Kriminaalasi nr 1-17-8679 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8679 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretä

§ 141

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka.

Kohtuotsus jõustus 22.05.

1. a.
2. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.05.
3. a ja lõppeb 30.05.
4. a.
5. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Johannes Paisti suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Vangla ei toeta vabastamist.
6. Prokurör kohtule edastatud kirjalikus seisukohas ei toeta Johannes Paisti vabastamist.
7. Süüdimõistetu Johannes Paist selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Johannes Paist temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Johannes Paist on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Johannes Paisti tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 7. Sellele vaatamata ei ole kohtu hinnangul täidetud kõik

§-s 76 lg 4 sätestatud materiaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata.

1. Materjalidest nähtuvalt pani alkoholijoobes Johannes Paist kuriteo toime 8 aastase lapse suhtes sugulise erutuse esilekutsumise eesmärgil. Selleks lähenes ta mänguväljakul võõrale lapsele, sobitas temaga tutvust, ostis talle maiustusi ja meelitas tühermaale. Seal hoidis ta last jõuga kinni, silitas tema keha ning masseeris riiete pealt suguelundi piirkonda. Vaatamata lapse nutmisele ei lõpetanud Johannes Paist oma tegevust, vaid ähvardas vihastamisega ja löömisega. Pärast seda pani Johannes Paist oma käe lapse aluspükstesse ning katsus kannatanu paljast suguelundit ning alles mõne aja möödudes lasi lapse lahti. Vaatamata sellele, et karistuse mõistmisel ei peetud Johhanes Paisti süüd väga suureks, kuna ta ei põhjustanud kannatanule füüsilist valu või kehavigastusi, tuleb kuriteo toimepanemise asjaolusid pidada siiski rasketeks. Ja seda just sel põhjusel, et Johannes Paist oli alkoholijoobes, kasutas vägivalda, manipuleeris, oli esmalt ehk impulsiivne, kuid vaatamata vastupanule jätkas siiski oma tegevust. Seega oli oma eesmärgile kinnistunud ja seeläbi kannatanu suhtes äärmiselt ohtlik.
2. Istungil antud selgituste kohaselt nimetas Johannes Paist toimepandud kuritegu üksnes alaealise ahvatlemiseks. Sellisest selgitusest järeldub äärmiselt kahetsusväärselt see, et Johannes Paist ei mõista tegelikult oma käitumist, selle tegelikku sisu ja mõju lapsele. Kohtuotsuses kajastuva teo kirjelduse ja Johannes Paisti enda teost arusaamise vahele jääb seega sedavõrd suur lõhe, et see kujutab endast selget uute kuritegude toimepanemise ohtu. Johannes Paist justkui õigustaks oma tegu seeläbi, et vähendab oma rolli selles. Igal juhul on see selge märk sellest, et Johannes Paist ei ole siiani mõistnud oma tegu ega selle tagajärgi, st karistus ei ole oma eesmärki täitnud.
3. Eelmainitud seisukohta kinnitavad ka Johannes Paisti selgitused selle kohta, et taoline kuritegu ei ole tal olnud esimene. See tähendab, et olukorras, kus inimene korduvalt sooritab samaliigilisi 2 kuritegusid, ei saa rääkida karistuse eesmärkide saavutamisest ja sellest, et inimesest tulenev uute samasuguste kuritegude toimepanemise oht oleks maandatud.
4. Kohtu veendumust ei muuda ka vangistuses läbitud sotsiaalprogrammid nagu Õige suund ja Eluviisitreening. Ega ka riigikeele omandamine, tööhõives osalemine ja see, et vabanemise korral soovib Johhanes Paist esialgu elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse xxxxxxxxxxxxxxx ja on valmis täielikult alkoholist loobuma. Kindlasti on need positiivsed asjaolud, kuid kohtu hinnangul ei kaalu need üles Johannes Paistist tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Mööda vaadata ei saa ka asjaolust, et vabanemise korral ei ole Johannes Paistil kindlat töökohta, kuid tal on suured võlgnevused. Vangla andmetel on 07.09.
5. a seisuga Johannes Paistil tasumata nõudeid summas 5550,19 eurot ning vabanemisfondis on üksnes 365,55 eurot.
6. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Johannes Paisti tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Johannes Paisti tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, aga ka tema varasem elukäik ja osaliselt tema vabanemisjärgsed elutingimused. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3