← Eesti

1-20-830/10

Kriminaalasi nr 1-20-830 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2020, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 07.09.2020) Kriminaalasja number 1-20-830 Kohtunik Liivi

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele Krismar Tappelile Tartu Maakohtu 31.01.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-830 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Krismar Tappelile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Krismar Tappel on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 31.01.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-830

§ 4231

järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust.

(3)§ 68 lg 1 alusel loeti Krismar Tappeli kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 3 päeva vangistust karistusaja hulka. Kandmata karistus on 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati Krismar Tappelile karistuseks mõistetud vangistus 237 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 9 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Krismar Tappelit üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrati, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Krismar Tappeli kriminaalhooldus algas 18.02.2020 ja lõppeks 18.11.2020. Kriminaalhooldusametnik esitas 31.08.2020 kohtule erakorralise ettekande Krismar Tappeli kohta. Erakorralise ettekande kohaselt jättis hooldusalune 03.06.2020 ja 29.07.2020 registreerimisele ilmumata ning ei vastanud ka ametniku kõnedele, ei sooritanud üldkasuliku töö tunde 13.07.-17.07.2020 ning ei ilmunud 22.07.2020 sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Registreerimisele ilmumata jätmist on hooldusalune põhjendanud tööl olemisega, üldkasuliku töö tegemata jätmist haigusega ja sotsiaalprogrammi toimumisest oli väidetavalt valesti aru saanud. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Isik ei ole olnud ametnikule kättesaadav, on rikkunud registreerimiskohustust, ei ole jõudnud sotsiaalprogrammi ning on jätnud ÜKT ajakava täitmata. Kohtuistungil selgitas Krismar Tappel, et ta on ametlikult töötu, kuid teeb juhutöid ja registreerimas ei ole ta käinud, kuna oli ilmselt tööl või ajas kuupäevad segamini. Ka sotsiaalprogrammi toimumise osas oli ta segaduses kuupäevadega. Süüdimõistetu tõi ka välja, et talle ei ole vastavaid meeldetuletusi saadetud. Juulis, mil ta jättis üldkasuliku töö tunnid tegemata, oli ta haige. Hooldusalune ei tulnud väidetavalt selle peale, et ta peaks arstitõendi küsima ning hiljem tõendit küsides perearst seda ei väljastanud. Krismar Tappel avaldas, et ta ei ole valmis vangistust kandma minema. Kriminaalhooldusametnikuna võttis istungist osa Kristi Soomelt. Ametnik jäi seisukohale pöörata Krismar Tappeli karistus täitmisele. Isikul on sooritamata 115 töötundi. KOHTU SEISUKOHT

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Krismar Tappelil on kriminaalhoolduse perioodil esinenud probleeme üldkasuliku töö tundide sooritamise, registreerimiskohustuse täitmise ja talle määratud lisakohustuse, osaleda sotsiaalprogrammis, täitmisega. Süüdimõistetu on olnud teadlik, millistel tingimustel on tal võimalik karistust vabaduses kanda. Talle on selgitatud kontrollnõuete ja kohustuse olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Krismar Tappel kinnitas ka ise kohtuistungil, et ta on olnud oma kohustustest teadlik. 2

(3)Aset leidnud rikkumiste näol ei ole tegemist ühekordsete, juhuslike eksimustega, vaid süstemaatilise kriminaalhoolduse nõuete eiramisega. Hoolimatut ja kohusetundetut suhtumist kriminaalhooldusesse näitavad mitte ainult Krismar Tappeli rikkumised, vaid ka tema selgitused oma käitumise kohta. Kohtuistungil selgitusi jagades leidis Krismar Tappel oma käitumisele küll mitmesuguseid õigustusi ja vabandusi, kuid neid ei saa kohtu hinnangul pidada tõsiseltvõetavateks. Süüdimõistetu peab endale teadvustama, et karistuse kandmisega kaasnevate nõuete ja reeglite täitmine on tema kohustus ja vastutus. Hooldusalune peab ise meeles pidama registreerimise ja sotsiaalprogrammi toimumise aegu ning probleemide esinemisel, sh haigestumisel, peab ta lahenduse leidmiseks ise tegutsema. Krismar Tappel on pannud toime kuriteo ja selle eest mõistetud karistuse kandmine on tema enda vastutus. Kohus peab aga tõdema, et hooldusalune justkui ei mõista, et ta kannab karistust. Süüdimõistetu käitumisest tuleneb, et kriminaalhooldus on tema jaoks justkui mugav äraolemine, kus võib kriminaalhooldajaga ühendust võtta siis, kui ise soovib ja kus peaks saadetama talle meeldetuletusi, et kohtuotsusega määratud kohustusi täita. Süüdimõistetu suhtumist arvestades ei ole probleemseks kujunenud kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas. Kohtul ei ole põhjust arvata, et hooldusalune ka edasiselt vastutust võtaks ja tema suhtumine edaspidi püsivalt muutuks. Kohtu vastavat veendumust toetab ka Krismar Tappeli varasem elukäik, täpsemalt teod, mille eest teda

§ 4231järgi karistatud on.

Süüdimõistetut karistati, anti võimalus karistust vabaduses kanda, kuid sellele vaatamata jätkas ta õigusvastast käitumist. Talle anti veelkord võimalus, kuid Krismar Tappel jätkab varasemat käitumismustrit ega võta pandud kohustusi tõsiselt. Eelnevast tuleneb, et karistuse eesmärke on Krismar Tappeli osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 115 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Krismar Tappelil mõistetud karistusest kandmata 3 kuud 25 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.