3-16-2690/9

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2017, Tartu Haldusasja number 3-16-2690 Haldusasi A kaebus Tartu Vangla tegevuse (ilma isiklike elektriseadmeteta isikute diskrimineerimine) peale Menetluse alus ringkonnakohtus A määruskaebus Tartu Halduskohtu 12.01.

1. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta A määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.01.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. A esitas 28.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale, mis seisneb selles, et ilma elektriseadmeteta isikuid diskrimineeritakse, kuna pärast kella 22.00 saavad ainult isikud, kellel on isiklik tehnika, kuulata raadiot, vaadata televiisorit ja keeta vett. Kaebaja taotleb vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, diskrimineerimise lõpetamist, Euroopa Kohtult eelotsust, põhiseaduspärasuse kontrolli ning riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebuse esitamise eesmärgiks on kaebaja märkinud nii otsese kui preventiivse huvi ja hilisema kahjunõude esitamise soovi ning otsuse saatmise ÜRO-le ja Euroopa Inimõiguste Kohtule.
4. Tartu Halduskohus tagastas 12.01.
5. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole käesolevas asjas esitatud tuvastamiskaebuse esitamine enda õiguste kaitseks vajalik ega põhjendatud. Hilisemat mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidas halduskohus ilmselgelt perspektiivituks, sest isiklike elektriseadmete puudumisest tingitud erinevused võrreldes isikutega, kellel on need olemas, ei saa tekitada selliseid kannatusi ja üleelamisi, mis tingiksid rahaliselt hüvitatava kahju tekkimise riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel, sest kaebaja viibis Tartu Vanglas lühiajaliselt, ajavahemikul 14.12.2016–28.12.
6. Ka preventiivset huvi tuvastamisnõude esitamiseks halduskohtu hinnangul kaebajal ei ole, sest täitmiskava kohaselt kannab kaebaja karistust Tallinna Vanglas. Halduskohus märkis, et arvestades kaebaja poolt Tartu Halduskohtusse saadetud kahte kirja ning arvukaid seniseid kaebusi, ei ole kaebaja tegelikuks eesmärgiks oma õiguste kaitse, vaid ta on kaebused esitanud pahatahtlikul eesmärgil. Kaebaja kirjadest ja kaebustest saab järeldada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on suure hulga kaebuste esitamisega koormata kohtusüsteemi. Sellist tegevust ei saa käsitada menetlusõiguste heauskse kasutamisena (HKMS § 28 lg 1).
7. A esitas 29.01.2017 Tartu Halduskohtu 12.01.
8. a määruse peale määruskaebuse, millest peale puuduste kõrvaldamise avalduse esitamist oli Tartu Halduskohtu 16.02.
9. a määruse kohaselt vaatamata kaebaja sõnaselge taotluse puudumisele siiski võimalik järeldada määruskaebuse esitaja tahet halduskohtu 12.01.
10. a määruse tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 16.02.
11. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 12.01.
13. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 12.01.
14. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
15. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.01.
16. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Maili Lokk 2