← Eesti

2-19-20192/13

Obsah (10)§ 367§ 429§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 175§ 200§ 177

2-19-20192 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 02. oktoober 2020 Tsiviilasja number 2-19-20192 Tsiviilasi PlusPl

§ 367alusel välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.

Hageja palub viivist arvestada lepingu üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud määras 0,07% põhinõudelt päevas alates 17.12.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 2

(5)2-19-20192
  1. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 5.2.
  2. ja 6.1.7 alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018) kostja aadressile xxxx. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 on hagejal õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise eest 15 eurot ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5 eurot, s.t. kokku 25 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kulud 25 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale.
  3. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 499,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 463,33 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, menetluskulud kokku summas 620 eurot ning viivis põhinõudelt alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni lepingu üldtingimustes kokkulepitud määras 0,07% päevas ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. KOSTJA VASTUVÄITEID
  4. Viru Maakohus võttis 23.12.2019 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale (kostja emale) politsei vahendusel kätte toimetatud 20.05.
  5. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei ole esitanud. MENETLUSE KÄIK 8 Hageja on esitanud hagiavalduse kostja vastu 499.75 eurot võlgnevuse, 463.33 eurot viivise ja sissenõudekulude nõudes. Nõue sisaldab Elisa Eesti AS poolt kostjale esitatud arveid nr 2014803711, 2015052496 ja
  6. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on Viru Maakohtule esitanud tsiviilasjas nr 2-19-8908 11.06.2019 sama kostja suhtes hagi põhivõlgnevuse 140.67 euro, viivise 116.19 euro ja sissenõudekulu nõudes, Elisa Eesti AS poolt kostjale esitatud arve nr 2014803711 alusel. Tsiviilasjas nr 2-19-8908 on hageja nõue Viru Maakohtu 21.10.2019 tagaseljaotsusega rahuldatud. Eelnevast tulenevalt on hageja nõue käesolevas tsiviilasjas ebaselge. Nõue sisaldab samast arvest tulenevat võlgnevust, mille kohta on teises tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsus. Sellepärast Viru Maakohus määras 11.06.2020 tsiviilasja kohtulikuks arutamiseks istungi 21.09.
  7. KOHTUISTUNG
  9. septembril 2020 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Vahetult enne istungi algust esitatud e-kirjas teatas kostja kohtule, et ta on nõus hagiga ja palus tsiviilasja lahendada tema kohalolekuta.
  10. Hageja loobus hagist 01.03.2016 arve nr 2014803711 osas. Hageja vähendatud põhinõudeks on seega 358.92 eurot ehk 01.05.2016 ja 01.04.2016 arved. Viivise nõue 328.57 euro, lisandub tasu 3 meeldetuletuskirja eest. Menetluskulude osas jäi hageja hagis esitatu juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  11. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, korraldanud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungi ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. 3
(5)2-19-20192 12. Hageja on kohtuistungil hagiavaldusest

§ 429

lg 1 mõttes osaliselt loobunud, so nõuet 01.03.2016 arve nr 2014803711 osas vähendanud. Hagiavalduse ja kohtistungil avaldatu kohaselt on kostjal tekkinud kohustus hageja ees summas 712.49 eurot, sh põhivõlgnevus 358.92 eurot, viivised 328.57 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot. Samuti lisandub viivis põhinõudelt alates 17.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni 0.07% päevas iga viivitatud päeva eest. 21.09.2020 esitatud vastuses teatas kostja, et tunnistab hageja nõuet. Kohus käsitleb seda kostja poolt hagi õigeksvõtmisena. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses, kuid kohus peab vajalikuks rahuldada hagi kuni põhinõude (358.92 eurot) tasumiseni lisanduvate viiviste osas mitte suuremas määras, kui põhinõue ise, s.o kuni 358.92 eurot. 13. Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt saab meeldetuletuskirjade saatmise eest nõuda tasu lepingu lõppemise korral. Tsiviilasjas nr 2-19-8908 on Viru Maakohus 21.10.2019 tagaseljaotsusega hageja kasuks sama lepingu alusel esitatud nõudes kostjalt välja mõistnud sissenõudmiskulude katteks 25 eurot. Kohtu hinnangul ei ole see heauskne käitumine, kui lepingu lõppemise korral esitatakse iga arve kohta eraldi hagi ja sissenõudekulude nõue. 14.

§ 444

lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 16. Hageja on 18.09.2020 menetluskulude nimekirjas palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot, õigusabikulud 420 eurot, kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulud 120 eurot ning sõidukulud 23.47 eurot, s.o menetluskulud kokku 763.47 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas ega mahukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 2.5-l leheküljel. Hageja ei ole nõudega maksekäsu kiirmenetlusse pöördunud. Hageja ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul on ühe lepingu alusel trafaretse hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kuluv põhjendatud ajakulu 1 tund. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 120 eurot. 4

(5)2-19-20192
  1. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirjas kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kuluna 1 tund. Kohus ei pea nimetatud ajakulu põhjendatuks. Kohus teavitas 11.06.2020 määruses hagejat kohtuistungi korraldamise põhjustest, s.o selgitas, et hageja poolt esitatud nõue ebaselge ning nõue on osaliselt juba hageja kasuks välja mõistetud tsiviilasjas nr 2-19-8908 21.10.2019 tagaseljaotsusega. Hageja esindajal oli kolm kuud aega end tsiviilasja materjalidega kurssi viimiseks. Kohtuistungi toimumise hetkeks ei olnud hageja esindaja materjalidega veel tutvunud. Hageja esindaja tutvus tsiviilasja nr 2-19-8908 materjalide ja tagaseljaotsusega ning arvestas uue haginõude alles 21.09.2020 toimunud kohtuistungil. Kuivõrd hageja ei olnud tutvunud kohtu 21.06.2020 määrusega ega end kurssi viinud haginõude täpsustamist vajavate asjaoludega, ei pea kohus vajalikuks ega õiglaseks mõista kostjalt välja menetluskulusid kohtuistungiks ettevalmistamise osas. 21.09.2020 toimunud kohtuistungi kestvus oli 21 minutit. Seega loeb kohus põhjendatuks ajakuluks kohtuistungiks valmistumiseks ja kohtuistungil osalemise eest poole tunni ulatuses, s.o summas 60 eurot.
  2. Hageja on hagi hinnalt 1 115.77 eurolt tasunud 17.12.2019 riigilõivu 200 eurot. Hageja on 21.09.2020 kohtuistungil haginõudest osaliselt loobunud, s.o haginõudeks on 712.49 eurot (sh põhivõlgnevus 358.92 eurot, viivised 328.57 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot). Vähendatud hagi hinnaks on

§§-ide 124 lg 1 ja 133 lg 1 kohaselt seega 804.19 eurot (haginõue + aastane viivis 91.7 eurot). Hagi hinnalt kuni 1000 eurot arvestatakse riigilõivu vastavalt RLS lisale 1 175 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmist lähtuvalt tegelikust hagi hinnast, s.o summas 175 eurot. 19. Eeltoodust tulenevalt ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 378.47 eurot, s.h riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 180 (120 + 60) ja sõidukulud 23.47 eurot. 20.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 21. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.