Obsah (8)

§ 637§ 367§ 173§ 162§ 174§ 144§ 177§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 09. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht 2-18-4199 Tsiviila

) § 293 lg 1 kohaselt, kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. 19.06.2019 määrusega määras kohus hageja taotlusel antud tsiviilasjas ekspertiisi kostja tehases aadressil XXX asuvate AS Baltflex poolt paigaldatud hüdraulikaseadmete suhtes. Eksperdiks määrati riiklikult tunnustatud ekspert Marion Meius (I. köide tl. 183-184). 27.11.2019 esitas ekspert kohtule ekspertiisi nr XXX (II köide tl. 5-53). Eksperdile esitati järgmised küsimused, millele on antud järgmised vastused.

1. Millest on tingitud tehases aadressil XXX asuvate betoonelementide tõstmiseks mõeldud laudade, mille tõstmiseks on AS Baltflex paigaldanud hüdraulikaseadmed, tõstmisel ja langetamisel olukord, kus laudade erinevad nurgad ja ääred tõusevad ja langevad erineva kiirusega? Vastus: laudade erinevate nurkade ja äärte tõusmist ja langemist erineva kiirusega tööseire käigus ei tuvastatud. Laudade tööseire käigus tuvastati, et laud tõuseb ühesuguse kiirusega, kuid laua vähem koormatud piirkonna nurgad ja ääred alustavad tõusmist varem kui rohkem koormatud piirkonnad ja ääred. Samamoodi laua langetamisel jõuab alustugedeni varem rohkem koormatud piirkond ja hiljem vähem koormatud piirkond. Erinev koormus tuleneb betoonelemendi asetusest laual ja selle mõõtmetest (kaalust) ning raskuskeskmest. Mida suurem on koormuse erinevus seda ulatuslikum on deformatsioon. Põhjuseks on asjaolu, et rohkem koormatud laua piirkonnas olev hüdrosilinder surutakse välise koormuse (betoonelemendi kaal) poolt kokku.
2. Kas hüdrosilindrid liiguvad nii koormamata kui koormatud laua puhul sünkroonselt kogu töökäigu ulatuses? Vastus: hüdrosilindrid liiguvad sünkroonselt kogu töökäigu ulatuses nii koormatud kui koormamata laua puhul. Laua tõstmisel hakkab rohkem koormatud piirkond hiljem tugedelt tõusma ja laua langetamisel jõuab varem tugedeni. Koormamata laud tõusid ja jõudsid tugedeni üheaegselt.
3. Kas laua tõstmisel esineb laua kaardumine? 5 Vastus: Jah. Laua deformeerumine (kaardumine, väändumine) esineb ebaühtlasel koormamisel ja vastavalt koormuse erinevusele deformeerib laud rohkem või vähem. Koormamata laud deformeerub samuti, kuid oluliselt vähem kui osaliselt koormatud laud. Deformeerumist mõjutavad ka raskuskeskme ümberpaiknemine, hingede ovaalsed avad ja plastse deformatsiooni olemasolu.
4. Kui laua tõstmisel esineb laua kaardumine, siis kas see on põhjustatud hüdrosilindrite tööst. Vastus: Laua deformeerumine on põhjustatud ebaühtlasest koormuse jaotumisest laual, mis omakorda koormab hüdrosilindreid ebaühtlaselt. Koormamata laud oluliselt ei deformeeru. Hüdrosilindrite ebaühtlasel koormamisel saab järelikult hüdrovedelik jaotuda ümber suurema survega silindriga toitelt väiksema survega silindri toitele, sest laud deformeerub vastavalt sellele. Ümberjaotumine saab toimuda tõenäoliselt vooluhulga jaotusmootoris või selle ees, mille ülesanne on jagada silindrite vahel võrdselt pumba poolt tulevat vooluhulka. Hüdrosilindrite ühtlase tõstmise tagamiseks on vajalik tagada kõikide silindritel üheaegne liikumine, et ebaühtlasel koormamisel ei tekiks laua deformeerumist. Ebaühtlane koormus lauaplaadil tekitab silindrites ebaühtlase rõhu, rohkem koormatud piirkonna all asuva silindri sees on suurem rõhk.
5. Kas seadme metallkonstruktsioon, selle kinemaatika ja tugevus on piisavad tagamaks nii koormatud kui koormamata töölaua tasapinnalisus töölaua tõstmisel ja langetamisel. Vastus: Laudade metallkonstruktsiooni tugevus on piisav, kuna alustugedel toetudes see ei deformeeru. Deformeerumine leiab aset olukorras kui ebaühtlaselt koormatud lauda tõstetakse või langetatakse. Üldjuhul langetamisel deformeerub laud ulatuslikumalt kui tõstes. Laudade metallkonstruktsiooni ja hüdrosüsteemi näol on tegemist ühe koostuga, mis peab olema projekteeritud koos, et tagada selle koos tõrgeteta toimimine. Antud juhul ei peagi laud olema absoluutselt jäik vaid see peab olema piisavalt jäik komplektina, et tugedele toetudes ja hüdrosilindritega tõstes ning hingedel liikudes ei tekiks lauale deformatsioone. Laua tasapinnalisuse tagamise ülesanne tõstmise ja langetamise ajal on kogu töötaval koostul (laud, hinged, silindrid), mitte koostu üksikul osal või detailil. 02.06.2020 kohtuistungil, andis ekspert, Marion Meius täiendavaid selgitusi seoses tehtud ekspertiisiga ja vastas poolte esitatud küsimustele (II köide, tl. 85). Ekspert selgitas, et erinev liikumise hetk tekib erinevast koormusest, tooted on erineva kaaluga ja asetsevad laual ebaühtlaselt. Deformeerumine on laual, laud väändub kui koormus on jaotatud selliselt, et laua ühel osal asub koormus silindri ja hingede vahel ja laua teises otsas on koormus raskuskese silindrist teisel pool. Väändumise põhjus on kindlasti hingede lõtk aga ka silindrite asetus laual ja alusraami suhtes. Silindrid oleks tulnud kinnitada võimalikult kaugele hingedest, et lõtku mõju oleks väiksem.
6. Kohus on seisukohal, et antud asjas teostatud ekspertiisiga on leidnud tõendamist, et betoonelementide kahjustus ei tulene asjaolust, et hageja poolt valmistatud hüdraulikaseade ei tõsta laudu sünkroonselt. Ekspert kinnitas, et hüdrosilindrid ise deformeerumist ei põhjusta, see on tingitud ebaühtlasest koormuse jaotusest laual. Deformeerumine leiab aset olukorras kui ebaühtlaselt koormatud laud tõstetakse või langetatakse. Süsteemi tuleb vaadelda tervikuna ning ei ole võimalik eraldi välja tuua, et deformeerumise põhjustab konkreetselt üks osa või detail. Ekspertiisakti järeldustest on ekspert välja toonud (II köide, tl. 51), et laudade konstruktsioon deformeerub tulenevalt laudadele mõjuvast koormusest betoonelementide näol. Deformatsiooni asukoht ja ulatus oleneb otseselt koormuse suuruset, selle jaotumisest ja asetusest lauakonstruktsioonil. Hüdrosilindrid liiguvad eksperdi kinnitusel sünkroonis. 6 Eeltoodu kohaselt asub kohus seisukohale, et antud asjas on leidnud tõendamist, et hageja poolt valmistatud hüdraulikaseade vastab kokkulepitud tingimustele. Ekspertiisiga on tõendatud, et kostja poolt nõutud tingimus, et hüdrosilindrid liiguvad sünkroonis, on täidetud. Samuti on ekspertiisiga kõrvaldatud etteheide hüdrautika seadme tööle, et see põhjustab betoonelementide purunemist. Ekspert on üheselt asunud seisukohale, et betoonelemendi deformeerumine leiab aset kui ebaühtlaselt koormatud laud tõstetakse või langetatakse. Antud juhul ei ole vaidlust, et hageja töösisuks oli hüdraulikaseadme valmistamine, mis tuli paigaldada OÜ Denoram valmistatud laudadele. Hageja kinnitab, et peamine suhtlus tootmisliini valmistamise osas toimus hageja ja OÜ Denoram vahel. Hageja sai OÜ-st Denoram vajalikud andmed hüdraulikaseadmete valmistamise kohta: näiteks hüdraulikaseadmete tõstejõud, hüdrosilindrite arv, kinnituse iseärasused jne (I köide, tl. 3). Seega sai hageja poolt hüdrosilindrite paigaldus toimuda juba OÜ Denoram projekteeritud laudadel ettevalmistatud kinnituskohtadele. Siinjuures kohus leiab, et antud juhul ei saa hagejale ette heita asjaolu, et kogu seade peab kogumis toimima. Tootmisliini valmistas hageja koostöös OÜ-ga Denoram ning hageja valmistada ja seadistada oli üksnes hüdraulika seade. Seega saab hageja vastutada töö vastamise eest lepingutingimustele üksnes poolte vahel töövõtulepinguga kokkulepitud ulatuses, see on konkreetselt hüdrautika seadme toimimise eest.
7. Kostja teine vastuväide on, et hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, sest töid ei ole vastu võetud. VÕS § 638 kohaselt, tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine on oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmist tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt VÕS § 637 lg 3, töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast ja et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab olema töö sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p. 22).
8. Esitatud tõenditega on kinnitatud, et hageja on seadme valmistanud ja see on paigaldatud tootmistehasesse. Kostja seaduslik esindaja Marko Perv kinnitas 08.09.2020 kohtuistungil vande all antud ütlustega, et vaidlusalune seade paigaldati kostja tehasesse juulis-augustis 2016 ja oli kasutuses tootmises alates 16.09.2016 kuni
9. Üheksast lauast kolme ei kasutata, jätkuvalt on kasutuses 6 lauda alates 2016, arved puudutavad üheksat lauda (II köide, tl. 130).
10. Kostja vastuväide on, et töö ei ole vastu võetud. Kostja seaduslik esindaja jäi kohtuistungil seisukohale, et töö ei vasta lähteülesandele ning töö ei ole lõpetatud. Kostja seaduslik esindaja Marko Perv poolt antud ütlustest (II köide, tl. 130) nähtub, et visuaalselt on võimalik eristada, et hüdraulika lükkab laua kõveraks. OÜ Denoram väidab, et viga on hüdraulikas, mida väidavad ka tootmistöölised. Antud selgitustest nähtub, et arved on jäetud tasumata eeldusest, et betoonelementide purunemist põhjustab hageja valmistatud hüdraulikaseade, kus hüdrosilindrid ei liigu sünkroonselt. 7
11. Asjas tehtud ekspertiisiga on tõendatud, et tootmisprotsessi käigus betoonelementide pragunemise põhjus ei ole hüdraulikaseadmes ega hüdrosilindrite liikumisviisis. Ekspert on kinnitanud, et hüdrosilindrid liiguvad kogu töökäigu ulatuses sünkroonselt ja seda nii koormatud kui koormamata laua puhul. Betoonelementide kahjutumine tekib laua ebaühtlasest koormamisest, mis omakorda vallandab põhjuslikkuse ahela, mis võib lõppeda betoonelemendi kahjustumisega. Ekspert selgitas 02.06.2020 kohtuistungil täiendavalt, et tuleb vaadata lauda koos hüdrosüsteemi ja hingedega ja eriti hinge telgede avasid, kuna need on kulunud ovaalseks ja tekitavad olukorra, et üks silinder hakkab enne tõstma kui teine. Väändumise põhjus on kindlasti hingede lõtk aga ka silindrite asetus laua ja alusraami suhtes. Silindrite liikumine oleneb lauast. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja poolt tehtud töö oli lepingukohane ning VÕS § 638 alusel tuleb lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik. Asjas on tõendatud, et hageja paigaldas seadme kostja tehasesse juulis-augustis 2016 ja kasutuses tootmises oli alates 16.09.
12. Tellijal on VÕS § 643 ja 644 kohaselt kohustus tehtud töö ülevaadata ja töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitama ning teates lepingu mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös. 22.

§ 637lg 4 kohaselt, on hageja kui töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks.

Hageja on esitanud kostjale 31.08.2016 arve summas 22 889,66 eurot, tähtaeg 14.09.2016, 26.10.2016 arve nr 6114265 summas 70,16 eurot, tähtaeg 09.11.2016 ja arve nr 6118570 summas 986,66 eurot, tähtaeg 14.02.2017 (I köide, tl. 28-32). Poolte vahel esitatud arvete ja summa üle vaidlust ei ole. Hageja on esitanud arvete tasumata jätmisest tulenva viivisearvestused (I köide, tl. 13-15), kostja esitatud viivisearvestustele vastuväiteid esitanud ei ole. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud ja temale väljastatud arveid tasunud. Nimetatud võlgnevus kogusummas 23 946,48 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt seaduses sätestatud suuruses kohustuse tähtajaks täitmata jätmisest tekkinud viivise tasumist. Kostja ei ole hageja ees oma kohustusi tähtaegselt täitnud ning hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seadusjärgne viivise määr on VÕS § 94 lg-s 1 kohaselt 8% aastas. Kohus rahuldab hageja 18.03.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude summa 2 762,28 eurot ja mõistab kostjalt selle hageja kasuks välja.

§ 367

kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täieliku või osalise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja

§ 367

alusel esitatud viivsenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise alates 19.03.2018 VÕS § 113 lg 1 järgses määras täitmata põhikohustuse suuruselt kuni põhikohustuse täitmiseni. 8 Kostja tasaarvestusavaldus 23. Kostja on esitanud alternatiivselt menetlusliku tasaarvestuse vastuväite juhuks kui kohus peaks hageja nõuet põhjendatuks pidama. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse sellel alusel, et kostja on kandnud kulutusi ja kahju seonduvalt hagejapoolse lepingurikkumisega. Kohus on antud asjas tuvastanud, et hageja ei ole pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud, seega ei ole alust kostja poolt taotletud tasaarvestuse teostamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 25.09.2020 esitas hageja esindaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hageja menetluskulude kostjalt välja mõistmiseks. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kohtumenetluse menetluskulud summas 16 185 eurot hageja kasuks ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 l 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivu tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses vastavalt hagihinnale (Riigilõivuseadus § 59 lg 1). Hagilt hinnaga 28 624,49 eurot tuleb tasuda riigilõivu 1000 eurot. Hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu nõutud suuruses. Seega on hageja menetluskulud riigilõivu näol summas 1000 eurot põhjendatud. Hageja on tasunud asjas läbiviidud kohtuliku ekspertiisi kulude katteks kohtu deposiiti 4919,74 eurot. 23.12.2019 määrusega määras kohus antud tsiviilasjas eksperdi Marion Meiuse poolt teostatud ekspertiisi eksperditasu ja kulude suuruseks 4919,74 eurot. Nimetatud summa makstakse kohtumääruse alusel välja AS Baltflex poolt 18.06.2019 ja 30.11.2019 deposiidina tasutud vahenditest. Kohtumäärus on jõustunud 14.01.

1. Seega on hageja poolt tasutud eksperdikulud asja läbivaatamise kuludena summas 4919,74 eurot põhjendatud. Hageja on kandnud menetluses õigusabikulusid 83 h ja 50 min eest summas 10 385 eurot, milles ei sisaldu käibemaks. Hageja esitab menetluskulud õigusabi osas ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane. Hageja esindaja poolt osutatud õigusteenus hõlmab järgmiseid tegevusi: - 01.03.-20.03.2018 tutvumine kliendi poolt esitatud materjalidega, analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, kirjavahetus kliendiga, 6,25 h 750,00 eurot; - 21.03.2018 tutvumine Tartu Maakohtu kohtumäärusega hagi menetlusse võtmise kohta, kirjavahetus kliendiga, 0,25 h, 30,00 eurot; - 11.04.2018 tutvumine kostja esialgse vastusega hagiavaldusele, kirjavahetus kliendiga, 1,5 h, 180,00 eurot; 9 - 04.05.2018 kostja täiendava vastusega tutvumine, nõupidamine kliendi kontoris, 3,0 h, 360,00 eurot; - 08.05.2018 valmistumine kohtueelistungiks, osalemine eelistungil Tartu MK-s 5,5 h, 660,00 eurot; - 15.06.2018 hageja menetlusdokumendi koostamine, kirjavahetus kliendiga, 2,00 h, 240,00 eurot; - 18.06.2018 tutvumine kostja täiendavate seisukohtade ja taotlustega, kirjavahetus kliendiga, 1,5 h 180,00 eurot; - 09.07.-10.07.2018 kostja 15.06.2018 ja 09.07.2018 menetlusdokumentidega tutvumine, nõupidamine kliendiga, hageja menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule, 3,5 h 420,00 eurot; - 25.01.2019 tutvumine Tartu MK 19.12.2018 kohtumäärusega, nõupidamine kliendiga, hageja menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule, 4,5 h, 540,00 eurot; - 28.01.2019 kostja menetlusdokumendiga tutvumine ja selle analüüs, kirjavahetus kliendiga, 3,75 h 450,00 eurot; - 08.03.2019 osalemine paikvaatlusel Tartus kosja tehases, 6,00 h, 720,00 eurot; - 12.03.2019 Paikvaatluse protokolliga tutvumine ja nõupidamine kliendiga, 0,75 h, 90,00 eurot; - 13.03.2019 Paikvaatluse protokolli parandamise taotluse koostamine ja esitamine, kohtuliku ekspertiisi määramise taotluse koostamine ja esitamine 2,00 h 240,00 eurot; - 15.04.2019 Tartu MK 03.04.2019 kirjas tehtud ettepanekute täitmine, telefoninõupidamised kliendiga, hageja menetlusdokumendi koostamine ja esitamine, 1,5 h, 180,00 eurot - nõupidamine kliendiga seoses asjas ekspertiisi määramisega ja eksperdile esitatavate küsimuste formuleerimisega, 1,5 h, 180,00 eurot; - 23.09.-25.09.2019 kirjavahetus kliendi ja eksperdiga seoses kohtuliku ekspertiisi läbiviimiseks vajalike täiendavate materjalide kogumisega eksperdi poolt, 1,0 h, 120,00 eurot; - 26.09.2019 hageja taotluse koostamine ja esitamine kohtule, 2,5 h, 300,00 eurot; - 14.01.-15.01.2020 valmistumine kohtueelistungiks, 3,00 h, 390,00 eurot; - 16.01.2020 osalemine Tartu MK kohtu eelistungil, nõupidamine kliendiga, 6,00 h, 780,00 eurot; - 31.01.2020 hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks koostamine ja esitamine kohtule, 0,75 h 97,50 eurot; - 29.04.2020 valmistumine kohtueelistungiks, nõupidamine kliendiga, kirjavahetus kohtuga, 2,0 h 260,00 eurot; - 30.04.2020 osalemine Tartu MK kohtueelistungil 1,0 h, 130,00 eurot; - 29.
2. -.01.06.2020 valmistumine kohtuistungiks 3,0 h, 390,00 eurot; - 02.06.2020 osalemine Tartu MK kohtuistungil 5,5 h, 715,00 eurot; - 03.06.2020 tutvumine kostja taotlusega, hageja kirjaliku seisukoha koostamine ja esitamine kohtule 0,75 h 97,50 eurot; - 10.06.2020 kohtukõne kirjalike teeside koostamine ja kirjavahetus kliendiga 2,00 h 260,00 eurot; - 29.06.2020 tutvumine eksperdi taotlusega kulude hüvitamiseks, kostja seisukohaga, hageja kirjalike seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule, 0,5 h 65,00 eurot; - 07.06.2020 valmistumine kohtuistungiks, tutvumine kostja 06.07.2020 taotlusega, kirjaliku seisukoha koostamine ja esitamine kohtule, 1,00 h 130,00 eurot; - 07.09.2020 valmistumine kohtuistungiks, hageja menetluskulude nimekirja koostamine 2,5 h 325,00 eurot; - 08.09.2020 osalemine Tartu Maakohtu kohtuistungil 5,5 h 715,00 eurot; - 22.
3. - 25.09.2020 tutvumine 08.09.2020 kohtuistungi protokolli, kohtu 15.09.2020 ja 16.09.2020 määrustega, kirjalike seisukohtade lõpliku redaktsiooni ja hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kohtule, 3,0 h 390,00 eurot. KOKKU 83,50 tundi ja 10 385,00 eurot. 10 Hageja kinnitab, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostjale on hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus koos menetluskulude nimekirjaga tehtud kohtute infosüsteemis nähtavaks alates 28.09.
4. 25.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tema töötunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane. Seega tuleb hageja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. 26. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Antud juhul on esindaja iga tehtud toimingu juures märkinud ajakulu nõupidamisele või kirjavahetusele kliendiga. Kohtuistungi protokolliga tutvumine, vastaspoole esitatud menetlusdokumendiga tutvumine, kohtumäärusega tutvumine ja suhtlust kliendiga kohus esindaja ajakulu hulka ei arvesta. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et menetluskulude väljamõistmisel ei arvestata asja materjalidega tutvumisele kuluvat aega, samuti kliendiga suhtlemist ja talle õigusliku olukorra selgitamist, kuna eelnevalt nimetatu on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohus leiab, et arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, antud tsiviilasja olemust ja keerukust ning ajalist kestvust, loeb kohus hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil ja paikvaatlusel osalemisele kulunud aega põhjendatuks 56 tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja selline ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud kogusummas (56 h x 130) 7280 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 13 199,74 eurot (7280 + 1000 + 4919,74), mis tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud taotluse mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg1 ettenähtud määras. Kohus mõistab kostja taotluse alusel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Riigituludesse väljamõistetavate menetluskulude sissenõudmine 27. Tartu Maakohtu 16.09.2020 määrusega rahuldati eksperdi Marion Meiuse taotlus eksperditasu ja kulude hüvitamiseks osaliselt (II. köide, tl. 131-132). Kohus määras Marion Meiuse tasuks 02.06.2020 kohtuistungil osalemise eest 150 eurot ja sõidukuludeks 126 eurot ning hüvitiseks 11 sõidule kulunud aja eest 36 eurot, kokku 312 eurot. Nimetatud summa maksti määruse alusel välja A & M Büroo OÜ-le kohtu (riigi) eelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Määruses kohus selgitas, et tasu ja kulude hüvitis tuleb eksperdile maksta kohtu eelarves selleks ettenähtud vahenditest, kuivõrd eraldi ettemaksu ei ole kohus menetlusosalistelt selleks puhuks nõudnud. Menetluse lõpplahendiga nõuab kohus riigi arvel makstud summad tagasi menetluskulusid kandma kohustatud isikult

§ 179

sätestatud alusel.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Arvestades antud asjas menetluskulude jaotust, tuleb Tartu Maakohtu 16.09.2020 määrusega kohtu eelarvest väljamakstud eksperdi tasu ja hüvitatavad kulud kogusummas 312 eurot, välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks.

§ 179

lg 5 kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 12