Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (
ja
). Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD Tapa vald, Tapa linn, Kabala tn 1 korteriühistu esitas 31.03.2020, korrastatuna 18.05.2020, hagiavalduse N S vastu korteriomandi võõrandamise kohustamiseks ja võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on N S (edaspidi kostja) Tapa, Kabala 1 korteriühistu (edaspidi hageja või korteriühistu) liige. Kostjale (hagis märgitud ilmse ekslikkusena „hagejale“) kuulub aadressil Kabala 1, Tapa linn, Tapa vald, Lääne-Viru maakond xxxx mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr xxxx (edaspidi kostjale kuuluv korteriomand). Kostja elab hagejale teadaolevalt alaliselt Valgevenemaal ega külasta talle kuuluvat korteriomandit ning on sattunud viivitusse korteriomandiga seotud maksete tasumisega alates 2014. aastast. Kostja on telefoni teel korduvalt lubanud tasumata arved ära tasuda, kuid pole oma lubadustest kinni pidanud ning seejärel keeldus korteriühistuga suhtlemast (muuhulgas ei võta kostja enam toru ega vasta korteriühistu kirjadele). 31.05.2019 toimus erakorraline korteriühistu üldkoosolek (edaspidi koosolek), mille päevakorras oli N S'le kuuluva korteriomandi võõrandamise nõude esitamine vastavalt korteriomandi- ja korteriühistu seadusele (KrtS) § 32
lg 1 kohaselt on hagejal õigus oma nõuet suurendada.
lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja esialgselt esitatud hagiavalduses on võla nõude summa arvutatud kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani ehk kuni 31.03.2020 kostjale esitatud arvete kogusummast lähtuvalt. Käesoleva menetlusdokumendi esitamise hetkeks on kostjale väljastatud ka 2020 aasta aprilli ning maikuu arved, vastavalt summas 96,62 eurot ja 88,45 eurot, kokku 185,07 eurot. Seega on kostja võlgnevus hageja ees alates esialgse hagiavalduse esitamise kuupäevast 31.03.2020 suurenenud 185,07 euro võrra ja hageja suurendab oma põhinõuet summani 3418,83 eurot. Menetluskulud Hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid kokku koos käibemaksuga summas 1238,62 eurot, 9 tunni ja 32 minuti eest tunnihinnaga 132 eurot/tund (käibemaksuga). Lisaks on hageja tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Hageja on kandnud ka kulusid seoses kinnistusraamatu väljavõttega (2 eurot) ning tõlgetega (31,20 eurot koos käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud kokku 1238,62 + 2 + 31,20 + 600 = 1871,82 eurot. Kooskõlas
Eeltoodust tulenevalt hageja palub rahuldada hagiavaldus ning kohustada N S’t võõrandama talle kuuluva Kabala 1-xxxx, Tapa linn korteriomandi. Määrata kindlaks otsuse täitmise viis ning anda N S’le korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks aega 1 kalendrikuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral määrata korteriomandi võõrandamise viisiks sundenampakkumine. Mõista N S’lt Tapa vald, Tapa linn, Kabala tn 1 korteriühistu kasuks perioodil 01.01.2017 kuni 08.06.2020 tekkinud võlgnevus summas 3418,83 eurot. Jätta Tapa vald, Tapa linn, Kabala tn 1 korteriühistu ning N S kõik menetluskulud N S kanda. MENETLUSE KÄIK Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale dokumentide kättetoimetamine kohtukordniku vahendusel ebaõnnestus, sest keegi korteris ei vasta, uksematt keeratud vastu ust, järelikult kedagi pole juba pikemat aega. Politseil puuduvad andmed isiku kontaktide ja viibimiskoha kohta. Rahvastikuregister annab elukohaks korteri, millest ta on lahkunud ja mille võõrandamiseks on ka hagi esitatud. Meili peale kostja ei reageeri. Hagile lisatud kirjavahetusest nähtuvalt on kuskil Valgevene Vabariigis, konkreetseid elukoha aadressandmeid ei ole teada ka tütre vahendusel. Kohus on hagimaterjalides sisalduva nõude sisu ja hagile vastamise kohustuse, koos tagaselja tegemise hoiatusega avaldanud Ametlikes Teadaannetes 03.07.2020. 5 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.
lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 03.07.2020 ja loeti kättetoimetatuks 19.07.2020, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 18.08.2020. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub
lg 1 kohaselt rahuldamisele mõlema nõude osas tagaseljaotsusega hagis esitatud õiguslikul alusel, mh rahalise nõude osas alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 ja § 40 alusel. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 32 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 2 kohaselt võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse osaliselt tagatiseta viivitamatult täidetavaks. MENETLUSKULUD
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab 6 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena kokku 1871,82 eurot, s.h. riigilõiv summas 600 eurot. Kohus leiab, et hageja kulud on põhjendatud ja õigusabikulude osas ka mõistlikus suuruses. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 110 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 132 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast ja riigilõivuseaduses sätestatust, mistõttu on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Samuti peab kohus põhjendatuks dokumentaalsete tõendite saamise kulu. Seega rahuldab kohus menetluskulude nõude summas 1871,82 eurot väljamõistmiseks kostjalt. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes
§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.