Obsah (6)

§ 97§ 99§ 108§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 12.10.2020.a, Tallinnas Hagihind 2 628 eurot

) § 97 p 1 alusel (tl 7-9), seega ei menetle kohus hageja nõuet elatise väljamõistmiseks täisealisele hagejale, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (

§ 97p 2 alusel).

Seetõttu ei käsitle ega analüüsi kohus selleteemalisi vastuväiteid kostja vastuses. Kohus vaid osundab, et täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal

§ 97

p 2 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise (seega mitte seadusliku esindaja vahendusel) otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11915, p 13).
3. Kohus menetleb alaealise hageja tagasi- ja edasiulatuvat elatise nõuet kostja vastu. Hageja sai täisealiseks 20.06.2020, mistõttu käsitleb kohus hageja nõudeid kuni selle kuupäevani.
4. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal oli alaealise hageja ülalpidamiskohustus kuni 20.06.
5. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja elas hagis käsitletud perioodil emaga. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja seadusliku esindaja panus hageja ülalpidamisse oli pea olematu ning et kostja soetas perele ka kõik toidu, esmatarbekaubad jne. (t lk 19 pöördel). Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja elab olulise osa ajast mitte ema, vaid oma poiss-sõbra juures (t lk 19 pöördel).
6. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist tagasiulatuvalt perioodi 30.03.2019 kuni 30.03.2020 eest ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist seadusjärgses miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. 10.

§ 97

p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 108

lg 1 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 11.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 12. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 30.03.2019 kuni 30.03.2020 kogusummas 3 306 eurot ja igakuise elatise summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja nõuab elatist

§ 101lg-s 2 sätestatud minimaalses määras.

Nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2019 oli vastavalt arvestatud miinimumelatise summaks 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 ja 19.12.2019 määrus nr 115).

1. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega, kuivõrd hageja vanemate kooselu lõppes 2019 aasta detsembris, mil hageja seaduslik esindaja lahkus pere ühiselt eluasemelt x. Ühisesse koju jäid elama kostja, hageja ning hageja seadusliku esindaja täisealine laps 3 eelmisest kooselust. Seega elas kostja kuni 2020 aasta jaanuarikuu lõpuni pere ühisel eluasemel koos hagejaga. Samuti on kostja kandnud hagejaga seotud kulutusi. Kostja leiab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada riikliku toetusega, mis kantakse hageja seadusliku esindaja arveldusarvele (t lk 19 pöördel-20).
2. Kohus käsitleb kõigepealt hageja nõuet kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis perioodi 30.03.2019 kuni 30.03.2020 eest summas 3 306 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. 15.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on 25.05.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 punktis 19 leidnud, et

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12).
3. Hageja seaduslik esindaja nõustus kostja väitega, et kostja elas kuni detsembrini 2019 (k.a.) ühisel eluasemel aadressil x (t lk 40 pöördel). Hageja seaduslik esindaja väitis, et lapse vanemate vahel oli kokkulepe, et hageja seaduslik esindaja tasub x asuva eramu eest eluasemelaenu makseid ja kostja tasub kommunaalarved (t lk 40 pöördel, p 2.3). Kohtule on kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtted, millistest nähtub, et kostja on tasunud eelpool viidatud eluaseme kommunaalmakseid (t lk 22-30). Hageja ei ole nende kulutuste tegemise osas vastuväiteid esitanud (peale selle, et kostja tasus neid suure viivitusega ja maksmisega olid pidevalt võlgnevused, t lk 40 pöördel p 2.3).
4. Kohtule esitatud kostja pangakontode väljavõtetest (t lk 22-30) nähtub, et kostja on perioodil märts 2019 kuni märts 2020 teinud kokku kommunaalmakseid summas 3 206,27 eurot, mis teeb ühes kalendrikuus keskmiselt 267,19 eurot. Samuti on kostja teinud hagejale ja tema emale perioodil märts 2019 kuni märts 2020 ülekandeid elatise tasumise osas (t lk 31-33) kokku summas 715 eurot ehk keskmiselt 59,58 eurot kuus. Lisaks on kostja samal perioodil teinud omapoolseid kulutusi lapse huvitegevusele summas 232,90 eurot (t lk 3436) ehk keskmiselt 19,41 eurot kuus. Kohus selgitab, et on eeltoodud arvestusest välja jätnud summad, mis on makstud väljaspool perioodi märts 2019 kuni märts
6. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et hageja seaduslik esindaja oleks kostjalt selgesõnaliselt ülalpidamist nõudnud enne kohtusse pöördumist, aga kostja ei ole elatist tasunud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et poolte vahel oli kokkulepe hageja eluaseme kulude jagamise osas ning täiendavalt tegi kostja makseid hagejale või tema seaduslikule esindajale ja kandis osaliselt hageja huvialade kulusid. Kokku on kostja teinud perioodil märts 2019 kuni märts 2020 kalendrikuus keskmiselt makseid 346,18 eurot (sisaldab kommunaalmakseid keskmiselt 267,19 eurot, elatise või „kommiraha“ makseid keskmiselt 59,58 eurot kuus ja huvitegevuse makseid keskmiselt 19,41 eurot kuus). Kohus asub seisukohale, et sellega on kostja osalenud alaealise lapse kulude kandmises poolte kokkuleppega määratud ulatuses. Kuivõrd kostja on tasunud kohtu ette toodud asjaolude kohaselt hagejale elatist ka enne viimase poolt kohtusse pöördumist, ei kuulu hageja nõue kostjalt tagasiulatuva elatise saamiseks rahuldamisele. Kohus selgitab, et põhjendatud oleks tagasiulatuva elatise väljamõistmine juhul, kui kostja ei oleks üldse hagejale elatist tasunud ega osalenud tema ülalpidamisel. Sellist olukorda käesoleval juhul ei esine, mistõttu jätab kohus hageja hagi tagasiulatuvas elatisenõudes rahuldamata. 4
7. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt seaduses sätestatud määras elatise, s.o summas 292 eurot. Kostja on teinud hagejale ettepaneku, et tasub hagejale igakuiselt elatist summas 262 eurot (t lk 20 pöördel). 20.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Riigikohus on 13.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
4. Hageja on kostja ainus ülalpidamist vajav alaealine laps. Kostja esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et tema keskmine sissetulek on olnud 726 eurot kalendrikuus (t lk 37). Kostja väide, et käesoleval ajal on see võrdne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kuupalga alammääraga (t lk 20), on jäänud paljasõnaliseks. Seetõttu lähtub kohus kostja poolt esitatud dokumentaalsest tõendist (t lk 37) ja loeb tema brutosissetulekuks 726 eurot kuus. See teeb kostja keskmiseks igakuiseks neto sissetulekuks 659,89 eurot. Seda arvestades ei esine

§ 102lg-s 2 ettenähtud alust kostjale langeva ülalpidamiskohustuse vähendamiseks.

Kostjal on reaalselt võimalik kasutada igakuiselt summat 659,89 eurot, millest elatise 292 eurot tasumisel jääks kostjale endale 367,89 eurot. Puuduvad põhjendused ja tõendid selle kohta, et hageja poolt nõutud elatise maksmisega võiks kostja sattuda hagejaga võrreldes raskemasse olukorda. Kostjal töövõimelise isikuna ja ehitusettevõtjana on võimalik teenida piisavat sissetulekut enda ülalpidamiseks ja oma alaealisele lapsele (kuni 20.06.2020) miinimummääras elatise maksmiseks. 23. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja igakuised kulutused on väidetavalt 670 eurot (t lk 8). Tulenevalt

101 lg 2 kohaldamise kohtupraktikast ei pea hageja tõendama elatise miinimummäära (samaväärses summas lasub ülalpidamiskohustus ka hagejate emal) ja riikliku lapsetoetuse summa piiresse jäävaid ülalpidamiskulusid. Eeldatakse, et lapse ülalpidamiskulud on vähemalt nii suured. Kostja ei ole hageja kulude suurust ka vaidluse alla seadnud, mistõttu saab selle summa otsuse tegemisel arvesse võtta. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras elatise, s.o summas 292 eurot kuus.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kostja nimetatud taotlusele vastu ei ole vaielnud.
2. Kohus leiab, et hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 795,20 eurolt alates 30.03.2020 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa (vt. selles osas Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2015.a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-13-61843, punkt 64). 5
3. Kostja on esitanud taotluse arvestada elatise nõude rahuldamisel hageja seaduslikule esindajale Regina Reebertile arveldusarvele laekuva riikliku peretoetusega summas 60 eurot, millise arvelt on võimalik katta lapse kulutusi. Kohus leiab, et nimetatud kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Riigikohus on kogu tsiviilkolleegiumi
4. juuni 2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 punktis 28.2 kirjutanud, et „ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.“ Käesolevas asjas selliseid täiendavaid asjaolusid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla miinimumi ainuüksi riikliku toetuse maksmise tõttu, kostja esile toonud ega tõendanud ei ole.
5. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja T-L D kasuks väljamõistmisele igakuine elatis

§ 101

lg 2 järgses miinimummääras summas 292 eurot alates 30.03.2020 kuni T-L D täisealiseks saamiseni, s.o kuni 20.06.

1. Perioodi 30.-31.03.2020 eest mõistab kohus välja 19,20 eurot (292 x 12 / 365 x 2), perioodi 01.0431.05.2020 eest mõistab kohus välja 584 (2 x 292) eurot, perioodi 01.-20.06.2020 eest mõistab kohus välja 192 eurot (292 x 12 / 365 x 20). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 795,20 eurot (19,20 + 584 + 192). Samuti kuulub A D’ilt T-L Di kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 795,20 eurolt alates 30.03.2020 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
2. Hageja seaduslik esindaja on palunud kohtule 03.07.2020 edastatud e-kirjas tasuda väljamõistetav elatis hageja arveldusarvele nr. X iga kuu eest ette
3. kuupäevaks (t lk 57). Kuivõrd hageja on saanud 20.06.2020 täisealiseks ja kohus mõistab elatise välja kuni selle kuupäevani, siis ei ole otsuse tegemise seisuga vastav taotlus igakuise makse kuupäeva osas enam asjakohane.
4. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab seega täitmise korrana kindlaks, et väljamõistetav elatis summas 795,20 eurot kuulub kostja poolt tasumisele hageja arveldusarvele nr. X.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
6. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on 2 628 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
7. Hageja on menetluskuludena palunud välja mõista 284 eurot (t lk 48-52). Kuna hagejat menetluses lepinguline esindaja ei esindanud, siis need kulud hageja menetluskuludena (kohtuväliste kulude lepingulise esindaja kuludena) kostjalt väljamõistmisele ei kuuluks. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud.
8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ja TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 6
9. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagiavalduse osaliselt ning tegemist on elatise nõudega. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 7