võtnud talle määratud kohustusi tõsiselt. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne tuleb rahuldada ning Kristo Hanssonile mõistetud ja ärakandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. 26.10.2020 seisuga on K.Hanssonil tegemata 403 ÜKT tundi 513st, seega KarS § 69 lg 6 kohaselt on süüdlasel kandmata 403 päeva vangistust ( aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.). 403 päeva võrdub 1 aasta 1 kuu ja 8 päeva vangistusega ( 403 päeva - 365 päeva ehk 1 aasta = 38 päeva; 38 päeva - 30 päeva ehk 1 kuu = 8 päeva ). Kokkuvõtvalt Kristo Hanssonil tuleb ära kanda reaalselt vangistus tähtajaga 1 aasta 1 kuu 8 päeva. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 5
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.