← Eesti

2-15-505/180

Obsah (8)§ 1045§ 1043§ 1028§ 113§ 1035§ 196§ 135§ 127

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-505 Otsuse kuupäev Tartu, 13. november 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerk

§ 1045

lg 1 p 7 tähenduses.

§ 1045

lg 1 p 7 kohaldamise eeldusena piisab sellest, kui kostja on rikkunud ühte kaitsenormi. Eeltoodu tähendab, et

§ 1045lg 1 p 7 kohaldamiseks ei saa Konk

S § 16 p-dest 1–6 tuletada kaitsenorme, mille koosseisu on arvatud kaks või rohkem KonkS § 16 p-des 1–6 sisalduvat koosseisu. 2-15-505 Iga KonkS § 16 p-des 1–6 nimetatud kaitsenormi puhul tuleb teo õigusvastasuse kindlakstegemisel

§ 1045lg 3 järgi hinnata konkreetse kaitsenormi kaitse-eesmärki.

See tähendab, et kui hageja kahju, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab, ei ole hõlmatud konkreetse kaitsenormi kaitse-eesmärgiga, ei ole kostja tegu, vaatamata kaitsenormi rikkumise muude eelduste esinemisele,

§ 1045lg 1 p 7 mõttes õigusvastane.

Hinnang kostja teo õigusvastasusele

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3 järgi tuleb anda iga hageja nõutud kahju liigi kohta eraldi (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411/148, p 17.1). Samas on KonkS § 16 p-de 1–6 kui kaitsenormide eristamine oluline veel selle tõttu, et kostja süüd kui deliktilise üldvastutuse ühte eeldust (

§ 1043ja § 1050) tuleb hinnata konkreetse kaitsenormi rikkumise aspektist.

See tähendab, et süü kohta otsustuse tegemisel tuleb hinnata, kas kostja on süüdi konkreetse kaitsenormi rikkumises (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411/148, p 17.1). 19.1.
  3. Tuvastamaks KonkS § 16 p 1 rikkumine, tuleb tuvastada järgmised asjaolud: • kostja on asjaomasel kaubaturul turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja (KonkS § 13); • kostja on kohaldanud hageja suhtes otseselt või kaudselt ebaõiglasi tingimusi (praegusel juhul ebaõiglaselt kõrget müügihinda); • kostja kui kaubaturul turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevus võis kahjustada konkurentsi. KonkS § 16 lähtub suures osas samasisulisest Euroopa Liidu toimimise lepingu art-st
  4. Seetõttu peab kolleegium põhjendatuks lähtuda sätte tõlgendamisel ka Euroopa Liidu Kohtu praktikast Euroopa Liidu toimimise lepingu art 102 tõlgendamise kohta (vt ka Riigikohtu
  5. aprilli
  6. a otsus haldusasjas nr 3-16-1267/49, p 20). Leides, et kostja on asjaomasel kaubaturul turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja, tuleb analüüsida seda, kas turgu valitsev ettevõtja on kohaldanud hageja suhtes ebaõiglasi tingimusi. Tegemaks kindlaks, kas kostja kui turgu valitsev ettevõtja on kehtestanud hageja suhtes ebaõiglaselt kõrge müügihinna, tuleb esmalt tuvastada, kas tegemist on üldse ülemäärase hinnaga. Selleks, et kindlaks teha, kas hind on ülemäärane, on üheks võimaluseks võrrelda tootele kehtestatud hinda ja selle tootmiskulu (vt nt Euroopa Kohtu
  7. veebruari
  8. a otsus asjas nr C-27/76 United Brands vs. komisjon, p-d 251 ja 252). Samas on see vaid üks viis, kuidas ülemäärast hinda analüüsida. Osal juhtudel on mõistlik kombineerida erinevaid meetodeid. Kui kasutada meetodina võrdlust teistes riikides kohaldatud hindadega, siis tuleks iga võrdlusalune valida objektiivsete, asjakohaste ja kontrollitavate kriteeriumide põhjal ning hindu tuleks võrrelda ühetaolisel alusel (vt Euroopa Kohtu
  9. septembri
  10. a otsus asjas nr C-177/16 Biedrība "Autortiesību un komunicēšanās konsultāciju aģentūra – Latvijas Autoru apvienība" vs. Konkurences padome, p-d 38, 41, 44 ja 51). Ei ole olemas miinimumläve, millest alates tuleb tasu lugeda „tunduvalt kõrgemaks“ – määravad on igale juhtumile omased asjaolud. Erinevust hindade vahel võib lugeda tuntavaks, kui see on asjaolusid arvestades oluline ja kestev (vt nt Euroopa Kohtu
  11. septembri
  12. a otsus asjas nr C-177/16 Biedrība "Autortiesību un komunicēšanās konsultāciju aģentūra – Latvijas Autoru apvienība" vs. Konkurences padome, p 55). KonkS § 16 p 1 rikkumisega on muu hulgas tegemist siis, kui hind on ülemäärane, sest sellel puudub igasugune seos toote majandusliku väärtusega (vt nt Euroopa Kohtu
  13. veebruari
  14. a otsus asjas nr C-27/76 United Brands vs. komisjon, p 250). 19.2.
  15. Selleks, et tuvastada, et tegemist on KonkS § 16 p 3 rikkumisega, tuleb tuvastada järgmised asjaolud: 2

(7)2-15-505 • • • • • kostja on asjaomasel kaubaturul turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja (KonkS § 13); turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja on sõlminud/teinud teiste turuosalistega võrdväärseid kokkuleppeid/tehinguid; turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja on kohaldanud võrdväärsetele kokkulepetele erinevaid tingimusi; erinev kohtlemine võib asetada teised lepingupartnerid (hageja) olukorda, mis kahjustab konkurentsi (võib panna hageja ebasoodsasse konkurentsiolukorda); erineval kohtlemisel ei ole objektiivset õigustust. Leides, et kostja on asjaomasel kaubaturul turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja, tuleb järgnevalt välja selgitada, kas turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja on sõlminud lisaks hagejaga sõlmitud kokkuleppele ka teisi sellega võrdväärseid kokkuleppeid. Selleks, et teha kindlaks, kas kokkulepped on võrdväärsed, tuleb mh arvestada müüdava toote olemust ja varustamiskulusid. Leides, et tegemist on võrdväärsete kokkulepetega, tuleb võtta seisukoht, kas turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja on kohaldanud kokkulepetele erinevaid tingimusi (vt Euroopa Kohtu praktikat turuosaliste suhtes erinevate tingimuste kohaldamise kohta diskrimineerimiskeelu kontekstis, nt Euroopa Kohtu
  1. novembri
  2. a otsus asjas nr C-322/81 Michelin vs. komisjon, p-d 87–91; Euroopa Kohtu
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr C-95/04 P British Airways vs. komisjon, p-d 133–141; Euroopa Kohtu
  5. märtsi
  6. a otsus asjas nr C-163/99 Portugal vs. komisjon, p 50). Kui tuvastatakse erinevate tingimuste kohaldamine võrdväärsetele kokkulepetele, tuleb mh hinnata seda, kas erinev kohtlemine võib panna hageja ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Euroopa Kohtu praktika järgi ei tule selleks, et tuvastada niisugune „ebasoodne konkurentsiolukord“, „tõendada konkurentsipositsiooni tegelikku ja mõõdetavat halvenemist, vaid see järeldus peab põhinema juhtumi kõigi asjasse puutuvate asjaolude analüüsil, mis lubab asuda seisukohale, et see tegevus mõjutab ühe või mitme sellise kaubanduspartneri kulusid, kasumit või muid asjasse puutuvaid huve, mistõttu võib see tegevus mõjutada seda konkurentsipositsiooni“. (Vt nt Euroopa Kohtu
  7. aprilli
  8. a otsus asjas nr C-525/16 Meo – Serviços de Comunicações e Multimédia, p 37.) Turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja võib omakorda tuua esile asjaolud, mis kinnitavad, et erineval kohtlemisel on objektiivne õigustus. II
  9. Järgnevalt käsitleb kolleegium KonkS § 16 p 1 rikkumisest tulenevaid nõudeid. Hageja on esitanud hagi, tuginedes kahele alternatiivsele õiguslikule alusele, paludes esmase nõudena kohtul hinnata kahju hüvitamisest tulenevat nõuet ja alternatiivselt alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et kostja on rikkunud KonkS § 16 p-s 1 sisalduvat ebaõiglase hinna kehtestamise keeldu, tuleb kohtul analüüsida ka hageja esitatud nõudeid. 20.
  10. Esmalt käsitleb kolleegium hageja võimalikku õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ning § 1050 alusel tulenevalt Konk

S § 16 p 1 väidetavast rikkumisest. 20.1.1. Hageja käsitluse järgi on kostja ebaõiglast hinda kehtestades rikkunud seaduses sätestatud kaitsenormi, tema käitumine on seega

§ 1045

lg 1 p 7 järgi õigusvastane ning on põhjustanud hagejale kahju, mis väljendub liiga kõrge müügihinna ja õiglase müügihinna vahes. 20.1.

  1. Enne
  2. juunit 2017 kehtinud KonkS § 78 sätestas, et konkurentsiseadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras. Viidatud KonkS-i säte ei ole iseseisvaks kahju hüvitamise nõude alusnormiks, vaid üksnes kordab üldist kahju hüvitamise põhimõtet. Delikti üldkoosseisul põhineva nõude maksmapanekuks peab hageja 3

(7)2-15-505 tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas talle õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt nt Riigikohtu
  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10;
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-02, p 10). Hageja on kahju hüvitamise nõuet esitades tuginenud

§ 1045

lg 1 p-le 7, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane vaid siis, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk (

§ 1045

lg 3 mõttes) on kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p-d 28–30;
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411/148, p 17.1). 20.1.
  5. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja deliktiõiguslikku nõuet käsitledes välja selgitada, kas KonkS § 16 p 1 eesmärgiks on turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga tehingu teinud isiku kaitsmine põhjendamatult kõrge müügihinna kui kahju eest. Kolleegium leiab, et KonkS § 16 p 1 keelu eesmärgiks on kaitsta turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga tehingu teinud isikut mh ka kahju eest, mis väljendub õiglase ja ebaõiglase hinna vahes. Nimetatud hinnavahe on käsitatav otsese varalise kahjuna, mis on hõlmatud KonkS § 16 p 1 kaitse-eesmärgiga. Seega saab isik nõuda KonkS § 16 p 1 mõttes ülemäära makstud müügihinda tagasi ka

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ning § 1050 alusel juhul, kui turgu valitsev ettevõtja on Konk

S § 16 p 1 rikkumises süüdi. Kolleegium märgib, et iseenesest ei ole KonkS § 16 rikkumise puhul välistatud ka muu kahju (nt saamata jäänud tulu) hüvitamine, kui turgu valitseva ettevõtja kuritarvituse tõttu on isikul selline kahju tekkinud. 20.1.

  1. Õiglase hinna määramisel KonkS § 16 p 1 kontekstis on võimalik kasutada erinevaid meetodeid. Üheks võimaluseks on arvestada õiglast hinda, lähtudes (tootmis)kuludest, millele on lisatud mõistlik kasum. Samas ei ole välistatud ka muude meetodite kasutamine õiglase hinna sisustamisel, kui pool põhistab veenvalt, et muu meetodi kasutamine on põhjendatud. 20.
  2. Edasi käsitleb kolleegium hageja võimalikku nõuet alusetu rikastumise sätete alusel. 20.2.
  3. Hageja on alternatiivselt tuginenud ka sellele, et poolte sõlmitud lepingud on tühised hinnakokkulepete osas, mistõttu tulnuks hagejal kostjale tasuda kokku lepitud hinna asemel mõistlik hind ehk praegusel juhul õiglane hind. Hageja väitel peaks kostja õiglast hinda ületavas osas tasutu kui alusetult saadu talle tagastama TsÜS § 84 lg 1 ja

§ 1028lg 1 jj alusel. 20.2.2. Ts

ÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et mingi tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Analüüsides müügilepingus kehtestatud hinna vastuolu seaduses sätestatud keeluga, tuleb hinnata, kas KonkS § 16 p 1 on selline seaduses sätestatud keeld, mille mõtteks on selle rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Hindamaks sätte imperatiivsust, tuleb esmalt selgeks teha, kas tegemist on keeluga teha normis sätestatust erineva sisuga tehingut (vt ka Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 21). Kolleegium leiab, et KonkS § 16 p 1 keelu mõtteks on kaitsta turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga tehingusuhtes olevaid ettevõtjaid ülemääraste hindade ja muude ebasoodsate tehingutingimuste eest ning nimetatud keelu rikkumise korral on sõlmitud leping TsÜS § 87 ja § 85 järgi tühine osas, mis puudutab ebaõiglast (ebaõiglaselt kõrget) osa hinnast. Seega 4

(7)2-15-505 on leping, kus turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja on kehtestanud teisele lepingupoolele toote müügihinna, mis on KonkS § 16 p 1 keelu mõttes ebaõiglane, tühine osas, mis ületab õiglast hinda. Muus osas on selline leping kehtiv. Seega olukorras, kus lepingu teine pool on turgu valitsevat seisundit omavale ettevõtjale müügilepingu alusel kehtestatud ebaõiglase hinna juba tasunud, on tal õigus nõuda ülemäärane osa tasutust tagasi TsÜS § 87, § 84 lg 1,

§ 1028lg 1 ja § 1032 lg 1 esimese lause alusel.

20.

  1. Kolleegium märgib, et hageja nõude kvalifitseerimine ja õige seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne. Nimelt ei ole kohus tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (vt nt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-12, p 13;
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09, p 13;
  6. veebruari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-08, p 11;
  8. mai
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 10;
  10. oktoobri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 18). Kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu
  12. veebruari
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19;
  14. mai
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14,
  16. oktoobri
  17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Samas leiab kolleegium, et praegustel asjaoludel, kui hageja väitel on lepingute osalist tühisust kaasa toovaks asjaoluks õigusvastane tegu

§ 1045lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes tulenevalt Konk

S § 16 p 1 rikkumisest ja väidetavalt ülemäära makstud müügihind on käsitatav nii õigusvastaselt tekitatud kahju kui ka alusetult saaduna, saab hageja valida, mis alusel (kas alusetu rikastumise sätete või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel) ja mis järjekorras ta makstu tagastamist taotleb. Mõlemal juhul kohaldub seadusest tuleneva viivise maksmise kord (

§ 113

). Nagu eespool märgitud, on hageja praegusel juhul esitanud esmase nõudena kahju hüvitamise nõude ja alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude. TsMS § 370 lg 2 järgi võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 442 lg 8 viiendast lausest tuleneb, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Siiski juhib kolleegium tähelepanu sellele, et alusetu rikastumise sätete alusel ülemäära makstu väljanõudmise eelduseks ei ole kostja süü tuvastamine, mis on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks.

§ 1028

lg 1 jj kohaldamise korral võib kostja

§ 1035

lg 3 p-de 2 ja 3 järgi olla kohustatud hagejale maksma ka alusetult saadud raha eest intressi seaduses sätestatud suuruses või hüvitama alusetult saadud rahast saamata jäänud tulu, mida saaja oleks korrapärase majandamise reegleid järgides võinud saada. Kuna hageja on esitanud esmase nõudena õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude ja alternatiivse nõudena alusetust rikastumisest tuleneva nõude, tuleb asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtul hinnata esmalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kui kohus leiab, et delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldused pole täidetud, tuleb ringkonnakohtul hinnata edasi hageja nõuet alusetu rikastumise sätete alusel. 20.4. Kostja on tuginenud ka sellele, et hageja esitatud hagi on hea usu põhimõttega vastuolus. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kolleegium leiab, et kohtud on põhjendatult leidnud, et hea usu põhimõttega ei saa vastuolus olla see, kui isik, kelle suhtes on KonkS § 16 p-s 1 sisalduvat keeldu väidetavalt rikutud, esitab hiljem hagi rikkuja vastu. Olukorras, kus isik sõlmib turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga lepingu, milles viimane nõustub teisele poolele kaupa müüma KonkS § 16 p 1 mõttes ebaõiglaselt kõrge hinnaga, ei ole hea usu põhimõttega vastuolus see, kui lepingu teine pool tugineb hiljem sellele, et turgu valitsevat 5

(7)2-15-505 seisundit omav ettevõtja on kehtestanud talle lepingut sõlmides ebaõiglaselt kõrge müügihinna ja rikkunud sellega KonkS § 16 p-s 1 nimetatud keeldu ning tekitanud sellega isikule kahju. Sellist järeldust toetab mh Euroopa Kohtu praktika, mille järgi peab igal isikul olema võimalik esitada konkurentsiõiguse rikkuja vastu kahju hüvitamise nõue. Samuti on Euroopa Kohus viidanud asjas nr C-453/99 sellele, et EÜ asutamislepingu artikliga 85 on vastuolus riigisisese õiguse säte, mis keelab nimetatud sätte mõistes konkurentsi piirata või kahjustada võiva lepingu poolel nõuda lepingu täitmisel tekkinud kahju hüvitamist üksnes seetõttu, et ta on selle lepingu pool (vt Euroopa Kohtu
  1. septembri
  2. a otsus asjas nr C-453/99 Courage ja Crehan, p 36). III 21.
  3. Kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et kostja kui turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja on rikkunud KonkS § 16 p-s 1 nimetatud keeldu ja kehtestanud ebaõiglase müügihinna, saab poolte sõlmitud lepingut pidada tühiseks õiglast hinda ületavas osas (vt selle kohta käesoleva otsuse p 20.2.2). Sellisel juhul jäi ülejäänud osas, st mh õiglase hinna osas, hageja ja kostjaga sõlmitud leping kehtima. Samas tuginevad nii hageja kui ka kostja sellele, et on lepingu üles öelnud. 21.1.1.1.

§ 196

lg 1 järgi võib kumbki pool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

§ 196

lg 1 kohta on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et selle sätte kohaselt on poolel õigus kestvusleping erakorraliselt üles öelda ka muul mõjuval põhjusel kui teise poole rikkumine, sealhulgas erakorralistel asjaoludel ka sellisel mõjuval põhjusel, mis on tingitud lepingut ülesütlevast poolest endast (vt nt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-07, p 11;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-13032/100, p 12). Sellisel juhul võib aga lepingut ülesütleva poole käitumine olla käsitatav lepingu rikkumisena ning seetõttu võib ülesöelnud poolel tekkida kahju hüvitamise kohustus (vt nt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-06, p 18;
  7. detsembri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-07, p 11). 21.1.1.
  9. Kolleegium leiab, et lepingu kehtivas osas ülesütlemine

§ 196lg 1 mõttes põhjusel, et kostjaga oli sõlmitud Konk

S § 16 p 1 mõttes ebaõiglase hinnaga leping, on põhjendatud olukorras, kui saab lugeda tõendatuks, et kostja avaldustest sai hageja mõistlikult järeldada seda, et kostja ei ole nõus hagejale õiglase (mõistliku) hinna eest kaupa andma, st et kostja ei kavatse lepingut täita juhul, kui hageja maksab selle eest õiglase hinna, s.o ei täida lepingut kehtivas ulatuses. 21.1.1.3. Lisaks eeltoodule tuleb ringkonnakohtul

§ 196

kohaldamiseks hinnata ka seda, kas hageja esile toodud muutunud asjaolud võrreldes lepingu sõlmimise ajaga (sh tavapäratu nafta hinna langus lühikese aja jooksul, tehaste sulgemine, töötajate koondamine) võisid samuti anda hagejale aluse kehtivas osas lepingu ülesütlemiseks. Üldkohus on asjas nr T-111/96 viidanud mh sellele, et olukorras, kus leping on sõlmitud turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga, võib lepingu täitmise nõudmine turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt kujutada endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, kui asjaolud on võrreldes lepingu sõlmimise ajaga muutunud (vt Üldkohtu 17. juuli 1998. a otsus asjas nr T-111/96 ITT Promedia vs. komisjon, p 140). 21.1.1.4. Kui ringkonnakohus leiab, et hagejal oli sisuline alus kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemiseks, tuleb ringkonnakohtul hinnata ka seda, kas hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles mõistliku aja jooksul alates ülesütlemise aluse selgumisest (

§ 196lg 3). 6

(7)2-15-505 21.1.1.
  1. Kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles, ei ole alust kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 21.
  2. Kui ringkonnakohus leiab, et hageja ei öelnud lepingut üles kehtivalt, tuleb ringkonnakohtul käsitleda ka kostja poolt lepingu ülesütlemist ja seda, kuidas see mõjutab kostja kahju hüvitamise nõuet.

§ 135

lg 2 järgi, kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud (vt ka Riigikohtu 18. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-09, p 20). Kui kostjal ei olnud võimalik asendustehingut teha, võib ta põhimõtteliselt nõuda kogu lepingujärgse hinna tasumist lepingus kokkulepitud kehtivusaja lõpuni, millest on maha arvatud kostja säästetud kulud (

§ 127lg 5). 21.3. Kui ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole rikkunud Konk

S § 16 p-s 1 nimetatud keeldu, oli hageja ja kostja sõlmitud leping tervikuna kehtiv. Sellisel juhul tuleb ringkonnakohtul siiski hinnata, kas hageja lepingu ülesütlemine põhjusel, et asjaolud olid võrreldes lepingu sõlmimise ajaga oluliselt muutunud, võis olla aluseks lepingu ülesütlemiseks

§ 196lg 1 mõttes.

Seejuures tuleb arvesse võtta juba otsuse p-s 21.1.1.3 märgitut, et olukorras, kus leping on sõlmitud turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga, võib lepingu täitmise nõudmine turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt kujutada endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, kui asjaolud on võrreldes lepingu sõlmimise ajaga muutunud (vt Üldkohtu 17. juuli 1998. a otsus asjas nr T-111/96 ITT Promedia vs. komisjon, p 140). Leides, et hagejal oli lepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus, tuleb hinnata ka seda, kas hageja ütles lepingu üles mõistliku aja jooksul (

§ 196lg 3). Kui ringkonnakohus leiab, et hageja lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, tuleb lahendada kostja kahjunõue ka sisuliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.