KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-115721 Tsiviilasi Aktiva Finants OÜ hagi Kristiina Leppiku vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 458,73 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: osaühing Aktiva Finants, registrikood xxx Hageja lepinguline esindaja: E.A, xxx; e-post: xxx Kostja: Kristiina Leppik (isikukood xxx; elukoht xxx; xxx Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
- Mõista Kristiina Leppikult välja Aktiva Finants OÜ kasuks võlgnevus kokku 428,42 eurot, millest põhivõlgnevus 378,82 eurot, lepingutasu 10 eurot, intress 16,73 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 22,87 eurot.
- Mõista Kristiina Leppikult välja Aktiva Finants OÜ kasuks viivis põhinõudelt (378,82 eurot) alates 21.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, kuid kokku viivised mitte enam kui põhinõude ulatuses.
- Jätta menetluskulud täies ulatuses Kristiina Leppiku kanda.
- Määrata Aktiva Finants OÜ menetluskulude suuruseks tasutud riigilõiv 100 eurot ja hageja õigusabikulud hagimenetluses 200 eurot, kokku 300 eurot, mis mõista Kristiina Leppikult Aktiva Finants OÜ kasuks välja. Kristiina Leppikul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
- Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 220 eurot.
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
- Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Osaühing Aktiva Finants nõuab
- juulil 2020 esitatud hagis Kristiina Leppiku vastu 378,82 euro suuruse põhivõlgnevuse, 10 euro suuruse lepingutasu, 16,73 euro suuruse intressi ja 22,87 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel
- mail 2019 sõlmitud lepingutest kliendinumbriga xxx: Liitumis- ja järelmaksuleping ja Seadmekindlustusleping. Liitumislepinguga sai kostja kasutada teenust kuutasuga 15 eurot ning ka muid lisateenuseid vastavalt hinnakirjale. Järelmaksulepinguga sai kostja järelmaksu peale osta mobiiltelefoni Huawi P30 Lite, 18-kuulise graafikuga, kus igakuine tagasimakse oli 21,30 eurot ning lepingutasu 10 eurot. Seadmekindlustuslepinguga kindlustati järelmaksuga ostetud mobiiltelefon Huawei P30 Lite, kindlustusmaksega kuus 3,99 eurot. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud: ajavahemikul 01.06.2019–01.11.2019 väljastatud arved on kostjal tänase päevani tasumata. Tele2 Eesti AS loovutas
- novembril 2019 kostja vastu suunatud nõuded hagejale. 2
(4)Kohus võttis hagiavalduse menetlusse
- augusti 2020 määrusega ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja sai dokumendid kätte posti teel isiklikult
- septembril
- Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Seega oli vastuse esitamise tähtaeg hiljemalt
- septembril
- Kohus juhtis
- augusti 2020 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro ja hagimenetluses õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus märgib, et hagihind on käesolevas asjas küll suurem (458,73 eurot), kui küsitav esindajatasu, s.o 420 eurot, kuid kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui umbes 1,5 h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standartne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 200 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulud 220 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 300 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot. 3
(4)Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4
(4)