Obsah (10)

§ 55§ 110§ 112§ 111§ 252§ 204§ 205§ 210§ 203§ 249

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 03.01.2017, Tartu Haldusasja number 3-16-2596 Haldusasi A esialgse õiguskaitse taotlus

§ 55

lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna see ei ole lubatav, ning selgitas taotluse esitajale, et tal on võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus, kui ta on esitanud vaide või pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kohustamiskaebuse kohtule. A esitas 20.12.2016 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles märgib, et jääb kõigi seni esitatud taotluste juurde ja soovib asja arutamist istungil.

2. Tartu Ringkonnakohus jättis 22.12.
3. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitajal tuli tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus ning täiendada määruskaebuse põhjendusi.
4. A esitas 26.12.2016 Tartu Ringkonnakohtule menetlusabi taotluse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. A on esitanud menetlusabi taotluse, milles on palunud anda talle menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 8. Kuna A esitas menetlusabi taotluse 26.12.2016, siis tuleb

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt kontrollida määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 26.08.2016-25.12.2016. Tartu Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud Ai isikukonto väljavõtte kohaselt ei ole menetlusabi taotlejal nimetatud perioodil sissetulekuid ja väljaminekuid olnud ning tema konto lõppjääk on 0,05 eurot. Seega ei ole Aile menetlusabi andmine

§ 112

lg 1 p 1 alusel välistatud.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada Ai määruskaebust perspektiivituks. Seetõttu tuleb määruskaebuse esitaja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. 9.

§ 252

lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 19.12.2016. a määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades. Ai poolt esitatud määruskaebus ei vasta küll kõigile

§ 205

sätestatud nõuetele, kuid ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebusest võimalik aru saada, et määruskaebuse esitaja on vaidlustanud Tartu Halduskohtu 19.12.

1. a määrust ning ta ei ole rahul sellega, et halduskohus jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil.

§ 210

lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui 2 kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesolevas asjas puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus kohtuistungi korraldamiseks, kuna vaidluse all on üksnes küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal ei toimunud taotluse esemega seonduvat vaide- ega kohtumenetlust. 11. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 19.12.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 19.12.2016. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Halduskohus on õigesti jätnud Ai esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused.

§ 249

lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaide- või kohtumenetluse ajal. Halduskohus tegi kindlaks, et seoses alumise voodikoha määramise ning pooletunnise jalutuskäigu võimaldamisega ei ole Ail pooleliolevat vaide- või kohtumenetlust. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses väitnud ka vastupidist. Seega ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ning halduskohus jättis taotluse õigesti

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse esitajale ka selgitanud, et tal on õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti, kui ta on seoses alumise voodikoha määramise või pooletunnise jalutuskäigu võimaldamisega esitanud vaide või kaebuse kohtule. 12. Eeltoodust tulenevalt jääb Ai määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.12.2016. a määrus muutmata. Vastavalt

§ 252lõikele 7, ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel