RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 5 lg 1 p 1 ja raviasutusse sundpaigutamise puhul

§ 7lg 4.

Kaitsja täiendas hiljem taotlust, nimetades järgmised põhjused, miks ta ei esitanud taotlust ringkonnakohtu varasema menetluse ajal: Pärnu Maakohtu

1. veebruari
2. a määruse vaidlustamise ajal oli Ü. K. vahi all ega teadnud edasise menetluse käiku; Ü. K. ei mõista menetluslike õiguste ja kohustuste sisu; Ü. K. suhtlemine eestkostja ja asjaomaste asutustega on äärmiselt raskendatud. Ringkonnakohtu määrus
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a määrusega jäeti taotlus vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja taotlus sundraviga tekitatud kahju hüvitamiseks edastati prokuratuurile. Ringkonnakohus leidis, et vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist tulnuks

§ 18lg 1 kohaselt taotleda juba maakohtult enne kohtuliku uurimise lõppemist.

Kuna seda õigel ajal ei tehtud, tuleb see taotlus jätta läbi vaatamata. Sundkorras raviasutusse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamist sai taotleda ringkonnakohtult varasemas menetluses. Ringkonnakohus peatas sundravi kohaldamise kohta tehtud maakohtu määruse täitmise juba kaitsja kaebuse menetlusse võtmisel. Nüüdseks on hüvitistaotluse lahendamise pädevus prokuratuuril (

§ 21lg 4).

Kaitsja loetletud põhjused hüvitistaotluse varem esitamata jätmiseks pole mõjuvad. Ü. K. õiguste kaitse oli tagatud talle riigi õigusabi korras kaitsja määramisega. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 9. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja kahju hüvitamise taotluse rahuldamist või asja saatmist läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kaitsja leiab, et kahju 2

§ 7lg 4) selgus Tallinna Ringkonnakohtu 1.

aprilli

1. a määrusega, mistõttu oli taotluse esitamine
2. aprillil 2020 õigeaegne. Lisaks jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et taotluse võis esitada kuue kuu jooksul Pärnu Maakohtu
3. veebruari
4. a määrusest arvates (

§ 21lg 3).

Hüvitistaotlust ei saa esitada enne nõude aluseks olevat kohtulahendit, sest lahendi põhjal võivad ilmneda asjaolud, mis on kahju hüvitamise taotlemise seisukohalt olulised. Samuti ei saa jätta arvestamata Ü. K. isikulise eripäraga. 10. Määruskaebusele vastas prokuratuur, kelle esindaja väitel tulnuks ringkonnakohtul edastada kahju hüvitamise taotlus

§ 21

lg 4 alusel prokuratuurile lahendamiseks nii raviasutusse sundpaigutamisega kui ka vahistamisega tekitatud kahju puudutavas osas. Kuna kaitsja esitas taotluse vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks alles pärast ringkonnakohtu menetlust, ei saanud ringkonnakohus seda lahendada. Ülejäänud osas nõustub prokuratuur ringkonnakohtuga. 11. Prokuratuuri vastusele esitas seisukohad kaitsja, kes ei nõustu prokuratuuriga, olles arvamusel, et isegi kui hüvitistaotlus polnud õigeaegne, olid selle tagantjärele esitamiseks mõjuvad põhjused. Lisaks ei välista

§ 21lg 4 taotluse läbivaatamist kohtus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse õigustamatult läbi vaatamata. Ü. K-l oli mõjuv põhjus selle esitamiseks ringkonnakohtule, mistõttu tulnuks kohtul lahendada taotlus sisuliselt.
2. Isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras (

§ 4

). Kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel (

§ 12ls 1).

Üldreeglina tuleb kohtumenetluse kestel esitada kahju hüvitamise taotlus maakohtule (

§ 18lg 1).

Erandjuhul võib hüvitistaotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui seda polnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada (

§ 21

lg-d 1 ja 3), või kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates prokuratuurile, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata (

§ 21lg 4).

14.

§ 21

lg-d 1 ja 4 võimaldavad hüvitistaotluse esitada tagantjärele ringkonnakohtule või prokuratuurile ainult siis, kui taotlus jäeti varem esitamata mõjuval põhjusel. Seega on kahju hüvitamise taotluse lahendamine seatud sõltuvusse sellest, kas kahjuhüvitist taotletakse õigel ajal. Isik peab üldjuhul arvestama juba ette võimalusega, et tema suhtes võidakse teha selline otsustus, mis annab talle aluse nõuda süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Ainult erandlikel juhtudel saab kahju hüvitamist taotleda hiljem. Kui taotlust kahju hüvitamiseks pole esitatud õigel ajal ning puudub ka mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, tuleb see taotlus jätta läbi vaatamata (

§ 13lg 2 ls 2).

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määrusega asjas nr 1-20-206 tühistati Pärnu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus sundravi kohaldamise kohta. Ringkonnakohus leidis, et Ü. K. ei ole õigusvastast tegu toime pannud. See välistas psühhiaatrilise sundravi kohaldamise. Niisugune kriminaalmenetluse lõpptulemus andis Ü. K-le võimaluse nõuda

§ 5

lg 1 p 1 alusel talle sama menetluse raames vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuigi nõude aluseks olev asjaolu – Ü. K. suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine õigusvastase teo puudumise 3

§ 18

lg 1 kohaselt taotlema kahju hüvitamist siiski juba esimese astme kohtu menetluse ajal. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kaitsja palus maakohtus jätta Ü. K. suhtes sundravi kohaldamata, järelikult pidi ta arvestama võimalusega, et taotlus rahuldatakse. 16. Kuna kahju hüvitamist tulnuks taotleda juba esimese astme kohtus, oli taotluse esitamine ringkonnakohtule võimalik üksnes siis, kui see jäi õigel ajal maakohtule esitamata mõjuval põhjusel (

§ 21lg 1).

Ü. K. puhul tuleb niisuguse põhjuse olemasolu jaatada. See seisnes selles, et määratud kaitsja ei täitnud oma kohustusi piisava hoolega, kui jättis vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse õigel ajal maakohtule esitamata. Kaitsja hoolsa tegutsemise korral oleks ringkonnakohus lahendanud Ü. K. kahjuhüvitisnõude korrakohaselt

1. aprilli
2. a määrusega asjas nr 1-20-
3. Arvestades seda, et riik määras Ü. K-le riigi õigusabi korras kaitsja, pidi olema tagatud ka see, et tema õigused oleksid kaitsja määramisel tõhusalt kaitstud. Olukord, kus Ü. K. jääks ilma võimalusest taotleda riigilt kahjuhüvitist pelgalt riigi enda määratud kaitsja tegematajätmise tõttu, rikuks Ü. K. põhiseaduse § 15 lg 1 järgset õigust tõhusale ja lünkadeta kohtulikule kaitsele (vt ka Riigikohtu üldkogu
4. juuni
5. a määrus asjas nr 3-1-1-62-16, p 31).
6. Samuti oleks eelmises punktis kirjeldatud juhul põhjust rääkida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumisest. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on kinnitanud konventsiooni selle sätte rikkumist mh olukorras, kus süüdistatav kaotas määratud kaitsja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu kriminaalmenetlusliku õiguskaitsevahendi ja riigisisene õigus ei taganud süüdistatavale pärast kaitsja rikkumise tuvastamist võimalust kaotatud õiguskaitsevahendit uuesti kasutada (EIK
7. novembri
8. a otsus asjas Andreyev vs. Eesti). Isegi kui Ü. K. kaitsja suhtes alustataks aukohtumenetlust ja advokatuuri aukohus teeks kindlaks, et kaitsja ei täitnud kaitseülesandeid nõuetekohaselt, poleks Ü. K. õigus esitada hüvitisnõue ikka piisavalt tagatud. Ehkki Ü. K-l võib olla õigus nõuda advokaadi tegematajätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist advokaadilt ja advokaadibüroo pidajalt advokatuuriseaduse § 47 alusel, oleks sellise nõude esitamine ja kaitsmine Ü. K. jaoks tema isikut arvestades ülemäära keeruline. Seega poleks tegemist tõhusa abinõuga Ü. K. õiguste kaitseks.
9. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et Ü. K-l oli mõjuv põhjus esitada vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlus

§ 21lg 1 alusel ringkonnakohtule.

Sarnaselt on Riigikohtu praktikas varem leitud, et määratud kaitsja või Eesti Advokatuuri kohustuste vastane tegevus võib olla käsitatav mõjuva põhjusena kohtule mingi avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-3-13, p 15). 19.

§ 21lg 3 järgi võis Ü.

K. esitada vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse kuue kuu jooksul Pärnu Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusest arvates. Kuna kaitsja esitas taotluse ringkonnakohtule
3. aprillil 2020, oli see tähtaegne. Jättes taotluse vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõistes. See tingib kohtumääruse tühistamise.
4. Küll aga nõustub kolleegium ringkonnakohtuga selles, et taotlus sundkorras raviasutusse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks (

§ 7

lg 4) tuli esitada prokuratuurile (

§ 21lg 4). Kolleegium jagab kohtu seisukohti ega pea vajalikuks neid korrata. 21. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2020. a määruse osas, 4