Obsah (4)

§ 74§ 121§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020, Võru Kriminaalasja number 1-19-6673 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru e

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel Joel Plaksole katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 25. septembri 2019. a otsusega tunnistati Joel Plakso süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja karistati teda vangistusega 1 aasta.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 30.

juuni – 2. juuli 2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti J. Plakso kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui J.

Plakso ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust.

Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

1. septembrist
2. 1
3. Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrusega pikendati J. Plaksole Tartu Maakohtu
6. septembri
7. a otsusega määratud katseaega kolme kuu võrra, s.o
8. juunini 2021, sest J. Plakso ei helistanud
9. aprillil 2020 kriminaalhooldusametnikule registreerimiskohustuse täitmiseks.
10. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
11. septembril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale J. Plakso suhtes erakorralise ettekande, kuna J. Plakso ei ilmunud
12. septembril 2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
13. Erakorralisest ettekandest nähtub, et J. Plakso kriminaalhooldus algas
14. oktoobril
15. Kriminaalhooldusametnik kohtus J. Plaksoga esimest korda
16. oktoobril 2019 ja siis selgitas ametnik talle kriminaalhoolduse olemust, kohtuotsust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning kontrollnõuete ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Katseajal on J. Plaksoga vesteldud ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja normidest ja impulsiivse käitumise võimalikest tagajärgedest, teda on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma ja temaga on põhjalikult analüüsitud kuritegeliku käitumise põhjusi. Katseajal on J. Plakso registreerimiskohustust täitnud 21 korral. Tal on esinenud registreerimiskohustuse täitmisega probleeme. Ta on neljal korral jätnud registreerimisele tulemata või pole helistanud kokku lepitud ajal ametnikule. J. Plakso rikkus registreerimiskohustust
17. novembril 2019,
18. jaanuaril 2020,
19. aprillil 2020 ja
20. septembril
21. Kriminaalhooldusametnik tegi
22. detsembril 2020 J. Plaksole esimese kirjaliku hoiatuse selle eest, et ta ei ilmunud
23. novembril 2019 registreerimisele ning ei teatanud ilmumata jätmisest. Kriminaalhooldusametnik ei lugenud töötamist registreerimise päeval mõjuvaks põhjuseks, mis vabandab registreerimiskohustuse rikkumist, sest J. Plakso oleks pidanud oma elu korraldama selliselt, et oleks tagatud temale kohtuotsusega pandud kontrollnõuete täitmine.
24. J. Plakso ei ilmunud registreerimisele ka
25. jaanuaril 2020 ning ta ei teatanud ilmumata jätmisest. Selle eest tegi kriminaalhooldusametnik talle
26. veebruaril 2020 teise kirjaliku hoiatuse. J. Plakso oleks võinud ametnikule helistada või veenduda, et kiri, mille ta soovis ametnikule saata, jõuaks õige adressaadini. Kriminaalhooldaja juhtis J. Plakso tähelepanu asjaolule, et iga kohtumise lõpus annab ametnik talle visiitkaardi, kus on ametniku telefoninumber ja e-maili aadress. J. Plakso ütles kohtumisel, et ta ei hoia selliseid asju alles. See näitab tema suhtumist kriminaalhooldusesse. Kriminaalhooldusametnik määras J. Plakso sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, et ta analüüsiks põhjalikumalt oma käitumist.
27. septembri 2020 seisuga on J. Plakso programmist välja arvatud, sest ta ei ilmunud
28. septembril 2020 kohtumisele. Ta osales programmi tundides
29. ja
30. augustil
31. Samas ei ilmunud ta kolmandasse programmi tundi.
33. septembril 2020 tehtud töötamise registri väljavõttest nähtub, et J. Plakso töötab alates
34. juulist 2020 xx-xxxxxxxxxx töökohas xx-xxxxxxxxxxxx J. Plakso ajavahemikul
35. jaanuar 2020 –
36. märts
37. J. Plakso ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku töökoha vahetamisest. Ta rääkis kriminaalhooldusametnikule varasemast töökohast lahkumisest alles
38. augustil
39. J. Plaksot iseloomustab positiivselt asjaolu, et ta pöördus
40. aasta veebruaris programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule. Ta ei osale praegu programmis, sest ta leiab, et suudab ise alkoholist loobuda ning ta ei vaja rohkem meditsiinilist abi. Alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist on korduvalt kontrollitud kriminaalhooldusosakonnas ja J. Plakso elukohas. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi tuvastatud pole. 2
41. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata täitmisele J. Plaksole Tartu Maakohtu
42. septembri
43. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, sest ta rikkus kontrollnõudeid ka pärast katseaja pikendamist Tartu Maakohtu
44. mai 2020 määrusega. Kontrollnõuete rikkumine ka pärast eelmise erakorralise ettekande arutamist näitab, et J. Plakso pole mõistnud käitumiskontrolli olemust kui alternatiivi vangistusele. Kriminaalhooldaja leiab, et edasine koostöö J. Plaksoga pole võimalik. Kohtu seisukoht
45. Erakorralises ettekandes heidetakse J. Plaksole ette seda, et ta ei ilmunud
46. septembril 2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks registreerimisleht. J. Plakso tunnistab, et ta ei ilmunud
47. septembril 2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Seletuse kohaselt kaotas ta kriminaalhooldaja antud lehe järgmise registreerimise ajaga ning arvas ekslikult, et registreerimisaeg on
48. septembril
49. Kohtuistungil selgitas ta, et psühholoog kirjutas talle tabletid ning nendel on kõrvalnähud ja tal tekivad mälulüngad. Inimeste võime tulevikus aset leidvaid kohtumisi meeles pidada on erinev. Piisava vastutustunde korral tagatakse meelespidamine märkega elektroonilises kalendris või paberkalendris või palutakse kellelgi endale kohtumise aega meenutada. J. Plakso seda ei teinud ja selline tegevusetus ei ole vabandatav. Seega rikkus J. Plakso
50. septembril 2020 talle

§ 75

lg 1 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 10.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Kohus märgib kriminaalhooldajaga nõustuvalt, et J. Plakso ei ole mõistnud käitumiskontrolli olemust. Selline arusaam kujunes kohtul ka istungi kestel – ta ei adu oma olukorra tõsidust.
2. Kohus peab siiski vajalikuks anda talle veel ühe võimaluse reaalse vangistuse kandmist vältida. Kriminaalhoolduse esmane eesmärk on tagada isiku püsimine õiguskuulekal teel. See on vähemalt siiani õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise aluseks oli vägivallakuritegu oma elukaaslase suhtes. Elukaaslasega elab ta siiani koos ning uusi episoode ei ole teadaolevalt lisandunud. J. Plakso käib igapäevaselt tööl ning kasvatab koos elukaaslasega nende ühiseid alaealisi lapsi. Enda sõnul on ta peamine perekonna sissetuleku tagaja. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole ta varem reaalset vangistust kandnud. Kriminaalhooldaja kohtuistungil avaldatud seisukoha kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodustegurid üsna hästi maandatud.
3. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks reageerida rikkumisele täiendava kohustuse määramisega, kohustades teda osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Sotsiaalprogrammis osalemine võimaldab täiendavalt maandada uue kuriteo toimepanemise riske ning arendada vastutustunnet. Kohus selgitab siinkohal J. Plaksole, et registreerimiskohustus on täitmiseks. Ka juhul, kui kriminaalhooldusaluse enda arvates võib olla tegemist suhteliselt vähetähtsa rikkumisega, viib selle kohustuse järjekindel eiramine lõppastmes vangistuse reaalse kandmiseni. J. Plakso on väga lähedal sellele piirile, kus karistuse tingimuslikku kohaldamata jätmist ei saa enam võimaldada. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 4