lg 1, § 200 lg 2 p 7 järgi Prokurör Paul Pikma Süüdistatav Kristo Saar, isikukood: 39811221512, elukoht xxx; kodakondsus: eesti keel, emakeel eesti keel, xxx, töökoht: ei tööta, õpib xxx, varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud 01.07.2019 Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Kaitsjat kohtuistungile ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kristo Saar
Süüdi tunnistada Kristo Saar
lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat.
lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.07.2020 s.o 1 päev vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistus 2 aastat, 11 kuud ja 29 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Kristo Saar´t käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 26.10.2020.a. Tõkendit ei kohaldatud. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 Kannatanu X X Xe esindaja M N-S´i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning mõista Kristo Saar’e poolt solidaarselt koos H R’uga X X Xe kasuks välja 239 eurot, mis tasuda kannatanu seadusliku esindaja M N-Si arveldusarvele nr X (selgituseks tsiviilhagi kriminaalasjas nr 20730000037) LHV pangas. Kannatanu J O’e poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning mõista Kristo Saar’e poolt J O’e kasuks välja 433,83, mis tasuda kannatanu J O’e arveldusarvele nr X (selgituseks tsiviilhagi kriminaalasjas nr 20730000037) SEB pangas. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel mõista Kristo Saar’elt menetluskuluna välja osaliselt sundraha summas 1200 eurot. Kaitsjatasu summas 194.40 eurot ja ülejäänudosa sundrahast summas 260 eurot, s.o kokku 454.40 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel on süüdistaval menetluskulusid võimalik tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 100 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Makse sooritamisel märkida viitenumber 99920700045427. -2- KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbriga Kristo Saar’ele kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde järgmised asitõendid: - 1 CD-plaat 01.07.2019 häirekeskusele tehtud helisalvestisega asub kriminaalasja materjalide juures; 1 CD-plaat 01.07.2019 videosalvestisega asub kriminaalasja materjalide juures; 1 CD-plaat 08.09.2019 heli- ja videosalvestisega asub kriminaalasja materjalide juures; 5 CD-plaati 08.09.2019 videosalvestisega asuvad kriminaalasja materjalide juures. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Kristo Saart süüdistatakse selles, et tema 01.07.2019 kella 00:55 paiku Tallinnas Pärnu mnt-l asuvas Tammsaare pargis tungis koos kohtueelse uurimise käigus tuvastamata isikuga kallale kannatanule J Oele, lüües kannatanut käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda. Kannatanu üritas põgeneda ning jooksis Pärnu mnt teele, kus Kristo Saar lükkas ta pikali. Oma tegevusega põhjustas Kristo Saar kannatanule füüsilist valu ja tekitas kehavigastused: marrastuse paremal pool lõuga, marrastuse paremal põlvel, punetuse vasakul pool rindkere. Seega pani Kristo Saar oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
Samuti tema 08.09.2019 kella 19:30 paiku Tallinnas Vabaduse Väljaku kõrval asuval Harju mäel tegutsedes ühiselt koos H Ru ja C T tungisid kallale X X Xele, peksid teda korduvalt käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, jätkates peksmist ka siis, kui X X X oli pikali maas ja H R teda kinni hoidis kätt kannatanu kõrile surudes ning Kristo Saar ja H R olles saanud enda valdusesse kannatanule kuulunud jope koos selle taskus olnud asjadega, võtsid ära ja ühiselt omastasid X X Xe mobiiltelefoni Huawei Y5 väärtusega 99 eurot, mille kaante vahel oli Elron rongikaart kuupiletiga väärtuses 30 eurot, jope väärtusega 30 eurot, mille taskus olid kõrvaklapid väärtusega 60 eurot, ning sõrmkindad väärtusega 20 eurot ning keeldusid kannatanu ja lähedalasunud isiku palvel asju tagastamast, ähvardades kannatanut vägivallaga. Kannatanule tekitati varalist kahju kokku 239 eurot ning peksmise tagajärjel füüsilist valu -3- ja tervisekahjustused: pea muude osade pindmised vigastused, kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused. Seega pani Kristo Saar oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, s.o.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitatud kannatanule X X X varalist ja moraalset kahju, mille osas on kannatanu esindaja esitanud tsiviilhagi. Samuti tekitati kuriteoga materiaalne kahju kannatanule J Oele, mille osas on kannatanu esitanud tsiviilhagi. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Kristo Saar, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Kristo Saar süüdi tunnistada järgmiselt:
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel liitkaristusena, lugedes kergeim karistus täielikult kaetuks raskeimaga, mõista vangistus 3 (kolm) aastat.
lg 1 alusel arvata Kristo Saare karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.07.2019, s.o üks päev.
lg 1 alusel jätta ärakandmata karistus 2 aastat, 11 kuud ja 29 päeva tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib talle määratud käitumiskontrolli nõudeid. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohtuistungil jäi süüdistatav Kristo Saar sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaistja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele -4- prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – praegusel juhul osaliselt sundraha. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Kristo Saar süüdi tunnistada
lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kristo Saar’elt kuulub välja mõistmisele osaliselt sundraha 1200 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -5-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.