TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-6086 OÜ Tuudevere Kordon hagi solidaarselt Creaturae OÜ ja Heiki Parts vastu võlgnevuse välja

§ 113

lg 6 kohaldamist vältida ühe võlasuhte teisega asendamise teel (vt ka 3-2-1-169-13, p 29). Kuivõrd hageja on nõudnud viivist ka võlatunnistuse sõlmimisel sissenõutavaks muutunud viiviselt ja intressilt, on hageja nõue ebaõige. Korrektne võlatunnistuse alusel esitatud nõue saaks olla täitmisnõue summas 100 000 eurot ja viivise nõue summalt 65 390 eurot perioodi 11.06.2018 kuni hagi esitamiseni 29.04.2020. Õige viivisearvestus 0,25% määraga on seega 112 634,28 eurot. Eeltoodud viivisemäär on aga ebamõistlikult kõrge, tegemist ei ole mõistliku viivisemääraga ning see on kostjat 1 kahjustav, lähtuda tuleks

§ 113

lg-s 1 sätesatust ehk seadusega lubatud viivisemäärast, millisel juhul võiks hageja maksimaalselt viivist nõuda 8% aastas ehk kokku summas 9870,09 eurot. Hageja nõue kostja 1 vastu on seega 100 000 eurot (põhinõue), millele lisandub viivise nõue summas 9870,09 eurot. Alternatiivselt palub kostja 1

§ 113

lg 8 ja § 162 alusel viivist vähendada 100 000 eurolt 65 390 euroni, sest kuigi pooled sõlmisid eraldiseisva kokkuleppe ehk võlatunnistuse ja kostja 1 nõustus tasuma hagejale uue kohustusena 100 000 eurot, andis hageja laenu summas 65 390 eurot. Hageja ei ole väitnud, et talle oleks kahju tekkinud, mistõttu võib viivist nõuda põhinõudega samas summas. Tulenevalt sellest, et hageja nõue kostja 1 vastu ei ole 200 000 eurot nagu hagiavalduses märgitud, vaid on 109 870,09 eurot, siis ei saa hageja nõuda kostjalt 2 hagiavalduses märgitud 175 000 eurot. Kohtu põhjendused

1. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja I ja hageja vahel on sõlmitud 03.11.2017 laenuleping. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kostja I ja hageja vahel on sõlmitud 10.06.2019 võlatunnistus, mille kohaselt kostja I tunnistas, et tal on hageja ees võlgnevus summas 100 000 eurot (millest 65 390 on põhinõue ning 38 748,27 intress ja viivise nõue kokku).
2. Kostja II ja hageja ei vaidle asjaolu üle, et nende vahel on 20.08.2019 sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kostja II vastutab kostja I hageja ees lasuva võlgnevuse tasumise eest ning käendaja vastutuse maksimumsumma on 175 000 eurot.
3. Kostjad tunnistavad oma võlgnevust summas 100 000 eurot (tl 60). 3
4. Pooled vaidlevad viivise nõude üle.
5. Hageja on viivist nõudnud summalt 100 000 eurot alates 11.06.2018 kuni hagi esitamiseni määras 0,25% õigeaegselt tasumata jäänud summast iga viivitatud päeva eest.
6. Kostjad vaidlevad hageja viivise arvestamisele vastu. Kostjad leiavad, et hageja saab viivist nõuda ainult põhinõudelt 65 390 eurolt, mitte 100 000 eurolt, mis sisaldas juba viivise ja intressi nõuet (tl 60).
7. Poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse kohaselt on põhivõlgnevuseks 65 390 eurot, koos intressi ja viivise nõudega kokku 100 000 eurot (tl 47). 8.

§ 113lg 6 järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral.

Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega juhul, kui võlatunnistuse järgi märkisid pooled võlgnetava summa koosseisus ka 03.11.2017. a laenulepingu järgse intressi ja viivise, on sellelt võla osalt viivise arvestamine vastuolus

§ 113lg-s 6 sätestatud keeluga.

9.

§ 113

lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus.

§ 113

lg 6 esimene lause keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. Sätte kohaldamist ei saa vältida ühe võlasuhte teisega asendamise teel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 29). Seega on ka võlatunnistuses lubatud intressi ja viivist arvestada vaid esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt (3-2-1-2-14 p 13).
3. Kostjad on seisukohal, et võlatunnistuses kokkulepitud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ning see on kostjaid kahjustav. Kostjad on palunud kohtul arvestada viivist seadusjärgses määras. 11.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 12. Eelduslikult tuleks

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (RKTKo nr 3-2-1-6605, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13).

1. Käesoleval juhul on võlatunnistus sõlmitud küll kahe ettevõtja vahel, kuid kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kümme korda. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hetkel on hageja esitanud solidaarnõude ka füüsilise isiku vastu.
2. Kohus on seisukohal, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär 0,25% päevas ehk 91,25% aastas on ebaproportsionaalselt suur.
3. Tulenevalt eeltoodust saab hageja nõuda viivist põhinõudelt 65 390 eurolt seadusjärgses määras perioodi 11.06.2018 – 24.04.2020 eest, mis on 9798,62 eurot.
4. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 109 798,62 eurot (100 000 + 9798,62). 4 Menetluskulud
5. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
6. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
7. Kuivõrd kohus rahuldas hagi ligikaudselt 55% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 55% ulatuses kostjate ja 45% ulatuses hageja kanda.
8. Kostjad ega ka hageja menetluskulude nimekirja kohtu antud tähtajaks esitanud ei ole.
9. Kohus lähtub menetluskulude arvestus ainult hageja poolt makstud riigilõivust summas 1800 eurot.
10. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt, seega tuleb kostjatel solidaarselt hagejale hüvitada 55% hageja menetluskuludest. 1800-st 55% on 990 eurot, seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 990 eurot hageja kantud menetluskulude katteks.
11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
12. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 5