Obsah (11)

§ 101§ 116§ 188§ 189§ 217§ 77§ 218§ 221§ 220§ 115§ 127

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2020, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2125

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt nõuda kahju hüvitamist milleks saaks olla ainult 788,20 eurot sõiduki remondikulu.

1. Selline hageja käitumine kinnistab kostja arvamust, et hagejal oli tegelikkuses kiirkorras sõidukit vaja ajutiselt kasutada kaupade transportimiseks ning hageja tegelik soov ei olnud sõidukit osta. Sellist hageja käitumist iseloomustab selgelt hageja ja kostja vaheliste telefonikõnede salvestamine ehk vajalike tõendite loomise soov edasiseks kohtumenetluses kasutamiseks. Igapäevases elus ei salvesta inimesed oma telefonikõnesid.
2. Tõsiselt ei ole võetav ka hageja poolt esitatud lepingust taganemise avaldus, mis on väidetavalt esitatud 11.01.2020 ehk alles peale seda, kui sõiduk oli 09.01.2020 hageja nimele Maanteeameti registris registreeritud ning väidetavalt 10.01.2020 teostatud sõiduki remonttööd. Kostja saab aru, et tegemist on hageja poolse eelkirjeldatud pahatahtliku tegevusega või leidis hageja omale soodsama hinnaga sõiduki ning oli vaja olemasolevast sõidukist vabaneda. 11.

§ 116

lg 1 kohaselt saab lepingust taganeda kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, milles seisnes kostja oluline lepingurikkumine. Hageja tõendamata väited, et kostjalt ostetud sõiduk oli remontivajav, ei tõenda lepingu olulist rikkumist kostja poolt. Hageja ei ole toonud välja, millised olid lepingutingimused mida kostja väidetavalt rikkus ehk puuduvad asjaolud ja tõendid. Tegemist oli siiski kasutatud sõidukiga mis oli 13 aastat vana. Kostjale jääb ka arusaamatuks hageja hagiavalduse lisana 5 esitatud sularahaarve. Nimetatud x OÜ sularahaarve on esitatud xOÜ-le ning seega ei saa olla käesoleva vaidluse tõend. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Asjas puudub vaidlus, et 30.12.2019 sõlmisid hageja kui ostja ja kostja kui müüja kaubiku müügilepingu (dtl 11). Hageja tasus kostjale kaubiku eest sularaha 3450 eurot. Hageja leiab, et müügilepingu esemeks olnud sõiduk oli puudustega ning hagiavalduse kohaselt on hageja lepingust taganenud. Hageja palub kostjalt välja mõista välja kaubiku ostuhind 3450 eurot, kaubikule teostatud vajalikud remondikulud summas 788,20 eurot ja kaubiku registreerimisel tasutud riigilõiv summas 61 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
3. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 30.12.2019 müügilepingu, mille alusel kostja kui müüja andis hagejale üle lepingu esemeks oleva sõiduki ning hageja kui ostja tasus selle eest kokkulepitud summa 3450 eurot. 3 15. 11.01.2020 edastas hageja kostjale e-kirja (dtl 91), millega taganes kostjaga sõlmitud lepingust. Kohus märgib, et

§ 188

lg 1 kohaselt toimub taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele poolele ning

§ 116

lg-st 1 tulenevalt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Käesolevas asjas on hageja esitanud tõendi, et hageja on kooskõlas

§ 188

lõikega 1 esitanud kostjale lepingust taganemise avalduse, seega on taganemise formaalsed eeldused täidetud.

§ 189

lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

§ 116

lg-st 1 lähtuvalt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). 16. Kohus on hagejale 08.06.2020 määruses selgitanud, et kostja on oma kohustust rikkunud, kui hagejale müüdud ese ei vasta kooskõlas

§ 217lõikega 2 lepingutingimustele.

Riigikohus on lahendis nr 2-15-18582 p-s 12 rõhutanud, et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev asi vastama. Kohus selgitas, et eeltoodust lähtuvalt tuli hagejal kohtu ette tuua detailsed asjaolud ja tõendid, millest ilmneb, milles olid pooled täpselt lepingu sõlmimisel kokku leppinud, s.o millistele tingimustele pidi lepingu esemeks olev kaubik vastama. 17. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendi nr 2-17-1937 punktis 16 leidnud, et müügilepingu rikkumine on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77lg 1, § 217).

Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2).

Kohus selgitas hagejale, et nimetatud asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus on hagejal.

1. Kohus juhtis 08.06.2020 määruses hageja tähelepanu ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1141-13 p-le 17, milles Riigikohus on rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt ka Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1109-04, p 25). Kohus selgitas, et eeltoodud Riigikohtu lahendist tulenevalt tuleb pooltel iga tõendi puhul täpselt välja tuua, millist asja lahendamise aspektist olulist asjaolu pool 4 vastava tõendiga tõendada soovib ning millisest tõendi osast see asjaolu ilmneb. Tõendid, mille puhul pooled vastavaid asjaolusid välja ei too, jätab kohus tähelepanuta.
4. Seoses hageja esitatud kahju hüvitamise nõudega selgitas kohus, et hageja nõude õiguslik alus saab olla võlaõigusseaduse (

) § 101 lg 1 p 3, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, ja

§ 115

lg 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on lahendis nr 2-17-1937 p-s 15 asunud seisukohale, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kohus selgitas hagejale, et kõigi eelnimetatud asjaolude esinemise kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus on hagejal. 20. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et antud juhul esinevad taganemise materiaalsed eeldused. Nimelt on kohus 08.06.2020 määruses hagejale selgitanud, et hagejal tuleb tõendada, et hagejal esines lepingust taganemiseks alus kooskõlas

§ga 116, s.o et kostja on lepingut rikkunud ning tegemist oli

§ 116lg-st 2 lähtuvalt olulise lepingurikkumisega.

Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-138-10 p-s 21 rõhutanud, et taganemise eeldus on

§ 116lg 1 järgi oluline lepingurikkumine.

21. Kohus märgib, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud kohtu ette tõendeid, millest ilmneks, millisele konkreetsele müügilepingu tingimusele hageja poolt ostetud sõiduk pidi vastama, kuid ei vastanud. Samuti ei ole hageja kohtu ette toonud andmeid, millest ilmneks, et sõiduk ei vastanud sellisele keskmisele kvaliteedile

§ 77mõttes, millele analoogne kasutatud kaubik peaks tavapäraselt vastama.

Hageja selgituste kohaselt lähtus hageja sõiduki müügikuulutusest (dtl 10), mille kohaselt autol oli vahetatud kõik kuluosad ja pidurid, trossid, šarniirid, rooliotsad, filtrid, rihmad, õlid, ja ka pihustid on just kontrollitud. Hageja väitel tõendab DS Auto 10.01.2020 koostatud müügiarve (dtl 30) ja helisalvestised (dtl 15-17), et müügikuulutuses olev jutt ei vastanud tõele ja enamik müügikuulutuses loetletud osadest vajasid vahetust ning kostja pidi olema teadlik suurematest tehnilistest vigadest ja puudustest.

1. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtu ette toodud tõendid ei kinnita, et kostja müüdud sõiduk ei vastanud lepingu tingimustele või keskmisele kvaliteedile ning kostja poolt on toimunud oluline lepingurikkumine. Kohus märgib, et x 10.01.2020 koostatud müügiarve (dtl 30) kirjeldab küll erinevate auto varuosade ja tööde maksumust, kuidas sellest ei nähtu asjatundja hinnangut sellele, kas ja millises ulatuses esinevad sõidukil reaalselt puudused. Lisaks ilmneb arve päisest, et see on esitatud X OÜ-le, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas nimetatud arve seostub väidetavalt hagejal tekkinud kahjuga. Samuti ei piisa kohtu hinnangul vastavate asjaolude tõendamiseks hageja viidatud helisalvestistest (dtl 15-17), kuna kohtul puudub võimalus kontrollida, kelle vahel 5 vastavad vestlused on peetud. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest ilmneks, et asjatundja on vaidlusaluse sõiduki üle vaadanud ning oma allkirjaga kinnitanud, et sõidukil esinevad hageja väidetud puudused. Täiendavalt võtab kohus arvesse, et nähtuvalt Maanteeameti andmetest (dtl 113) on sõiduk läbinud 23.07.2019 tehnoülevaatuse ning tuvastatud on, et sõiduk on tehniliselt korras. Vastav ülevaatus kehtis kuni 31.07.
2. Lisatud on ka märkus, et sõidukil esineb väheoluline viga, mille kohaselt puksi seisukord on halvenenud. Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus müügilepingu ese oli kasutatud sõiduk, mille valmistamisaasta on 2007, tegemist olulise puudusega ning kostja pidi arvestama, et kasutatud esemelt ei saa eeldada sellist tehnilist korrasolekut, mida saab eeldada uue sõiduki puhul.
3. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole 30.12.2019 müügilepingust kehtivalt taganenud, kuna hageja ei ole tõendanud taganemise materiaalse aluse esinemist, s.o kostja poolt lepingu olulist rikkumist kooskõlas

§-ga

2. Kohus on seisukohal, et ka hageja kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole tõendanud

101 lg 1 p 3 ja

§ 115

lg 1 kohaldamise eelduste esinemist, kuigi kohus on hagejale selgitanud, et see on hageja tõendamiskoormis. Eelkõige ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud kostjapoolset lepingurikkumist. Seega tuleb hageja nõue tervikuna rahuldamata jätta.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 4 299,20 eurot. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik 6