← Eesti

4-20-3883/10

4-20-3883 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-20-3883 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahen

§ 234

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning 22.03.

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebajal tekib küsimus, kas kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja teadlikult vältis seda teemat või siis on hoopis Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtunik on kasutanud oma otsuse tegemisel sellist materjali, mis ei oleks tohtinud olla e-toimikus ja kogu Eesti e-riigi andmebaasides kättesaadav. Sest kui antud väärteoasja nr 231520001439 otsus poleks olnud jõustunud 06.05.2020, poleks saanud ka nemad tugineda otsuse tegemisel faktile, et temal on 12 päeva enne nendepoolset 18.05.2020 tehtud otsust jõustunud karistus väärteo asjas nr 231520001439 ning seoses sellega juhtimisõigus ära võetud 4 kuuks ehk siis hiljemalt 07.09.2020 oli tema karistus kantud antud teo eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, esitatud määruskaebuse ja poolte kirjalikud seisukohad, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
  2. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p-st 4 tulenevalt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos ilmnevad kuriteo tunnused. Kuriteo tunnuste sedastamine süüdlase käitumises kujutab endast seega väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kohus võib väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-s 4 toodud alusel lõpetada juhtudel, mil maakohus arutab väärteoasja VTMS §-s 83 sätestatud tingimustel. Vastavalt VTMS § 107 lg-le 2 teeb maakohus kirjeldatud olukorras väärteomenetluse lõpetamise määruse, kusjuures seda võib teha enne kohtuotsuse tegemist ja menetlusaluse isiku süüküsimuse lõplikku lahendamist (RKKKo nr 3-1-1-51-09, p 12).
  3. Nagu maakohus märkis on Reimo Reismanni Harju Maakohtu 03.02.
  4. a otsusega väärteoasjas nr 4-19-6420 karistatud LS § 201 lg 2 alusel arestiga 20 päeva, mis asendati 20 tunni üldkasuliku tööga selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata 13.12.2019 ja 24.12.
  5. KarS § 4231 järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist. Kolmas episood, mis annab aluse alustada kriminaalmenetlus KarS § 4231 järgi toimus 15.09.2020, kui menetlusalune isik juhtis taaskord juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kuivõrd Reimo Reismann süstemaatiliselt juhib mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, esinevad tema teos KarS § 4231 sätestatud kuriteo tunnused ja tema suhtes algatatud väärteomenetlus tuleb lõpetada.
  6. Seonduvalt Reimo Reismanni määruskaebusega on kohtuväline menetleja kirjalikus seisukohas asjakohaselt selgitanud, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi otsusega võeti Reimo Reismannilt 21.03.2020 toimepandud LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest juhtimisõigus karistusena ära 4 kuuks, otsus tehti 07.04.2020 ja jõustus 17.07.2020 (VTA nr 2315,20,001439). Nimetatud asjas ei jõustunud otsus mitte 06.05.2020 nagu menetlusalune isik seda väidab, vaid 17.07.2020 ning sellest hetkest algas 4-kuuline juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg. 3

(4)4-20-3883 11. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks Reimo Reismanni 26.10.2020 kirjalikus seisukohas esitatud väide, et Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 18.05.2020 otsuses ei ole välja toodud, et menetlusalune isik pani toime 21.03.

§ 234

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning 22.03.

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 18.05.

  1. a otsus puudutas 13.02.2020 toime pandud rikkumist ning selle eest määratud karistust väärteoasjas nr 2510,20,000284 ning selles asjas ei pidanudki maakohus mingitele teises väärteoasjas toimepandud rikkumistele viitama.
  2. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et menetlusalune isik saab ka kriminaalmenetluses esitada oma vastuväited selle kohta, et ta ei ole süütegu toime pannud ning esitada tõendid, mis kinnitavad temal rikkumise toimepanemise ajal juhtimisõiguse olemasolu.
  3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-test 1 ja 2 ning § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.