a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja, ei ole tähtaegselt ega ka hiljem kohtule vastanud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on Raam Transport OÜ ja AAB Projekt OÜ vahelisest müügi- ja töövõtulepingulisest suhtest tekkinud kohustus, mille alusel esitatud arvest nr 172170 tuleneva nõude on Raam Projekt OÜ loovutanud Capital Inkasso OÜ-le. Tulenevalt VÕS § 164 lg 1 ja 2 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgme viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o , 0,022 % päevas 17.03.2020. maksekäsuga väljamõistetud võlgnevuselt 2868,01 eurot alates 17.03.2020.a. ning põhivõlgnevuselt 1173,19 eurot iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivise kuni hagi esitamiseni summas 742,98 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 116,21 eurot. 3 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud hagilt tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 472,50 eurot, kokku 722,50 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on tasutud riigilõiv 250 euro ulatuses põhjendatud. Kohus selgitab hageja 30.03.2020. a taotlusel, et maksekäsuga väljamõistetud summalt tasutud riigilõiv on 17.03,.2020.a. maksekäsuga kostjalt hageja kasuks välja mõistetud. Ülejäänud osas mõistab kohus riigilõivu hageja kasuks kostjalt välja käesoleva otsusega. Sellega on kogu hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv kostjalt välja mõistetud. Asjaolu, kas hagejal õnnestub väljamõistetud riigilõiv ka reaalselt kostjalt kätte saada on kohtulahendi täitmise küsimus. Kohus on riigilõivu nõudmisel juhindunud
§-st 147 lg 5 ja RLS §-dest 57 lg 6 ning 59 lg 1. Hageja õigusabikulud moodustavad 472,50 eurot (käibemaksuta).
§-de 138 lg 1 ja 144 p 1 järgi on menetluskuluks ka menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (Riigikohtu 12.06.2013 määrus nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja esindaja tunnitasumäär on 135 eurot + käibemaks. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasumäär ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on käesolevas asjas põhjendatud. Hageja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel on olnud 3,5 töötundi. Arvestades nõude olemust, esitatud dokumentide mahtu ning sisu ja menetluse kestust, leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu on olnud vajalik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et antud tsiviilasjas on hageja menetluskulud – kokku 722,50 eurot (riigilõiv 250 eurot + õigusabikulu 472,50 eurot) põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 722,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja
lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.