1-20-2611 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-2611 Kohtukoosseis Sten Lind Taotluse esitaja XX kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann Esitatud taotlus kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus RESOLUTSIOON
- Jätta XX kaitsja vandeadvokaadi Avo Pärmanni taotlus XX-le tema vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
- Edastada taotlus hüvitada XX-le psühhiaatrilise sundraviga mittevaraline kahju lahendamiseks Lääne Ringkonnaprokuratuurile. tekitatud EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. XX saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur alustas
- augustil 2019 kriminaalmenetlust KarS § 120 lg 1 tunnustel selles, et
- augustil 2019 kell 23.23 helistas XX hädaabinumbrile 112 ning ähvardas järgneva 24 tunni jooksul minna tulirelvaga oma vanema venna YY juurde ja ta ära tappa. Samasisulise kirja koos piltidega relvast edastas XX ka Lääneranna valla vallavanemale BB-le. 1 1-20-2611
- Pärnu Maakohtu
- novembri 2019 määrusega nr 1-19-9448 võeti XX prokuröri taotlusel psühhiaatrilise sundravi menetluse ajaks KrMS § 3951 alusel vahi alla. Maakohtu määruse vaidlustasid ringkonnakohtus XX ja tema kaitsja. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebused
- detsembri 2019 määrusega rahuldamata ja vaidlustatud määruse muutmata. XX kaitsja esitas
- jaanuaril 2020 Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, taotledes jätkuvalt vahistamismääruse tühistamist.
- Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Teeli Mägi koostas
- jaanuaril 2020 XX kohta psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määruse. Prokurör taotles XX-le psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, kuna XX oli KarS § 120 lg 1 - § 25 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava teotoime pannud süüdimatus seisundis.
- Riigikohus võttis
- jaanuaril 2020 XX kaitsja A. Pärmanni määruskaebuse menetlusse.
- Pärnu Maakohus tegi
- veebruaril 2020 kriminaalasjas nr 1-20-206 määruse, millega lõpetas KrMS § 199 lg 1 p-i 1 alusel XX suhtes kriminaalmenetluse ja kohaldas XX-le KarS § 86 alusel statsionaarset psühhiaatrilist sundravi SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse ära langemiseni. Ühtlasi tühistas maakohus XX vahistamise, kui ta on paigutatud raviasutusse, ning kohustas Tartu Vanglat korraldama XX toimetamise raviasutusse. Kohtumääruses on märgitud, et see pööratakse täitmisele viivitamatult.
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused XX ja tema kaitsja, milles taotlesid maakohtu määruse tühistamist ja sundravi kohaldamata jätmist. Mõlemas kaebuses leiti, et kuigi XX talle prokuratuuri määruses ette heidetud ähvarduste tegemist ei eita, olid need paljasõnalised ja tegelikku soovi tal neid täide viia ei olnud, mistõttu ei olnud XX tegevus käsitletav ähvardusena KarS § 120 mõttes. Eeltoodu tõttu puudus kaitsja hinnangul ka alus sundravi kohaldamiseks.
- Tallinna Ringkonnakohus võttis
- märtsi 2020 määrusega määruskaebused menetlusse ja määras need läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Sama määrusega peatas ringkonnakohus KrMS § 392 alusel Pärnu Maakohtu
- veebruari 2020 määruse täitmise kuni määruskaebuste lahendamiseni ringkonnakohtu määrusega ning vabastas XX viivitamatult sundravilt. Ringkonnakohus leidis, et maakohus oli alusetult kohaldanud KrMS § 408 lg-t 5 ja pööranud määruse viivitamatult täitmisele. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määrusele kehtib tavapärane KrMS § 408 lg-s 4 sätestatud jõustumise kord, mistõttu pööras maakohus määruse viivitamatult täitmisele õiguslikku alust omamata. 2 1-20-2611
- Ringkonnakohtu menetluse ajal,
- märtsil 2020 tegi Riigikohus määruse, millega tunnistas õigusvastaseks maakohtu määruse XX vahistamise kohta ning ringkonnakohtu määruse, millega jäeti maakohtu määrus muutmata. Riigikohus leidis, et vahistamine oli ebaseaduslik, sest XX puhul ei olnud kuriteokahtlus põhjendatud. Kuivõrd
- novembri 2019 vahistamismääruse toime oli Riigikohtu lahendi tegemise ajaks lõppenud, sai kohus vaid sedastada, et maa- ja ringkonnakohtu määrused ei vastanud nende tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, st olid õigusvastased.
- Tallinna Ringkonnakohus tegi
- aprillil 2020 määruse, millega jättis Pärnu Maakohtu
- veebruari 2020 määruse muutmata XX suhtes KrMS § 199 lg 1 p-i 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise osas, kuid tühistas määruse sundravi kohaldamise osas. Ringkonnakohus leidis, et XX ei ole pannud toime KarS § 86 lg-s 1 nõutud õigusvastast tegu, kuna XX tegu ei vasta ähvardamise katse koosseisule.
- XX kaitsja A. Pärmann esitas
- aprillil 2020 SKHS § 7 lg-le 4 tuginedes taotluse, et kohus mõistaks XX kasuks välja 45 000 euro suuruse hüvitise vabaduse võtmisega talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Taotluse esitas kaitsja ringkonnakohtule, kuid adresseeritud oli see Riigikohtule. Taotluses tuuakse välja, et seoses psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusega oli XX
- novembrist 2019 kuni
- veebruarini 2020 vahi all ja
- veebruarist kuni
- märtsini 2020 Viljandi Haiglas sundravil. Kaitsja märgib, et XX hinnangul tekitati talle sellega, et talt võeti 98 päevaks vabadus, tekitatud mittevaralist kahju 45 000 eurot.
- aprillil 2020 esitas kaitsja taotluse täienduse, milles palub lugeda mõjuvaks põhjused, miks ei esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlust Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebemenetluse ajal. Ka see dokument oli adresseeritud Riigikohtule, kuid esitatud ringkonnakohtule. Kaitsja arvates tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks, miks taotlust ei olnud võimalik varem esitada, seda, et Pärnu Maakohtu
- veebruari 2020 määruse vaidlustamise ajal oli XX vahi all ja talle ei võinud olla teada asja menetlemise edasine kulg. Samuti tuleb kaitsja hinnangul mõjuv põhjus ka asjaolust, et XX on piiratud teovõimega ja tema eestkostja on Lääneranna vald. Kaitsja leiab, et sellest tulenevalt mõistetav, et XX ei mõista piisavalt oma menetluslikke õigusi ja kohustusi. Veel märgib kaitsja, et eriolukorrast tulenevalt on XX suhtlemine oma eestkostja ja teiste asutustega äärmiselt komplitseeritud. 3 1-20-2611 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kuigi kaitsja on märkinud esitatud taotluse ja selle täienduse adressaadiks Riigikohtu, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks nende Riigikohtule edastamist. Ringkonnakohtu arusaama kohaselt ei ole SKHS-i järgi sellise taotluse lahendamine, nagu praegusel juhul esitatud, Riigikohtu pädevuses. SKHS § 21 lg 4 esimene lause ütleb: „Kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale.“ Seega on Riigikohtu pädevuses kahju hüvitamise otsustamine ainult siis, kui ringkonnakohtu lahend vaidlustati ning järgnenud Riigikohtu menetluses selgus kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu ning esitati taotlus kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli 2020 määrust ei vaidlustatud. Niisiis ei ole kahju hüvitamise taotluse läbivaatamine Riigikohtu pädevuses. Sõltuvalt sellest, kas taotlus oleks tulnud esitada ringkonnakohtule või juba maakohtule, saab pärast kriminaalmenetluses tehtud lahendi jõustumist vastavalt SKHS § 21 lg-le 1 ringkonnakohtult või vastavalt SKHS § 21 lg-le 4 prokuratuurilt.
- Ringkonnakohus leiab, et taotlus vahi all viibitud aja eest hüvitise saamiseks oleks tulnud esitada juba maakohtule, taotlus psühhiaatrilise sundravi enneaegse kohaldamise eest hüvitise saamiseks aga ringkonnakohtule määruskaebemenetluse ajal. See tähendab, et XX alusetult vahi all viibitud aja eest saab taotleda hüvitist ringkonnakohtult, kui taotlus jäi maakohtule esitamata mõjuval põhjusel. Hüvitist alusetult kohaldatud psühhiaatrilise sundravi eest saab aga taotleda prokuratuurilt, kui taotlus jäi mõjuval põhjusel ringkonnakohtule esitamata.
- Taotlus alusetult vahi all oldud aja eest hüvitise saamiseks oleks tulnud vastavalt SKHS § 18 lg-le 1 esitada maakohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist ning kaitsja selgitused, miks seda toona teha ei saanud, on asjakohatud. Esialgses taotluses ei põhjendanud kaitsja üldse, miks ta esitas taotluse alles pärast seda, kui ringkonnakohuski oli juba määruse teinud.
- aprillil 2020 esitatud taotluse täienduses on kaitsja leidnud, et veel määruskaebuse esitamisel ei olnud võimalik taotlust esitada, sest XX ei olnud sellekski ajaks vahi alt vabastatud ja menetluse edasine kulg ei olnud teada. Selline argument on selges vastuolus SKHS-i regulatsiooni mõttega ega õigusta kuidagi kriminaalasja kohtuliku arutamise raames taotluse esitamata jätmist. SKHS § 18 lg 1 näeb ette, et kui kriminaalasi on jõudnud kohtumenetlusse, tuleb taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks esitada maakohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist. See tähendab, et taotlus esitataksegi olukorras, kus menetluse lõpptulemus ei ole veel teada. Ka ei pea isik olema taotluse esitamise ajaks olema vahi alt vabanenud. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamine toimub analoogselt menetluskulude hüvitamise taotlemisega. Taotlus hüvitise saamiseks esitatakse lähtudes eeldusest, et kohus teeb arutatavas kriminaalasjas lahendi isiku kasuks. Praeguse menetluse kontekstis tähendab see, et kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik ja tema kaitsja olid maakohtu menetluse ajal seisukohal, et psühhiaatrilise sundravi 4 1-20-2611 kohaldamiseks ei ole alust, tulnuks taotlus esitada maakohtus. Just sellisel seisukohal XX ja tema kaitsja olid. Ka näitab XX vahistamise vaidlustamine, et nad ei pidanud juba enne maakohtu menetlust XX vahistamist õigustatuks. Mõjuvaks põhjuseks, miks ei saanud varem taotlust esitada, ei pea ringkonnakohus ka kaitsja väidet, et piiratud teovõime tõttu ei saa XX-lt eeldada, et ta oskab piisavalt hästi oma menetluslikke õigusi kasutada. Selle tagamiseks, et isikul ei jääks tema teadmatuse või oskamatuse tõttu tema menetluslikud õigused kasutamata, peab tal olema kaitsja. Konkreetselt: taotluse esitanud advokaadi asi oli tagada selle esitamise õigeaegsus. Advokaadist kaitsja peab oskama hinnata seda, kas tema kaitsealusel oleks õigus hüvitist taotleda. Ka peab advokaat olema kursis sellega, kuidas ja millal tuleb selline taotlus esitada. Mõjuvaks põhjuseks taotluse esitamiseks hilinenult ei saa lugeda ka teisi taotluses märgitud põhjusi, et XX on piiratud teovõimega ja riigis kehtestatud eriolukorra tõttu on tal oma eestkostja Lääneranna vallaga suhtlemine komplitseeritud. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses esindas XX tema kaitsja, kellel oli võimalus ja teadmised süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamiseks olemas. Nõnda on ka praegu vastavasisulise taotluse esitanud XX kaitsja. Asjakohatu on ka viide eriolukorrale, kuivõrd maakohtu menetluse ajal seda veel kehtestatud ei olnud. Kokkuvõtteks: taotlus alusetult vahi all oldud aja eest XX kasuks hüvitise välja mõistmiseks oleks tulnud esitada maakohtus. Kui seda enne kohtuliku uurimise lõpetamist ei tehtud, on seda ringkonnakohtult võimalik taotleda ainult juhul, kui maakohtu menetluse ajal ei esitatud taotlust mõjuval põhjusel. Kaitsja esitatud argumendid, miks ei olnud võimalik taotlust maakohus esitada, on ilmselgelt põhjendamatud. Sellest tulenevalt ei ole täidetud tingimused taotluse ringkonnakohtule esitamiseks, mis tähendab, et taotluse esitanud isikul puudub õigus ringkonnakohtule taotluse esitamiseks. Ringkonnakohtunik jätab esitatud taotluse XX kasuks tema alusetult vahi all viibitud aja eest hüvitise maksmiseks SKHS § 21 lg 1, KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
- XX kaitsja on taotlenud XX-le hüvitise maksmist ka selle eest, et ta allutati ebaseaduslikult sundravile. Ringkonnakohus nendib, et maakohtus ei olnud veel võimalik selle eest hüvitist taotleda. Maakohtu tugines määruse ilma kaebetähtaja möödumist või kaebemenetluse tulemust ära ootamata täitmisele pöörates täiesti üllatuslikule seaduse tõlgendusele. Seetõttu ei olnud maakohtu otsustus ei ettenähtav. Ringkonnakohus võttis aga kohe määruskaebemenetluse algul seisukoha, et maakohus pööras oma määruse koheselt täitmisele õigusvastaselt. Ringkonnakohtu määrus andis selge signaali, et ringkonnakohtu hinnangul allutas maakohus XX sundravile enneaegselt ja seega viibis XX sundravil õigusvastaselt. Seetõttu tulnuks taotlus õigusvastase sundravile allutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitada ringkonnakohtule määruskaebemenetluse raames. Seda XX ega tema kaitsja ei teinud. Kui taotlus oleks tulnud esitada ringkonnakohtus, kuid see jäi mõjuval põhjusel esitamata, võib vastavalt SKHS § 21 lg-le 4 esitada taotluse prokuratuurile. Seega ei ole selle taotluse lahendamine ringkonnakohtu, vaid prokuratuuri pädevuses. Sellest tulenevalt tuleb taotlus ses 5 1-20-2611 osas edastada lahendamiseks Lääne Ringkonnaprokuratuurile, kelle pädevuses on ka otsustada, kas ses osas esineb mõjuvaid põhjusi, miks taotlust ringkonnakohtule ei esitatud. Allkirjastatud digitaalselt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 13.11.2020 määrusega RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli
- a määrus osas, millega jäeti läbi vaatamata taotlus XX-le vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
- Tühistatud osas saata kohtuasi Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus uueks arutamiseks.
- Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt.
- Määrata Advokaadibüroole Avo Pärmann makstava riigi õigusabi tasu suuruseks XX-le Riigikohtu määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
- Käesolev määrus saata teadmiseks Eesti Advokatuuri juhatusele. 6