2-20-13581/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13581 Tsiviilasi G R hagi J L (L) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G R (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja M R (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Irina Meltser Verner Kostja J L (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Monica Pihlak ja Kalev Pihlak RESOLUTSIOON
2. Kinnitada G R (R, isikukood xxxxxxxxxxx) ja J L (L, isikukood xxxxxxxxxxx) vahel tsiviilasjas nr 2-20-13581 sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Tuvastada J L (isikukood xxxxxxxxxxx) õigeksvõtuga, et hageja G R (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb J L (isikukood xxxxxxxxxxx), st J L on G R isa. 1.2 J L (isikukood xxxxxxxxxxx) tasub G R (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatisena 600 (kuussada) eurot hiljemalt 15.11.2020 ning edaspidi kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 (kakssada) eurot kuus iga kalendrikuu
3. kuupäevaks. 1.3 Elatis makstakse M R arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatis G R“.
4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-
6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilasi nr 2-20-13581 Asjaolud ja menetluse käik
7. G R (hageja, laps) esitas
8. septembril 2020 Pärnu Maakohtule hagi J L (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi
9. septembri 2020 määrusega menetlusse.
10. Pooled esitasid
11. oktoobril 2020 maakohtule kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
14. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab menetluse tsiviilasjas.
15. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Samas on TsMS § 459 lg 1 alusel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
16. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kokku leppinud, et kohtukulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 2