Obsah (9)

§ 162§ 179§ 394§ 187§ 407§ 444§ 174§ 190§ 317

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2019. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18650 Tsiviilasi M.S.e hagi T.L.a vastu kahju

§ 162lõike 1 alusel jätta menetluskulud kostja T.L.a kanda.

4. Välja mõista T.L.alt (L., isikukood xxxxxxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna käesolevas asjas hagi esitamisel seaduses ettenähtud riigilõiv summas 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot, mille tasumisest M.S. vabastati Tartu Tsiviilasi nr 2-18-18650 Maakohtu Viljandi kohtumaja 21.01.2019 menetlusabi andmise kohtumääruse alusel – tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 179 lg 1, § 190 lg 3. Määrus tuleb riigilõivu riigituludesse tasumise osas täita selle jõustumisest alates kahe kuu jooksul, tasudes väljamõistetud summa vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud kontoja viitenumbrile. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb T.L.al tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses –

§ 179lg 9.

1. Tunnistada käesolev tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.
2. Toimetada kostjale T.L.ale (isikukood xxxxxxxxxxxx) Pärnu Maakohtu 30.05.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-18650 kätte avalikult otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Otsuse ärakirja saab kätte Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajast, Kuninga tn 22, Pärnu. Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 179

lg 3 alusel võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

2 Tsiviilasi nr 2-18-18650 Asjaolud ja kohtumenetluse käik

1. 10.12.2018 esitas hageja kostja vastu hagi, mille Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21.01.2019 määrusega menetlusse võttis. 05.02.2019 määrusega andis kohus tsiviilasja menetluse jätkamiseks üle kostja elukoha järgsele kohtule, s.o Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.
2. Vastavalt hagiavaldusele põhjustas kostja 02.03.2018 sõiduautoga BMW X5, reg. nr xxxxxxxxxxxx liiklusõnnetuse, kui sõitis Xxxxxxxxxxxx sõidukiiruse vale valiku tõttu teelt välja kuusehekki. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati sõidukile varaline kahju summas 5807,50 eurot (tl 2). Kahjustada saanud sõiduk kuulub Mogo OÜ-le ning hageja on sõiduki vastutav kasutaja ja valdaja. Hageja ja omaniku vahel on sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping ja lepingu alusel on hageja vastutav sõiduki väärtuse vähenemise eest (tl 15 – 23). Kostja rikkus liiklusseaduse § 50 lg 1 p 3 sätestatud kohustust. Hagejal on nõue kostja vastu võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist.
3. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 21.01.2019 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte avalikult 15.04.2019 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide avalikult kättetoimetamise põhjuseks olid asjaolud, et kohus on tulemuseta proovinud dokumente kostjale kätte toimetada tähitud kirjaga aadressile Xxxxxxxxxxxx, kuid piirkonnapolitseiniku kohtule edastatud vastuse kohaselt T.L. ei ela enam nimetatud aadressil. Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt isik ei ela ka aadressil Xxxxxxxxxxxx, politsei muid elukoha andmeid T.L.a kohta ei tea, väites, et isik võib viibida Soome Vabariigis. Kohus tegi kindlaks, et Soome registrisse isiku elukohta pole märgitud. Ka e-posti aadressilt xxxxxxxxxxxxx ei ole kostja kättesaamiskinnitust andnud. Hageja kinnitusel puuduvad temal muud andmed kostja viibimiskoha kohta. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele luges kohus kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o 30.04.
4. Kohus kohustas teates kostjat vastama 28 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 28.05.
5. Kostja hagile vastanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemise alus ja kohtu selgitused
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul ei esine

§ 407lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. 6.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude 3 Tsiviilasi nr 2-18-18650 kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

8. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21.01.2019 määrusega vabastati hageja M.S. 425 euro ulatuses hagiavalduse esitamiselt riigilõivu tasumisest riigituludesse. 9.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 10.

§ 190

lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest on hageja vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleva kohtuotsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb riigilõiv 425 eurot, mille tasumisest hageja 21.01.2019 kohtumääruse alusel vabastatud oli,

§ 179lg 1 ja § 190 lg 3 alusel kostjalt riigituludesse välja mõista.

11.

§ 179

lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 190

lg 7 alusel kohus määrab riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja kaks kuud, seejärel võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata. 12. Tulenevalt

§ 179

lg 9, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. 13.

§ 179

lg 3 alusel võib käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkti 6 peale menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. 14.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 3 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. 4 Tsiviilasi nr 2-18-18650 (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5