) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab ringkonnakohus
Kolleegiumi hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hagist loobumise vastuvõtmist.
lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus menetlust lõpetades ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja
alusel uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 2 2-19-3959 Kuna hageja loobus hagist, tuleb maakohtu 15.03.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada. Tsiviilasja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad
lg 4 alusel hageja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kulud rahaliselt kindlaks määrata kostja nimekirja alusel. Kostja taotleb 7620 euro hüvitamist, millest menetluskulud maakohtus moodustavad 5673,40 eurot ja ringkonnakohtus 1946,60 eurot. Kostja kinnitab, et kirjeldatud kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega maa- ja ringkonnakohtus. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub hüvitada ka käibemaksu.
lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kostja taotles maakohtus 5863,40 euro hüvitamist, mis on tasu 25,5 tunni õigusteenuse eest tasumääraga vahemikus 180–220 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Ehkki menetluskulusid on maakohtus menetluskulude nimekirjade järgi kantud summas 5863,40 eurot, ei taotle kostja menetluskulude väljamõistmist suuremas summas, kui maakohtu 27.02.2020 kohtuotsuses kindlaksmääratud summa, s.o 5673,40 eurot. Kuigi maakohtu otsus hagist loobumise tõttu tühistatakse, ei ole kolleegiumi arvates alust muuta maakohtu otsusega kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust (vt Riigikohtu 26.04.2017 määrust tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑34‑17, p 15). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi väidet selle kohta, et temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu suurus oleks mingis osas põhjendamatu. Ka esindaja tunnitasu määra hageja kaebuses ei vaidlustanud. Seetõttu saab ringkonnakohus lähtuda maakohtus kindlaks määratud menetluskulude rahalisest suurusest. Apellatsioonimenetluses taotleb kostja 1946,60 euro hüvitamist, mis on tasu 7 tunni ja 27 minuti õigusteenuse eest tasumääraga vahemikus 190–250 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Nimetatud summas sisalduvad ka 2 eurot äriregistri ja 30 eurot kinnistusraamatu päringutele. 13.1. Võttes arvesse asjaolu, et kohus lõpetab asja menetlemise enne kostja poolt kaebusele sisulise vastuse esitamist, saab kostja esindaja põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses pidada kokku mitte enam kui 5 tundi, mis hõlmab vajalikul määral kliendiga suhtlemist, kohtu ja vastaspoole dokumentidega tutvumist ning menetluskulude tagatise taotlusega seotud toiminguid. Arvestades ringkonnakohtus vaidluse vähest keerukust, piirnedes eelkõige menetluslike küsimustega, saab esindaja põhjendatud tasumääraks pidada 160 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Kohus nõustub kostjaga, et asja läbivaatamise kulu (registripäringud) kokku 32 euro ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. Hageja ei ole ka nimetatud kulu osas vastuväiteid esitanud. 13.2. Kostja on füüsiline isik ega ole seega käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna kokku 992 eurot (= 5 × 160 + 20% (+ 32)). Rahuldamata jääb kostja taotlus 954,60 euro (= 1946,60 – 992) hüvitamiseks. 3 2-19-3959 Kokku tuleb hagejal maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude kostjale hüvitada summas 6665,40 eurot. Vastavalt kostja taotlusele ja
lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.
lg 2 p 2 ja lg 3 kohaselt kuulub vastavalt esitatud taotlusele hagejale tagastamisele pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 350 eurot.
lg-st 1 ja § 645 lg-st 2 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.