Obsah (6)

§ 228§ 218§ 162§ 174§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8902 Tsiviilasi A Ja (J) hagi TimTam O

) § 218 lg 1 p 2 tähenduses. Kostja on aga seisukohal, et tema pidi oma juhatuse liikme kaudu esindama hagejat kohtuistungil nõustajana

§ 228

lg 1 tähenduses.

§ 218

lg 1 p 2 sätestab, et lepinguline esindaja võib kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

§ 228

lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Pooled ei ole sõlminud kirjalikku õigusabilepingut. Poolte tahet selle kohta, kas kostja juhatuse liige pidi hagejat kohtuistungil esindama lepingulise esindaja või nõustajana sisaldab

1. septembri 2017 kiri järgmises sõnastuses: „Timtam Õigusabi OÜ esitab arve, nr AJ/1 summas 360 eurot. Haginõude koostamine, kaasarvatud kohtueelne nõustamine ning teae hankimine võlgniku kohta. Võlgnik A L. Arve on ettevalmistus, hagi koostamine, VÕLGNIKULE (VARALE) piirangute osas nõustamine ja Timtam Õigusabi OÜ osalemine esimesel istungil“ (lk 41). Poolte tahte väljaselgitamiseks tuleb kohtul
2. septembri 2017 kirja tõlgendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 alusel. Kohus on selgitanud
3. mai 2020 kirjas pooltele tõendamiskoormist seoses poolte kokkuleppe tõlgendamisega VÕS § 29 alusel (lk 81 – 82). Pooltevahelise lepingu eesmärgiks oli uurida hageja võlgniku A. Li tausta eesmärgiga esitada tema vastu hagi. Isiku tausta uurimine ei eelda õigusalaseid teadmisi, vaid piisab reeglina registritega töötamise kogemusest. Lisaks ei ole hagi esitamiseks vaja õigusalast haridust. Hagi saab koostada ja esitada inimene, kellel on hagi koostamise kogemus. Õigusalase nõustamise eelduseks ei ole õigusalase kõrghariduse olemasolu. Seadus näeb ette võimaluse kasutada menetluses nõustajana isiku abi, kellel puudub õigusalane kõrgharidus. Seadus ei sätesta nõudeid nõustaja haridusele, õiguslikule või muule pädevusele või kogemusele. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt praeguses menetluses esitatud väidet, et tema juhatuse liige on läbinud erinevad õigusalased kursused ja nõustanud kliente, sh hagejat õigusalastes küsimustes ja sealhulgas kohtus. Kas klient nõustub õigusalase nõustamisega isiku poolt, kellel puudub õigusalane kõrgharidus, on kliendi otsustada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema asjatundmatuse tõttu.
4. septembri 2017 kirjas ei leppinud pooled kokku, et kostja juhatuse liige esindab hagejat kohtuistungil lepingulise esindajana

§ 218lg 1 p 2 tähenduses.

Märgitud kirjas ei kasutanud pooled mõisteid, mis viitaksid sellele, et kostja juhatuse liige esindab hagejat istungil lepingulise 3 esindajana. Kirjas ei kasutatud mõistet „esindamine“, vaid mõistet „osalemine esimesel istungil“. Asjaolu, et hageja mõistis poolte kokkulepet ja

1. septembri 2017 kirja nii, et kostja juhatuse liige pidi hagejat lepingulise esindajana esindama, ei ole määrav, sest poolte vahel on tekkinud vaidlus lepingu tõlgendamise üle. Sellisel juhul peab kohus poolte kokkulepet tõlgendama. Arvestades pooltevahelise lepingu eesmärki ja tõlgendades
2. septembri 2017 kirja VÕS § 29 lg-te 4 ja 5 alusel asub kohus seisukohale, et poolte tahe ei olnud see, et kostja saab hagejat kohtuistungil esindada ainult lepingulise esindajana

§ 218lg 1 p 2 tähenduses.

Kohus leiab, et poolte tahe oli see, et kostja juhatuse liige osaleb kohtuistungil ja seda võis ta teha ka nõustajana

§ 228lg 1 tähenduses.

1. Pooled vaidlevad selle üle, milliseid õigusabi toiminguid hõlmas kostja poolt hagejale lepingu alusel esitatud arve 360 eurot, mille hageja tasus
2. septembril 2017 (lk 4). Hageja leiab, et 360 eurot oli tasu kogu kokkulepitud õigusabi eest. Kostja on aga seisukohal, et 360 eurot oli tasu ainult ettevalmistavate toimingute, st eelkõige A. Li tausta uurimiste eest, millele pidi järgnema täiendav tasu ja täiendavad arved uute toimingute, näiteks hagi koostamise eest. Pooled ei sõlminud kirjalikku õigusabi lepingut, et kohus saaks tõlgendada selles väljendatud poolte tahet selle kohta, milliseid toiminguid kokkulepitud tasu hõlmab. Samas sisaldub poolte tahe kokkulepitud tasuga hõlmatud toimingute kohta
3. septembri 2017 kirjas, mida kohtul tuleb tõlgendada VÕS § 29 alusel. Kohus leiab, et
4. septembri 2017 kirja tuleb VÕS § 29 lg 4 ja 5 alusel tõlgendada selliselt, et kirjas toodud summa 360 eurot on tasu kõikide kirjas toodud toimingute eest, st hagi koostamine, mis hõlmab kohtueelset nõustamist ning teabe hankimist võlgniku kohta, ettevalmistust, võlgniku varale piirangute seadmist ja osalemist esimesel istungil. Kohtu hinnangul ei saa kirja osa „arve on ettevalmistus“ tõlgendada selliselt, et kirjas märgitud tasu hõlmad ainult ettevalmistavaid toiminguid, millele pidi järgnema uute arvete esitamine täiendavate toimingute eest. Kirja märgitud osa tuleks tõlgendada nii, et arve hõlmab muuhulgas ettevalmistavaid toiminguid. Kostja väide, et teine
5. septembril 2017 saadetud kiri (lk 42) kinnitab, et 360 eurot oli tasu ettevalmistavate toimingute eest ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja viidatud kirjas märgitakse järgmist: „Ettemaksuarve. Kuigi jah töö juba käib. Nii et kandega kiire. Hiljem hoia arveid ühes kaustas. Kui menetluskulusid peab hakkama kokku lugema“ (lk 42). Kohtu hinnangul ei saa kostja viidatud kirja tõlgendada nii, et esimeses kirjas toodud tasu 360 eurot hõlmab ainult ettevalmistavaid toiminguid. Kostja viidatud kirjas kasutatud väljend „hiljem hoia arveid ühes kaustas“ võib viidata muudele arvetele, millised kostja võinuks hagejale esitada toimingute eest, mis ei olnuks hõlmatud juba kokkulepitud tasuga 360 eurot. Asjaolu, et kostja kogus andmeid A. Li kohta tasulistest andmebaasidest ei anna alust nõustuda kostja tõlgendusega, et tasu 360 eurot hõlmas ainult ettevalmistavaid toiminguid. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud õigusabi osutamises selliselt, et õigusabi osutatakse seni, kuni saab täis kokkulepitud tasu piirmäär, näiteks sellepärast, et õigusabi osutatakse tunnitasu alusel või et iga päring registritesse on tasuline. Kohtu hinnangul nähtub
6. septembri 2017 kirjast (lk 41), et poolte tahe oli kokku leppida koondtasus, mis hõlmab kõik selles kirjas toodud toimingud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et
7. septembri 2017 kirjas (lk 41) toodud summa 360 eurot on tasu kõikide kirjas toodud toimingute eest.
8. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid õigusteenuse lepingu, mille järgi pidi kostja hankima teavet hageja võlgniku A. Li kohta, sealhulgas tegema tema kohta päringuid erinevatesse registritesse ning koostama hagi. Lisaks pidi kostja uurima võimalust seada võlgniku varale hagi tagamise abinõu. Kostja juhatuse liige pidi osalema esimesel kohtuistungil. Kostja juhatuse liige võis seda teha nõustajana. Hageja pidi lepingu alusel tasuma kostjale 360 eurot õigusteenuse eest.
9. Kohus palus
10. mai 2020 kirjas hagejal selgitada, millist õiguskaitsevahendit on ta kasutanud (lk 81 – 82). Kohus märkis, et kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja võis pooltevahelisest lepingust taganeda. Vastuseks kohtu
11. mai 2020 kirjale selgitas hageja, et ta on 4 pooltevahelise lepingu tühistanud pettuse tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 alusel.
12. oktoobri 2020 istungil kinnitas hageja, et ta ei ole lepingust taganenud, vaid lepingu tühistanud pettuse tõttu (lk 106 – 110). Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole lepingust taganenud, vaid selle tühistanud, lahendab kohus hageja nõuet lähtudes sellest, et hageja on soovinud lepingu tühistada.
13. Hageja märkis, et ta on tühistanud tehingu pettuse tõttu. TsÜS § 94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama sätte lg 2 näeb ette, et ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks.
14. Hageja loeb pettuseks järgmiseid ajaolusid: - kostja juhatuse liige avaldas hagejale, et ta on jurist ja võib hagejale õigusteenust osutuda. Tegelikult ei ole kostja juhatuse liikmel teadmisi õigusabi osutamiseks; - kostja juhatuse liige ei saanud hagejat kohtumenetluses lepingulise esindajana esindada, sest tal puudub magistrikraad õiguse õppesuunal; - kostja juhatuse liige on varjanud hageja ees, et teda on kriminaalkorras karistatud pettuste eest.
15. Pettuse olemasolu peab tõendama tehingu tühistamisele tugineda sooviv pool. Praegusel juhul on selliseks pooleks hageja. Tehingu tühistamiseks peab hageja tõendama, et kostja avaldas talle tehingu ettevalmistamise faasis teadvalt ebaõigeid asjaolusid või asjaolusid, mille tegelikkusele vastavuse väitis kostja olevat kontrollinud, kuigi ta teadis, et see ei vasta tõele või et asjaolude tegelikkusele vastavus on ebaselge. Kui hageja soovib tehingu tühistamisel tugineda asjaolule, et kostja jättis talle tehingu tegemisel avaldamata olulisi asjaolusid, peab ta tõendama, millised olulised avaldamisele kuuluvad asjaolud, mida talle ei avaldatud, olid teisele poolele tehingu tegemisel teada.
16. Hageja leiab, et kostja juhatuse liige on avaldanud hagejale, et ta on jurist ja võib hagejale õigusteenust osutuda, tegelikult ei ole kostja juhatuse liikmel teadmisi õigusabi osutamiseks. Hageja märgitud väide võiks olla hinnatav ebaõige asjaolu avaldamisena TsÜS § 94 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et asjaolu, kas isik peab ennast juristiks on hinnatav väärtushinnanguna või reklaamilaadse kirjeldusena. Õiguskirjanduses märgitakse, et subjektiivne väärtushinnang ja reklaamilaadsed kirjeldused, mille tõeväärtust ei ole võimalik kirjeldada, ei too endaga kaasa pettust (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn 2010, lk 306). Ennast juristiks nimetamise eelduseks ei ole õigusalane kõrgharidus. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et tema juhatuse liige on läbinud erinevad õigusalased kursused ja nõustanud kliente kohtuväliselt ja kohtumenetluses. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et tema juhatuse liige on nõustanud hagejat õigusalaselt varasemalt. Kui inimene võtab osa erinevatest õigusalastest koolitustest ja nõustab kliente õigusvaidlustes, omandab ta teadmisi õigusalaseks nõustamiseks. Sellisel juhul võib inimene ennast juristiks nimetada. Õigusalaseid koolitusi läbinud isik, kes on saanud õigusalased teadmised, saab menetluses osaleda nõustajana. Seadus ei sätesta nõudeid nõustaja haridusele, õiguslikule või muule pädevusele või kogemusele. Enne kostjaga lepingu sõlmimist oli hagejal võimalus küsida kostja juhatuse liikmelt täiendavat teavet tema poolt läbitud õigusalaste koolituste ning klientide varasema õigusalase nõustamise ja selle edukuse kohta. Hageja ei ole vastupidist väitnud. Kohus leiab, et kostja juhatuse liige võis ennast juristiks nimetada, mis on hinnatav subjektiivse väärtushinnangu või reklaamilaadse kirjeldusena, mis ei too endaga kaasa pettust. Seega ei saa kostja juhatuse liikme väidet, et ta on jurist ja võib hagejale õigusteenust osutada, pidada pettuseks TsÜS § 94 lg 1 tähenduses.
17. Hageja leiab, et kostja pettus seisnes selles, et kostja juhatuse liige ei saanud hagejat kohtumenetluses lepingulise esindajana esindada, sest tal puudub magistrikraad õiguse 5 õppesuunal. See on kohtu hinnangul hinnatav ebaõige asjaolu avaldamisena TsÜS § 94 lg 1 tähenduses, sest hageja heidab kostjale ette väite avaldamist, et kostja juhatuse liige saab hagejat kohtumenetluses lepingulise esindajana esindada. Kohus on eelnevalt leidnud, et poolte kokkulepet õigusteenuse osutamise kohta tuleb tõlgendada nii, et pooled ei leppinud kokku, et kostja peab hagejat kohtumenetluses esindama lepingulise esindajana

§ 218lg 2 p 2 tähenduses.

Kohus on leidnud, et poolte kokkuleppe järgi võis kostja juhatuse liige istungil osaleda ja järelikult hagejale õigusteenust osutada ka nõustajana

§ 228lg 1 tähenduses.

Kohus on eelnevalt leidnud, et seadusest tulenevalt ei olnud kostja juhatuse liikmel takistust osutada hagejale õigusteenust nõustajana. Seega ei saa hageja toodud asjaolu, et kostja juhatuse liige ei saanud hagejat kohtumenetluses lepingulise esindajana esindada, sest tal puudub magistrikraad õiguse õppesuunal, pidada pettuseks TsÜS § 94 lg 1 tähenduses.

1. Hageja leiab, et kostja jättis avaldamata, et kostja juhatuse liige on kriminaalkorras karistatud pettuste eest. See on kohtu hinnangul hinnatav asjaolu teatamata jätmisena TsÜS § 94 lg 2 tähenduses. Arvestades poolte kokkuleppe sisu ja eesmärki ei saa kohtu hinnangul pidada kostja juhatuse liikme eelneva karistatuse avaldamist selliseks asjaolust, mida kostjal oleks tulnud hagejale teatada. Kostja juhatuse liikme varasem karistatus ei takistanud tal hagejale õigusteenust osutamast. Hageja väited, et kostja juhatuse liige on kriminaalkorras karistatud ja
2. juuni 2020 menetlusdokumendis esitatud viited kohtuasjadele kostja juhatuse liikme süüdimõistmise kohta ei ole tõendid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige on saanud varem karistada praeguse vaidluse aluseks olevate asjaoludega sarnaste süütegude toimepanemise eest, mis võinuks tekitada kahtlust, et kostja soovib uuesti sarnase teo toime panna. Lisaks ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et asjaolu, et tema juhatuse liige on kriminaalkorras karistatud, oli hagejale teada enne lepingu sõlmimist. Seega ei pidanud hageja ise kostja juhatuse liikme karistatust süütegude eest selliseks asjaoluks, mis oleks takistanud õigusteenuse lepingu sõlmimist. Seega ei saa hageja toodud asjaolu, et kostja ei ole avaldanud, et tema juhatuse liige on kriminaalkorras karistatud, pidada pettuseks TsÜS § 94 lg 2 tähenduses.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis õigusabiteenuse lepingu kostja poolt toimepandud pettuse mõjul. Seetõttu ei saanud hageja tehingut pettuse tõttu tühistada. Lepingu tühistamine hageja poolt on tagajärjetu ja pooltevaheline õigusteenuse osutamise leping on kehtiv. Kuna lepingu tühistamine hageja poolt on tagajärjetu, ei hinda kohus, kas hageja
4. novembri 2017 sõnumit kostjale (lk 49) saab hinnata tehingu tühistamise avaldusena ja kas kostja on hageja sõnumi kätte saanud. Kuna lepingu tühistamine hageja poolt on tagajärjetu, ei saa hageja nõuda kostjalt lepingu alusel üleantud 360 euro tagastamist. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja hagi kostja vastu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud hageja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Märgitud sätte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 19. Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulud rahaliselt

§ 174lg-test 1 ja 2 juhindudes.

1. Kostja väidab
2. oktoobri 2020 kirjas, et tema menetluskulud koosnevad esindajale konsultatsiooni ja õigusliku analüüsi eest makstud tasust summas 250 eurot (lk 98 – 99). Kohtu hinnangul võib kostja kulu olla hinnatav esindajale makstud tasuna

§ 144p 1 tähenduses.

Kohtutoimiku järgi ei ole kostja kasutanud menetluses lepingulise esindaja abi. Asja materjalidest nähtub, et kõik kostja seisukohad on esitanud tema seaduslik esindaja. Toimikus puuduvad dokumendid, millised võinuks koostada ja allkirjastada kostja lepinguline esindaja. Kostjat esindas 05. oktoobri 2020 istungil seaduslik esindaja. Kui asja materjalidest ei nähtu esindaja toimingud, 6 puudub alus esindaja kulude hüvitamiseks („Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne“, V. Kõve jt, Tallinn, 2017, lk 702). Seetõttu puudub alus kostja poolt makstud 250 euro hüvitamiseks hagejal poolt. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks 0 eurot. 21.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 7