Obsah (5)
§ 215§ 424§ 68§ 74§ 75KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7731 (kohtueelse menetluse nr 20261000825) Kohtukoosseis
§ 215
lg 1 järgi; kahtlustatavana kinni peetud: 13.-14.07.2020 ja 07.10.2020; vahistatud 08.10.2020 määrusega
§ 424lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr
MS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Kalle Mikk süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 2 järgi ja karistada teda 1 aasta pikkuse vangistusega. 2. Arvata
§ 68
lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.-14.07.2020, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 3. Määrata
§ 424
lg 4 p 1 ja
§ 74
lg 2 alusel, et mõistetud vangistusest kuulub kohe ärakandmisele 3 kuud vangistust ja ülejäänud vangistus 8 kuud ja 28 päeva jätta täitmisele pööramata, kui Kalle Mikk ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kalle Mikk peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata, et Kalle Mikk on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 5.
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustada Kalle Mikku käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel. 6.
§ 75
lg 4 alusel kohustada Kalle Mikku registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest kohe ärakandmisele kuuluvast vangistusest vabanedes riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; AS Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. 7.
§ 68
lg 1 alusel arvestada Kalle Miku kohe ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aega alates 07.10.2020, s.o alates tema teistkordsest kahtlustatavana kinnipidamise ajast.
- Tõkend – vahistamine – jätta Kalle Miku suhtes kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni kohe äraandmisele kuuluva karistusaja ärakandmiseni, juhul kui kohtuotsus ei jõustu karistuse ärakandmise ajaks.
- Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
- oktoobrist
- Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. Vastavalt
§ 75
lg 5 käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
- Arvata menetluskulude hulka sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 671,16 eurot, kokku 1547,16 eurot, mis mõista välja Kalle Mikult. Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
- oktoobrist
- Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
- peatüki
- jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Kalle Mikku selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 15.09.
- a otsusega nr 1-15-7530 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja mille karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti 13.07.2020 kella 15:35 xxx juures mootorsõidukit Ford Focus C-Max nr xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,19 mg/l. Kalle Mikk rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse 2
(4)mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,75 mg/l või rohkem. Samuti puudub Kalle Mikul mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellega rikkus ta liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. … selles, et tema 07.
- 2020.a. kella
- 17 paiku juhtis uuesti omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust xxx M1 kategooria mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx, seisundis kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,25 mg/l, võttes arvesse laiendmääratuse 0,12 mg/l, siis lugeda lõplikuks tulemiks 1,13 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDF-
- Antud teoga rikkus Kalle Mikk Liiklusseaduse § 33 lg 11 p2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus Kalle Mikk Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juhtida mootorsõidukit isik, kellel ei ole või kellel puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt, pani Kalle Mikk toime
§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppe sisu Süüdistatava Kalle Miku, tema kaitsja advokaat Marina Kelpmani ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt
§ 424lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kalle Mikk´ule karistuseks üks
(1)aasta vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.07.
2020.a. kuni 14.07. 2020.a. s. o. 2 päeva karistusaja hulka. Kalle Mikk´ule kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üksteist
(11)kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 424
lg 4 p 1;
§ 74lg 2 alusel määrata, et Kalle Mikk´ule mõistetavast üheteistkümne
(11)kuu ja 28 päevasest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele kolm
(3)kuud vangistust ja vangistus tähtajaga kaheksa
(8)kuud ja 28 päeva mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Kalle Mikk kaheaastase
(2)katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Kalle Mikk peab:
- elama kohtu määratud alalises elukohas;
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3
(4)
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata, et Kalle Mikk on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustada Kalle Mikk´u käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel.
§ 75
lg 4 alusel kohustada Kalle Mikk´u registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanedes riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; AS Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
§ 68lg 1 alusel lugeda Kalle Mikk´u kolme
(3)kuulise vangistuse kandmise aja algust tema teistkordsest kahtlustatavana kinnipidamisest s.o. 7. oktoobrist 2020.a. Kalle Mikk´ul puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Välja mõista Kalle Mikk´ult süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 671,16 eurot. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Kalle Mikk
§ 424lg 2 järgi süüdi mõista.
Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 876 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 671,16 eurot; kokku 1547,16 eurot, mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4
(4)